[_rein_]

Ilmselt on see sissesõidu jutt tehase seljataguse kaitseks. Kui midagi kettaga peaks olema halvasti, siis on ju inimest hoiatatud, et peab olema ettevaatlik ja mitte eriti järsku pidurdama.
Jube narr olukord ikke. Sõidad kellegile sisse ja ütled, et mul pole lubatud järsult pidurdada, pandi uued kettad.

Sissesõidu all mõeldakse erinevaid seeriaid pidurdusi, mis hõlmavad ka keskmisel kiirusel järskpidurdusi.

See viimane nõuanne, et tee seeria pidurdusi mulle meeldib. Mitte selle sissesõidu pärast, hoopis märgade ketaste pärast. Nimelt olen jõudnud järeldusele, et kettad riknevad rooste tõttu kui auto jääb seisma ööks-kaheks või pikemaks ajaks märgade ketastega. Veeloigust, rataste pesust saavad nad märjaks ja külmad kettad ei kuiva ära pikema aja jooksul. Lase kettad soojaks ja nad kuivavad ära.
Kas see ka õige on...........?
Pildi laenasin ühest eelnevast postitusest. Vabandan!

Sellist ketast põhjustab ka liigsuur kütuse kokkuhoid,vahel tuleks ka "rullnokka"mängida.

[alfredo]

Ühes välismaises juutuubi kommantaariumis keegi kiitles, et pidurdab nii ettevaatlikult ja üldiselt pigem väldib pedaalimist ja juba läks originaalketaste ja klotsidega ma ei mäleta mitmesaja tuhandes kilomeeter. Igasugu imeinimesi on olemas.

[zazik]

Minul kogemus ketaste treimisega möödunud kevadest. Naise 2012. aasta autol treiti esinduses (loomulikult minuga konsulteerides) ketastel randid maha. Lihtsalt ketastel oli veel omajagu ressurssi, aga servadesse olid randid tekkinud. Kuna mingitel tingimustel (niiske ilmaga maanteekiirusel) hakkasid pidurid undama, arvati, et rantide mahavõtmine võiks aidata. Natuke vist aitas ka.

[honkomees]

Ühes välismaises juutuubi kommantaariumis keegi kiitles, et pidurdab nii ettevaatlikult ja üldiselt pigem väldib pedaalimist ja juba läks originaalketaste ja klotsidega ma ei mäleta mitmesaja tuhandes kilomeeter. Igasugu imeinimesi on olemas.

mis imeinimesi sa otsid, mul on tehasekettad-klotsid kestnud mitmel eri firmade autodel 150-170 tuhat, siis ka pole veel raud raua vastu vaid enamasti tulevad katted lahti klotsilt ... kui pedaalil elada, siis ilmselt mitte. Pidur töötab mul on-off režiimis ja kord Tartu linnas suht öösel oli tore vaadata kui pikka maad juhuslikul eessõitjal pidevalt pidurituled vilkusid, ma vaid võtsin jalga gaasipedaalilt maha ja sain temaga samas tempos pidurdatud, pool linna sõitsime paarisrakendina läbi.

[alfredo]

Eks igaüks teeb nagu oskab, mõtlen seda pidurdamise asja. Mõnel vilguvad tagumised tuled pidevalt ka maantekiirusel. Võibolla tekitab seda uuematel autodel olev vahe hoidmise süsteem, mis muud moodi kiirust piirata ei oska, ei tea.

Kõrvaltvaatajana olen veel täheldanud, et uuematele autodele suuremad klotsid pandud ja kettale ranti ei tekigi. No kui, siis imeõhuke, mis ise küljest ära kukub. Tähelepanek piirdub ühe uuema viiese bemmi ja mersu pealiskaudse vaatlemisega.

[olli]

Jah, olenevalt autost ja kasutusel olevast süsteemist paneb nii püsikiirusehoidja näppimine kui ka automaat pikivahe hoidja piduritulesid vilkuma teatud olukordades. Automaatkastiga mikromootoritel ju mootoripidurdus praktiliselt puudub - ega seal muud varianti polegi kui piduritega kaasa aidata.

[13piisab]

Nimelt olen jõudnud järeldusele, et kettad riknevad rooste tõttu kui auto jääb seisma ööks-kaheks või pikemaks ajaks märgade ketastega. Veeloigust, rataste pesust saavad nad märjaks ja külmad kettad ei kuiva ära pikema aja jooksul. Lase kettad soojaks ja nad kuivavad ära.
Kas see ka õige on...........?
Pildi laenasin ühest eelnevast postitusest. Vabandan!

Nii hull see ketta-teema nüüd vast kah pole. Pidurdusenergia jaksab pidurid probleemideta üles soendada.
mul on jutuksoleva pildi taoline ketas tagasillal olnud - töösilinder ei töötanud korralikult. Nagu arvata oli, siis silindri töölepaneku ja sõitmisega riknenud ketast (mis oli ilmselt odava otsa toode) siledaks ei saanud ja treimiseks pole selliselt riknenud ketta puhul vast enam ressurssi.

[hundu615]

Nimelt olen jõudnud järeldusele, et kettad riknevad rooste tõttu kui auto jääb seisma ööks-kaheks või pikemaks ajaks märgade ketastega. Veeloigust, rataste pesust saavad nad märjaks ja külmad kettad ei kuiva ära pikema aja jooksul. Lase kettad soojaks ja nad kuivavad ära.
Kas see ka õige on...........?
Pildi laenasin ühest eelnevast postitusest. Vabandan!

Nii hull see ketta-teema nüüd vast kah pole. Pidurdusenergia jaksab pidurid probleemideta üles soendada.
mul on jutuksoleva pildi taoline ketas tagasillal olnud - töösilinder ei töötanud korralikult. Nagu arvata oli, siis silindri töölepaneku ja sõitmisega riknenud ketast (mis oli ilmselt odava otsa toode) siledaks ei saanud ja treimiseks pole selliselt riknenud ketta puhul vast enam ressurssi.

Sellised kettad nagu pildil on enamustel vanematel autodel,eriti tagasillal kuna nt. naisterahvad ei suuda pidurile korraliku jõuga (ei taha)sõtkuda. Mõnedel kundedel on vaja neid kettaid iga aasta enne ülevaatust vahetada,kuna kasvavad juba. Treida olen oma elu jooksul lasknud ainult mõnel üksikul korral,siis kui ketas maksab antud mudelile miljon või kunde eriti tungival soovil ja kui kunde on nõus maksma kinni aja mis kulub triali juurde minemiseks,ootamiseks ja ajaks mil auto tõstukit kinni hoiab.

[stihl]

Sellised kettad nagu pildil on enamustel vanematel autodel,eriti tagasillal kuna nt. naisterahvad ei suuda pidurile korraliku jõuga (ei taha)sõtkuda. 

Päris hea teooria jälle.
Et kui naine sõidab 100km/h ja peab seisma jääma, siis ta pidurdab vähem kui mees????
~ 1,5t kaaluva auto kogumasside vahe on about 20-40kg; aga kui naisel on laps kaasas, siis vahet ei ole....

Miskipärast ma olen näinud tuhandeid naissoost autoomanikke, kellede autodel ei ole kettad sellised...
Ja tuhandeid mehi, kel on.

Pekkis support on selle nähtuse nimi ja ära rohkem peta oma kundesid seal mingite ketta treimiste või vahetustega. See ei aita.

[mossepower]

Mingi tõetera võib väheses pidurdamises ka sees olla. Tuletaksin meelde, et kõnealune ketas (Tagant) nägi teiseltpoolt välja palju normaalsem (Eest). Ei tahaks uskuda et niiskustingimused sama ketta erinevatel pooltel suudavad ühe poole niipalju rohkem ussitama panna. Mõlemat klotsi opereerib üksainus pidurikolb ja kolvi enda poolne klots on see mis koleda poole tootis. Ühtemoodi mõlema esiratta piduriketastel.

Pigem mulle tundub, et antud juhul välimine klots pidurdamisel läheks justkui eelistatult vastu ketast võrreldes sisemisega, antud vahe tundub olevat just niipalju, et ühe poole suudab roostest puhtana hoida aga teise mitte. Pidurdamisel olin alati eelistanud võimalusel sujuvat aeglustamist intensiivsele pidurite sõtkumisele ning viimane toetaks seda ühe klotsi eelistamise teooriat.

Aga seda et tagapidurikettaid vaja iga hooaeg vahetada kujutan täiesti ette ja mida aeg sedasi seda rohkem on seda tulemas.

Riigi poolse kohustusliku osana sõiduõppes ja ka järjest aktuaalsema keskkonnasäästmise "moevärgina" on ökosõit, mille puhul igasugune piduritega pidurdamine peab olema minimaalne kuna tegu kütuse raiskamisega. Sellise stiiliga ju tagapidurid ei rakendugi. Kuiva kliimaga kohtades (nt. Califronia kui igasugu ökotamise  ja "säästmise" kuulsaim eesrindlane läbi ajaloo) selline asi isegi vast toimib ka pikas perspektiivis, aga meie kliimas on tulemus ülevalpool näha.

Ise olen seepärast aegajalt pidurit mõnuga tallanud. Tagapiduriketaste tervise huvides tõmban vahel sõidupealt käsipidurit korraks peale. Visuaalselt on sellest ka kasu kuna praegused tagumised kettad pole mitme aasta jooksul niimoodi rooste läinud nagu eelmised läksid.

[olli]

Teoreetiliselt on muidugi kõik õige selle kohta, et rohkem pidurdades peaks pidurite seisukord parem püsima. Aga tuletagem meelde, et praeguseks on elektriautod meie teedel juba tubli 5-6 aastat vuranud. Mul isiklikke tuttavaid ka paar tükki. Ja neil läheb pidurit veel oluliselt vähem vaja kui kõige suurematel öko-mökotajatel. Kui vähegi mõtlemisvõimeline piloot puldis, siis 95+% on elektripidurdus. Ja no ei ole vaja iga aasta kettaid vahetada.. ega isegi liugureid puhastada. Tegelikult oli vist isegi kohustuslik hooldus minimaalselt kord kahe aasta tagant ette nähtud et garantii kehtiks (soovituslik on ikka kord aastas). Olen natuke lähemalt uurinud ka 80k sõitnud leafi, täitsa viisakas tundus, pidurid kõik originaalid endiselt muidugi. Ise pakuks, et siin tulebki mängu varuosade kvaliteedi küsimus. Kes too ikka kvaliteetset A-osa kasutab kui B-osa on üle 3 korra odavam. Ja siis tekivadki sellised probleemid, et küll roostetab, läheb kõveraks jne.

[qwerty009]

Endal on 8a vana 140k läbisõiduga auto. 90k pealt sai tagapiduritel klotsid vahetatud ning kui juba uued klotsid panin lasin ka treipingis kettad üle. 2a hiljem hakkas vasakpoolne ketas veidi viskama ning treisin selle sirgeks, parempoolset ei viitsinud puutuda, kuna vajadus puudus. 
See suvi (kus üks ketas oli 1a tagasi treitud - nägi välja normaalne ning teine oli 3a tagasi treitud oli enamvähem selline nagu siin läbi käinud pildil) pidin klotsid uuesti vahetama taga. Roostes ketas oli klotsi nulli söönud, teisel pooleli oli hea 40k km jagu materjali veel alles. Kettad panin nüüd juba ka mõistagi uued, kuid moraal asjast selline, et kui lased roostes ketastega maksad klotside arvelt hiljem topelt.

[tõnn]

Nii tulist vaidlust lugedes tekkis endalgi soov, ehk keegi treiks Virumaal ühed roostes sharanni kettad üle.

[Meelis2]

Vabariigi alguses kui sai ka autosid nagu sokke vahetatud seetõttu tuli sageli uued klotsid panna.
Treimise asemel sai auto tungrauaga üles tõstetud, käik sisse, telliskivi gaasile ja jämeda käiatükiga sai enne klotsivahetust sooned maha tõmmatud. Kui asi juba edasi arenes sai rellaka käiakettaga sama tööd tehtud, sai tunduvalt kvaliteetsem. Aga et mingi ketas oleks sellepärast viskama hakanud- ei tea mis seda tingima pidi?
Ketas oli ju omal kohal ja sinna ta ka jäi.
Piduripedaali tõmblemist tekitab esmalt ikkagi kinniroostetanud suport, ketta viskamist tekitab kas sama viga või siis olematu tolmumansetiga kinnikiiluv pidurisilinder või olen ma millestki valesti aru saanud?

[v6sa]

...
Piduripedaali tõmblemist tekitab esmalt ikkagi kinniroostetanud suport, ketta viskamist tekitab kas sama viga või siis olematu tolmumansetiga kinnikiiluv pidurisilinder  või olen ma millestki valesti aru saanud?

Kuidas peaks jäigalt paigal olev suport tekitama pulseerimist? Mingi uus füüsika?

Aga eks käsitsi on vist igaüks sooni maha lasknud

[roosteuss]

Oli korraga  uus Skoda ja BMW 20.aastane millel said sadulad puhastatud ja kettad klotsid vahetatud,täiesti suvalised.
Kui Skoda ühe öö vihmaga seisis olid kettad punaselaigulised ,samas kõrval BMW kettad ei läinud ka nädalaga roostetäpiliseks.15000 läbisõidu juures olid Skoda kettad sellised tumedad ja läikama nagu BMW-l ei hakanudki.Talvel jäi BMW soolamärgade ketastega seisma kaheks nädalaks ja kettad läksid täitsa rooste ,igatahes 50km läbimisega linnas enam puhtaks ei läinud,edasi vahetas auto omanikku.

[Meelis2]

...
Piduripedaali tõmblemist tekitab esmalt ikkagi kinniroostetanud suport, ketta viskamist tekitab kas sama viga või siis olematu tolmumansetiga kinnikiiluv pidurisilinder  või olen ma millestki valesti aru saanud?

Kuidas peaks jäigalt paigal olev suport tekitama pulseerimist? Mingi uus füüsika?

Aga eks käsitsi on vist igaüks sooni maha lasknud

Krt seda teab? Igal juhul Honda CRV-l jäid suporti liugurid kinni, klotsid jäid jõuga vastu ketast, tõmbas klotsidega kettad punaseks ja nii nad lappama läksidki( vähemalt arvan et nii) Polnudki muud kui uued kettad ja liugurid sisse ja jälle OK.

[viplala]

Üks tavaline viga mida teadmatusest tehakse pidurisuporti remondis on see, et kasutatakse tavalist/suvalist tavotti liugurite määrimiseks. Liuguri kummid on tehtud enamjaolt materjalist mis tavalist tavotti ei kannata ja lähevad pehmeks/paiste. Kui liuguriga kokku puutuvad kummist asjad üles paistetavad, ei hakka liugur enam käima normaalselt oma pesas. Uute liuguritega tuleb kaasa spets määre mida tuleks kasutada. Kui aga nn. remonti tehakse vanadele, siis topitakse sinna juba suvalist taavetit sisse. Tulemuseks on nätsu taolised tolmukatted mis liibuvad/liimuvad ümber liuguri ja liuguri all otsas olevad kummist rõngad/kolvirõngad/muhvid (või kuda keegi neid nimetab) mis takistavad samuti liuguri normaalset liikumist.

Juhul kui kettad on roostetriibulised ja näpuga proovides klotsid lahti ning suport liigub kenasti, siis üldiselt ei aita see kui suport üle lakkuda ning liuguritele tavotti pakkuda. Üldjuhul (mitte küll alati kuid tihti) on probleem mujal. Kas on takistatud kolvi käik või on õlisurve ebapiisav või on suport kuidagi teisiti vigane...nu näiteks kummist jublakad on tatiks muutunud. 

Juhul kui aga teema on kolvis või arvatavalt seal, siis on kogemused näidanud, et tee nii hästi kui tahad, mingi 10%+- remonditud suportitest (dest?) ei hakkagi normaalselt tööle enam. Mõnikord on mõttekas vaadata poe hindu enne mingi asja remontimist. Paljudel juhtudel on isegi odava otsa hiina uus parem kui remonditud vana. Loomulikult on ka vastupidiseid seise. Lihtsalt teinekord tasuks jupi leti hinnale pilk visata ja alles siis remontima hakata

[hundu615]

Sellised kettad nagu pildil on enamustel vanematel autodel,eriti tagasillal kuna nt. naisterahvad ei suuda pidurile korraliku jõuga (ei taha)sõtkuda. 

Päris hea teooria jälle.
Et kui naine sõidab 100km/h ja peab seisma jääma, siis ta pidurdab vähem kui mees????
~ 1,5t kaaluva auto kogumasside vahe on about 20-40kg; aga kui naisel on laps kaasas, siis vahet ei ole....

Miskipärast ma olen näinud tuhandeid naissoost autoomanikke, kellede autodel ei ole kettad sellised...
Ja tuhandeid mehi, kel on.

Pekkis support on selle nähtuse nimi ja ära rohkem peta oma kundesid seal mingite ketta treimiste või vahetustega. See ei aita.

Probleem on selline enamustel naistel,et ristmikule lähenedes hakatakse sõitma nii nagu sõiduõpetaja õpetas,tipitakse varakult ja pidurdatakse käiguga,mis pole muidugi vale,kuid tagapiduritele mõjub laastavalt.

[hundu615]

Täna käis selliste piduriketastega auto ja selliseid on üle päeva,ketta paksus keskelt oli 8 mm,miinimum nõue sel autol on 9 mm,kas ka sellist hakkaksite treima,minu arust on see treimise värk täiesti mõttetu.Teiselt poolt oli veel hullem,tegemist naiste rahva autoga.