[Kelm]

Tundub nagu russ, aga näeb välja nagu jumps.

MTZ 52-le on jumz-i kabiin peale pandud.

   

[E303]

Selline vahva  belarussi baasil  valmistatud metsaveotraktor tegutseb ka Eestis . Kas see on omalooming või kuskil tehases toodetud traktor.

[2715]

See on nagu rändauhind-käib käest kätte aga kedagi õnnelikuks pole veel teinud.
Tehtud peaks ta aga olema Lätis ja sealt on ta siia rännanud.

[marauder]

Neid mitmeid isegi. Üks näiteks seisab Kõpus, Viljandimaal.

[maisalup]

Ja sarnaseid toodab tehas ka...

[v6sa]

 Metsis  siiski loobus laiba rüvetamisest ja praegusel tehnikal pole vist enam ühtegi pilarussi tükki küljes.

Alustasid nad tõesti russide ümberlõikamisega, aga sellest tuli liiga palju tüli.

[Janka]

Metsis loobus nõukaaegsetest pulkadest ikka väga ammu.
Võisid olla kolm-neli, maksimum viis esimest masinat, milledel Belarussi ja T-150-K tükke kasutati. Oleks jõutud ka rohkematel pillidel kasutada, aga valmistoodangule puudus turg ja masinaid lattu seisma ei toodetud.

[vilkar.]

Uuriks siinsetelt tegijatelt, kas keegi on LKT 81 traktoriga metsa vedanud või omanud sellist masinat? Sooviks teada, kuidas ilma turbota mootoriga isendil jõudu on ja kas keegi on ka roolimise kahe silindri peale teinud? Olen saanud kahe pika raamiga LKT omanikuks, kuid enne uuenduskuuri ja ümberehitamist oleks vaja uurimistööd teha veidi. Olen tänulik ka kontaktide eest, mis viivad lkt omanikeni või kellegini, kes neid kunagi ringi on ehitanud. Kui kellelgi on pika raamiga metsaveo isenditest pildimaterjali siis vaataks needki üle! Parimat!

[Daff]

Kas see ilma turbota on LKT-80 või juba 120?

[vilkar.]

Lkt-80 on 81 seeria eelkäija, natuke teise välimusega. Mootorite poole pealt on LKT-81 olemas nii vabalt hingavad kui ka turboga mootorid. 80ne kohta kahjuks öelda ei oskagi, kas neid ka turbokaid oli. Ja lkt 120 on juba suurem ja teist masti koll, millel vist on 6 pütane mootor vahel ja kõiksugu mugavusi külge aretatud. Ise selle 120nega kokku puutunud ei ole aga räägitakse, et pidavat olema ikka juba täitsa "läänekas". 

[E303]

Lkt-80 on 81 seeria eelkäija, natuke teise välimusega. Mootorite poole pealt on LKT-81 olemas nii vabalt hingavad kui ka turboga mootorid. 80ne kohta kahjuks öelda ei oskagi, kas neid ka turbokaid oli. Ja lkt 120 on juba suurem ja teist masti koll, millel vist on 6 pütane mootor vahel ja kõiksugu mugavusi külge aretatud. Ise selle 120nega kokku puutunud ei ole aga räägitakse, et pidavat olema ikka juba täitsa "läänekas". 

See LKT-120 oli eestis olemas juba 80 lõpus  aga praegu toodetakse tema asemel  LKT-150  ja see on tõesti moodne ja täiuslik masin. Aga eestis pole temaga midagi teha kuna metsateol ei kasutata enam seda pika tüve tehnoloogiat mis nii ENSV kui 90-nendatel  kasutusel oli  (kus  mootorsaega langetatud  puud veeti metsaäärde laoplatsile  ja need siis seal lõiguti vastavasse vajalikku pikkusesse). Nüüd teeb harvester ise kõik   lõikumised ja laasimised ise ära ja ning jääb vaid kokkukorjamise vaev teise traktori poolt.

[E303]

                                                                                                70- kümnendatel  aastatel tegid  Rootsi metsades tööd sellised  monstrumid millest tolleaegne eesti metsamees  ei osanud undki näha .  Selle masina mark on VOLVO BM SM 980 (toodeti 70-nendate alguses) ja see on nii omapärane metsatöö masin et lausa vaata ja imesta .

[maisalup]

Aina pehmemate talvedega sobiv metsaveo masin 
https://m.youtube.com/watch?v=6J8IO71d1tU

[v126]

See peaks ka sobima, kui veel on mida lõigata.

https://www.youtube.com/watch?v=BOZDp1tgiIQ

[honkomees]

See peaks ka sobima, kui veel on mida lõigata.

https://www.youtube.com/watch?v=BOZDp1tgiIQ

sama leiutaja massin, aga metsapinnast lõhuvad nad ikke. Käin oma põlveproteesiga peniga rihma otsas taastusravi matkadel, no sellised 5-10 km päevas, no ei ole enam metsa, kus käia saad, kõik on pekkis, ainult rinnuni rööpad ja urritavad toikad. 100 m riba noorendikku ja 300 m sihukest raiesmikku, siis 50 m võsa ja jälle 400 m läbimatut raiesmikku ja veel räägivad, et meil vähe raiutakse ...

[meli666]

Selliste suurte ratasjurakatega pole paraku miskit teha, et siit sealt murdunud puid või metsakuiva noppida.
Kui aga lageraieks läheb, siis pole nagunii väga probleemi ka mäda peal. Harvester laasib endale oksahunniku rataste alla ja ka vedaja saab pärast seda pidi liikuda.
Ja kui ikka mädaks kisub, siis pannakse ka veel väljaveetavat materjali rööbastesse.
Sai see talv seda küllalt nähtud. Eks kõike saab, kui tahta. Ainult et saadav tulu kiskus madalaks.

[E303]

Huvitav leid -  siin on  säilinud ja müügis 2 töökorras metsaveoautot URAL . Mõtlesin et need on ammu vanarauaks saanud kuna selle auto raami ja sildade baasil   ehitati   metsaveo kärusid veel   kümmekond aastat  tagasi .  Nii nad otsa said  ja viimased 10 aastat pole ma sõitvat  metsaveo Ural-i enam näinud .    http://www.rasketehnika.ee/used/3382198

[Aare R.]

Kui aga lageraieks läheb, siis pole nagunii väga probleemi ka mäda peal. Harvester laasib endale oksahunniku rataste alla ja ka vedaja saab pärast seda pidi liikuda.

Kunagi, aastat 25 tagasi, kui väljavedajal töötasin, olid asjad tõesti nii, praegu on väljavedajatel tunduvalt raskem, sest oks läheb enamuses hunnikusse, veetakse välja ja läheb hakkesse. Raskem nii seetõttu, et tööd on rohkem kui ka traktori liikumisvõime tõttu. Kui harvester juba libeda põhjaga rööpad ette veab, pole vedukal enne kuiva/külma midagi teha.

[Linnus]

Tere,
Küsiks väiksemate metsakärude kasutajatelt. Kas Country või Vahva Jussi, kuidas on vastu pidanud. Endal millalgi 4a tagasi soetatud väiksema tootja käru koos 3,5m tõstukiga. Nüüd tõstuki pööramise hambad maas nii latil kui käbil. Tööd teinud vaid oma tarbeks.

[meli666]

...Nüüd tõstuki pööramise hambad maas nii latil kui käbil. Tööd teinud vaid oma tarbeks.

Käru ümber ei ole läinud selle aja jooksul?
Farmaga selline kogemus, et kui ümber läks tõstmisel, siis hambad ka õhtal.