18-02-2019, 01:19 AM
Ses mõttes on maa peal kasvatatud toidu kasvatamist ja liikumist lihtsam jälgida, et mida ja mil moel sinna sisse satub.
Jah, ma tean, juba nõuka ajal keedeti surnud sead elusatele söödaks ja täna toimitakse paljudes linnufarmides samamoodi.
Kalatööstuses lähevad antibiootikumidest pungil fileerimise ülejäägid samuti teisele ringile. Kas kogutakse kokku ja transporditakse toidugraanulitehastesse või käivad sealsamas otse merre või ookeani, kust neid söövad sisse ka muidu täie tervise olevad lihasööjad kalad. Lahe on ka see tõik, et enne fileerimist läheb samasse prügikasti (ja sealt uuele toiduringile) ka väliste praaktunnustega kala. Või mis kahe silmale vahele jäänud, sel lõigutakse pakendamise vabrikutes muteerunud, vigased kehaosad küljest ning ülejäänud haige isend jõuab otse sinu toidulauale.
Neid dokumenteeritud filme-värke, millede vastu keegi sügavamat huvi ei tunne, on netis palju üleval. Vaata ajaviiteks söögi kõrvale, kui odavaid mereande pugid .
Muide, sinu pakutud loetelust söön kodus olles vaid naabrimehe laudast saadud mune või oma aiapeenralt võetud sibul. Sealiha tuleb enamjaolt tõepoolest poest. Parimal juhul ostan mõnelt kodukasvatajalt. Looduslikud vitamiinid annavad oma käega korjatud metsamarjad, seentest seevastu hoian võimalusel eemale.
Kartulit ei söö juba aastaid. Selle olen vahetanud riisi ja tatra vastu. Üldiselt on nii, et suuresti määrab sisemine kell ja hääl, et mis sünnib suhu panna, mis mitte. Siiani pole vaist mind veel alt vedanud.
Jah, ma tean, juba nõuka ajal keedeti surnud sead elusatele söödaks ja täna toimitakse paljudes linnufarmides samamoodi.
Kalatööstuses lähevad antibiootikumidest pungil fileerimise ülejäägid samuti teisele ringile. Kas kogutakse kokku ja transporditakse toidugraanulitehastesse või käivad sealsamas otse merre või ookeani, kust neid söövad sisse ka muidu täie tervise olevad lihasööjad kalad. Lahe on ka see tõik, et enne fileerimist läheb samasse prügikasti (ja sealt uuele toiduringile) ka väliste praaktunnustega kala. Või mis kahe silmale vahele jäänud, sel lõigutakse pakendamise vabrikutes muteerunud, vigased kehaosad küljest ning ülejäänud haige isend jõuab otse sinu toidulauale.
Neid dokumenteeritud filme-värke, millede vastu keegi sügavamat huvi ei tunne, on netis palju üleval. Vaata ajaviiteks söögi kõrvale, kui odavaid mereande pugid .
Muide, sinu pakutud loetelust söön kodus olles vaid naabrimehe laudast saadud mune või oma aiapeenralt võetud sibul. Sealiha tuleb enamjaolt tõepoolest poest. Parimal juhul ostan mõnelt kodukasvatajalt. Looduslikud vitamiinid annavad oma käega korjatud metsamarjad, seentest seevastu hoian võimalusel eemale.
Kartulit ei söö juba aastaid. Selle olen vahetanud riisi ja tatra vastu. Üldiselt on nii, et suuresti määrab sisemine kell ja hääl, et mis sünnib suhu panna, mis mitte. Siiani pole vaist mind veel alt vedanud.