[Janka]

Ei ole jah. Ja ei jõuagi pärale. Kumerus jääb ette.
Neid küsimusi on viimase elatud nädala jooksul liiga palju laekunud. Ilmselgelt käib minu ajule neist arusaamine üle jõu. Kipub üle kuumenema vaatamata siinsele talvisele ja seega jahedamale aastaajale. Viimasel ajal tundub, et Eestit on tabanud miskine anomaalne magnettorm. Kuskilt kõrgelt, kosmosest lähtunud. Selline voog, mis kõik inimestes olnud mõistuse hopstigi! välja on imenud. Peanaha kaudu. Või on need jaanide tähistamise jääknähud, mis imelühikese aja jooksul liiga suure koguse aru päädest lahkuma on sundinud. Enam ei häbeneta selliseidki asju küsida, et kas seal tõepoolest peale Tarhuni, ubade, herneste ja oblikate midagi muud ei süüagi... No on ikka mõnel mõistus, eksole! Ega siis asjata seda mannert roheliseks ei nimetada! Ikka köögivilja pärast on see ju nii. Loogish!

[v6sa]

A kus on käkerdis? Juba teine päev ja sõnagi tehnikast. Ainult usuküsimused...

[Janka]

Iga asi omal ajal.
Kui läbe puudub, võib lugemise asemel kalale minna 

[v6sa]

Milles kalad süüdi on?

A eks ma siis ootan...

[Janka]

Ei. Siia riiki ei saa niimoodi siseneda, et tõmbad hõlmad koomale, poed väravast läbi ja oledki ÜlemisteCitys.
Vähemalt pool tundi seisad järjekorras, et aus ametnikuhärra või -proua saaks lõpuks talle ulatatud passi läbi sirvitud ja eelnevalt lennukis täidetud migratsioonikaardile omad märkmed sirgeldatud. Alles siis suunatakse sind turvikute-tollipatrulli haardesse ja kui sealt vabaned, on juba tunnike sinu väärtuslikust siinviibimise ahtakesest ajaaknast kulutatud.
Esimese asjana rajame endile teed väljapääsu poole, leiame lennujaama nurga taga vaikse kohakese ja tõmbame hinge. Teadvustame isekeskis fakti, et nüüd on need kuusteist tuhat kilomeetrit läbitud ja samas ütleme mõlemad välja tõsiasja, et kogu see kadalipp tuleb ükskord ju veel läbi teha...
Aga sinnani on õnneks aega.

Sakutan hõlmast üht hi-vis ülikonda pakitud neegri näoga daami ja uurin, kuspool maja tiivas võiks asetseda Budget nimeline autorentla, kust olin enne kodunt lahkumist tagumiku alla ühe pisemat kasvu autopunni tellinud. Suund näitsiku poolt kätte juhatatud leiamegi pika leti, mille ühes otsas seisab hindu näojoonte ja kõnes ilma "R" häälikuta maailmakodanik. Lühikese teenuse tutvustuse ja peale vajalike allkirjade ning summade loovutamist saame enda kasutusse "brand new" 28000km-se läbisõiduga KiaRio. Vaatan auto üle, istun rooli taha ja pea kolm tundi kestev maanteereis Lääne poole võib alata.
Kuigi Šotlandias sai õige rooliga valel pool teed liiklemisega kätt proovitud, on kodused harjumused visad taanduma ja varmad välja lööma. Suunatulede lüliti asemel asub selles autos hoopis kojameeste kangike ja tuuleklaasi pesuri käivitamine annab vastutulijaile märku, et teel on midagi korrast ära...
Keskpäevaks laekume õnnelikult ja täies tükis Stanthorpe'i linnakeses.
Saan tütrelt meile üürile võetud maja võtmed, põikame kiireks tiiruks poodi, sööme nipet-näpet ja kukume kumbki oma tuppa voodisse kolmepäevasest vintsutusest toibuma. 
Selleks korraks Áliz & утро с вечера мудрее...

               

[vanapagan]

Ära siis KiaRio-st seda kangesti oodatud käkerdist tee. Muidu valelpool teed sõitmine pole vast hull aga ringteele vasakult lähenemine on küll huvitav.

[wagoneer]

Lahe maa juttude järgi. Kunagi Inglismaal õnnestus mingi mitmekordse ringi peal ennast kenasti vastasuunda sättida. Õnneks oli öö ja autosid polnud palju. Siiski mõned tulid vastu ja mõttes sõimasin neid troppe,et tulesid vilgutavad. Siis tuli aga auto kus põles ja vilkus palju tulesid Esimene küsimus oli,et kas Euroopast. Jaatava vastuse peale ja selgituse peale,et vaid mõned kilomeetrid vaja minna hotellini, paluti kenasti neile järgneda. Hotelli ees sooviti ilusat reisi ja paluti olla hoolikam. Surusime kätt ja lahkusime sõpradena

Aga mõnusat trippimist. Seal vist Eestlasi ka üksjagu juba

[Janka]

Veel ei ole mitte ühtegi võõrast kaasmaalast kohanud. Siiani kõik omad. Talv täies hoos alles. Pesitsevad nähtavasti soojemates kohtades, reisivad seal ringi või ootavad põllutööde algust...
Siin, Granite Belti ümbruses pidigi olema Austraalia jahedaim paigake sellisel aastaajal. Vaevalt, et keegi niiväga oma ninnut hetkel siia topib, kuigi - mine sa tea... ???
Eile tegimegi väikese tiiru puuviljafarmide juures. Igal pool plakatid väljas - "No work."

Aga mujal maailmas on paralleelselt tuttavaid rännumehi küll liikvel.
Siit foorumist on logiseva "pontuga" minister Supp ja Hr. Allan teel Inglismaale GoodWood'i festivaaliale... 
Ja Raivo Malter ehk OnuRaiu seikleb oma Üle & Ümber näitetrupiga kuskil Kaukaasias, millest valmib nähtavasti kunagi ka menukas telesari jne...jne... 
Jälgin huviga mõlema seltskonna tegemisi.
Mida Arno Paavel hetkel plaanib - polegi kursis... ... aga no kõigil silma peal hoidmiseks pole kahjuks aegagi.

Nii et - vahva periood käsil
- Nii minul, kui teistel.

   

[alfredo]

Huvitav, kas kangarood kasvatavad nende "talvel"omale talvekasuka peale, või lasevad sama õhukese riietusega ringi, milles looja nad lõi?

[pen.skar]

On need kängurud väga õelad loomad? Koolivenna poeg Oke-Jörgel lõpetas siinmaal mahlaäri alustamise ja siirdus Austraaliasse. Talul, kus ta esialgu maandus, oli kohustus hävitada aastas 150 känguru??? Mis basuukiga ksf Janka noormees känguru sihib?

[Janka]

Õelust pole nende poolt täheldanud. Pigem torkab valusalt silma suurematel maanteedel inimestepoolne õelus. Kohati on teed laipu nii täis, et peab oma sõidutrajektoori korrigeerima. Tundub, et öösel lükatakse neid rekatega sadade viisi lödiks. Siis loomade liikumine aktiviseerub. Keegi ei vaevu pidurdamagi mitte. Päeval lösutavad niisama heintes või lausa metsas.
Laipade koristamine pole kellegi mure. Osadest korjustest on juba vaid kondid järgi jäänud - linnud võtavad liha ära.

Eks tee uurige ise nende vallaroode ja vallabide kohta. Kiirelt paljunevad, Tiinus kõigest umbes kuu aega. Sünnitab alaarenenud ebardi, kes kukrus täienema hakkab. Jalgade arenedes käib vahepeal väljas kah, ohu korral lipsab jälle peitu.
Üldiselt on siin kõik see elav loodus äärmiselt harjumatu ja tundmatu. Mitte ühtegi tuttavat lindu näiteks pole ma veel näinud. Kõik on uus.

   

Bazuukaks on pea kümme aastat vana SonyAlpha 290, millel 18-250 Sigma toru. Mõned pildid teen ka telefoniga. Oleneb, kuidas valguse ja panoraami kitsuse/laiusega paremini välja annab.

   

[zazik]

Keegi ei vaevu pidurdamagi mitte. Päeval lösutavad niisama heintes või lausa metsas.

Känguru peale pidurdamine oli justkui vähemalt mingites osariikides säädusega lausa keelatud. Kui känguru säästmiseks oma auto puruks sõidad, saad veel karistada kah. Ja üldiselt nad liiguvad nii väledalt, et ega nende eest põigelda ei õnnestugi.

[Kivipurustaja]

https://www.youtube.com/watch?v=FIRT7lf8byw

[raulp]

Video põhjal ei tundu klaasist lõug kängurutel olema. Samas kujutan ette, et üks pauk jalgadega makku kängurult võtaks keskmise mehe küll siruli.

[Janka]

Ega esimesel päeval paljut ringi vaadata ei jaksagi.
Ärkan öösel üles. Kaminas on kaikad peaaegu ära põlenud, veel hõõguv süsi annabki vaid sooja. Kohmerdan natuke arvutis ringi, sorteerin pilte, teen väljas paar tobi, panen koldesse halgusid juurde ja pööran tagasi unele. Kell näitab viiendat hommikutundi. Päike hakkab tunnikese pärast tõusma.
Uus une lõpp on kuskil kella kümne tuuris päeval. Kobime autosse ja liigume kesklinna, et uurida nüüd täpsemalt, kuhu me end seekord siis joonud oleme.
Esimene ülesanne on loomulikult ühendada end võrku. Oma võrku. Et ei peaks tütre telefonilt jagatud sageduse kasutamisega liiklust kooma vedama. Postkontoris ongi taskukohased suure mahuga paketid saadaval. Ainus häda on neil olematu levi, sest teenust pakub Telstra. Seal, kus lõppeb linn, kustub ka signaal.

   

- Noh, pole hullu. Otse kuskil loodusmatkal asetleidvat laia ilma saata ei saa, aga see pole ka eesmärgiks.
Tehnikat ja salvestamise mahtu meil jätkub. Kodus peab siis leidma lihtsalt rohkem aega kogu selle info sorteerimiseks ja läbitöötamiseks.
Kahe kaardi aktiveerimise vorm ära saadetud, tuleb nüüd 24h veel kuidagi vastu pidada, kuniks vastus laekub ja teenus avatakse.
Kolame tiba linnapeal, teen silmatorkavast paar olustikulist pildiklõpsu.

       

Õhtul maandume Marlay mäekese vaateplatvormile oma esimest Stanthorpe'is möödunud päeva tähistama ja ongi pimedus saabunud. Kell läheneb kuuele.

       

[zazik]

Paluks ohtralt kaadreid vanadest japsidest, eriti muidugi Isuzudest!

[Janka]

Tiit saab järgmisel päeval oma netivärgi käima, minu jagu aga ei mõtlegi iitsatada...
Eks siis kasutame esialgu kahepeale ühte. Hea, et seegi olemas on ja ju siis pean minema postoffisisse õiglust taga nõudma...

Aga alustame tasapisi seda ringkäiku siin Stanthorpe'i linnakeses. Ja mitte vanade japsidega. Kahjuks.

Esimese asjana tuleb kindlasti käia ära muuseumis. 
Sest kui ei tea ajalugu, siis ei oska sa kindlasti ka end mitte kuidagi sobitada sellesse linna ja õhkkonda, mis siin valitseb.
Võiks arvata, et linn tekkis tänu põllumajandusele ja rikkalikule veini tootmisele, aga nii see päris pole.
Esmatähtis oli ikkagi soodne maavara leiukoht. Tina, mille peale koloniaalrahvas kohale vooris, töö ja sissetuleku leidis ning elamiseks barakid püstitas. Ja sealt siis edasi arenes põllumajandus ning muu tini-träni, sest süüa-juua ja end ning võõraid katta oli kah millegagi vaja.
Sai siis see paik siin maamunal samuti oma nime ladinakeelse tina järgi: stannum + thorpe. Mulle, kui kunagi igiammu saksa keelt tuhdeerinule vägagi üldisest anglosaksist lihtsalt tuletatav ja arusaadav. Dorf – küla.
Muuseum, mis seisab püsti tänu ümberkaudsete elanike annetustele on selline tunnikese-paari läbijalutamise teema. Siin on kõike. Alates sõjapidamise varustusest, kooliharidusest, põllumajanduse kraamist lõpetades tubadega, kuhu paigutatud ka eelmise sajandi teist poolt imiteerivat mööblit ja elustiili. Tasub igal juhul külastada, kui siia kanti asja on.
Ja üldse – iga kohalikku muuseumi tasub külastada. Ükskõik kuhu maailma nurka sinu jalg kah parajasti ei maanudks...

[aavu]

Koolipink minu kooliajast tuttav. Ja RIGA pesumasinale on keegi mootoriga rullid pannud käima. Kena lugemine!

[honkomees]

Koolipink minu kooliajast tuttav....

Ja-jah, olid ajad ... ehkki minu ajal seisid juba need tindipotiaugud tühjalt, meie kirjutasime juba täitesulepeaga. Pastakas oli sõimusõna, mis tuli kasutusele kusagil 3-4 klassis, salaja.

[Janka]

Selline koolipink on jah tuttav asi poistele-tüdrukutele, kellede sünniaasta jääb aja teljel allapoole 1980-t. Samas mäletan, et sarnased olid kasutusel Eestimaa külakoolides hiljemgi, üheksakümnendate keskpaigas, kuni lõpuks pikast nühkimisest lihtsalt ära lagunesid.

Aga mida oskavad teadjamad sellid kosta niisuguse esilaterna ehituse kohta?
Pärit sellesama pritsuauto küljest. Täies töökorras nii masin, kui kõik tuled-viled, millede saatel nähtavasti mingil tähtsal päeval ka linna peal sõitu tehakse.

           

Postituse hetkel on teiil seal öö. 
Seega jätan teid siia isekeskis nuputama seda laternawerki, aga ise siirdun terrassile meie igahommikusele miitingule...