Metsis loobus nõukaaegsetest pulkadest ikka väga ammu.
Võisid olla kolm-neli, maksimum viis esimest masinat, milledel Belarussi ja T-150-K tükke kasutati. Oleks jõutud ka rohkematel pillidel kasutada, aga valmistoodangule puudus turg ja masinaid lattu seisma ei toodetud.
Uuriks siinsetelt tegijatelt, kas keegi on LKT 81 traktoriga metsa vedanud või omanud sellist masinat? Sooviks teada, kuidas ilma turbota mootoriga isendil jõudu on ja kas keegi on ka roolimise kahe silindri peale teinud? Olen saanud kahe pika raamiga LKT omanikuks, kuid enne uuenduskuuri ja ümberehitamist oleks vaja uurimistööd teha veidi. Olen tänulik ka kontaktide eest, mis viivad lkt omanikeni või kellegini, kes neid kunagi ringi on ehitanud. Kui kellelgi on pika raamiga metsaveo isenditest pildimaterjali siis vaataks needki üle! Parimat!
Otsin Türil olnud jalgratta poest ,,Raidaru,, pilte ja jutustusi!
Lkt-80 on 81 seeria eelkäija, natuke teise välimusega. Mootorite poole pealt on LKT-81 olemas nii vabalt hingavad kui ka turboga mootorid. 80ne kohta kahjuks öelda ei oskagi, kas neid ka turbokaid oli. Ja lkt 120 on juba suurem ja teist masti koll, millel vist on 6 pütane mootor vahel ja kõiksugu mugavusi külge aretatud. Ise selle 120nega kokku puutunud ei ole aga räägitakse, et pidavat olema ikka juba täitsa "läänekas".
Otsin Türil olnud jalgratta poest ,,Raidaru,, pilte ja jutustusi!
(31-07-2019, 10:53 AM)vilkar. Kirjutas: Lkt-80 on 81 seeria eelkäija, natuke teise välimusega. Mootorite poole pealt on LKT-81 olemas nii vabalt hingavad kui ka turboga mootorid. 80ne kohta kahjuks öelda ei oskagi, kas neid ka turbokaid oli. Ja lkt 120 on juba suurem ja teist masti koll, millel vist on 6 pütane mootor vahel ja kõiksugu mugavusi külge aretatud. Ise selle 120nega kokku puutunud ei ole aga räägitakse, et pidavat olema ikka juba täitsa "läänekas".
See LKT-120 oli eestis olemas juba 80 lõpus aga praegu toodetakse tema asemel LKT-150 ja see on tõesti moodne ja täiuslik masin. Aga eestis pole temaga midagi teha kuna metsateol ei kasutata enam seda pika tüve tehnoloogiat mis nii ENSV kui 90-nendatel kasutusel oli (kus mootorsaega langetatud puud veeti metsaäärde laoplatsile ja need siis seal lõiguti vastavasse vajalikku pikkusesse). Nüüd teeb harvester ise kõik lõikumised ja laasimised ise ära ja ning jääb vaid kokkukorjamise vaev teise traktori poolt.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
70- kümnendatel aastatel tegid Rootsi metsades tööd sellised monstrumid millest tolleaegne eesti metsamees ei osanud undki näha . Selle masina mark on VOLVO BM SM 980 (toodeti 70-nendate alguses) ja see on nii omapärane metsatöö masin et lausa vaata ja imesta .
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
sama leiutaja massin, aga metsapinnast lõhuvad nad ikke. Käin oma põlveproteesiga peniga rihma otsas taastusravi matkadel, no sellised 5-10 km päevas, no ei ole enam metsa, kus käia saad, kõik on pekkis, ainult rinnuni rööpad ja urritavad toikad. 100 m riba noorendikku ja 300 m sihukest raiesmikku, siis 50 m võsa ja jälle 400 m läbimatut raiesmikku ja veel räägivad, et meil vähe raiutakse ...
Selliste suurte ratasjurakatega pole paraku miskit teha, et siit sealt murdunud puid või metsakuiva noppida.
Kui aga lageraieks läheb, siis pole nagunii väga probleemi ka mäda peal. Harvester laasib endale oksahunniku rataste alla ja ka vedaja saab pärast seda pidi liikuda.
Ja kui ikka mädaks kisub, siis pannakse ka veel väljaveetavat materjali rööbastesse.
Sai see talv seda küllalt nähtud. Eks kõike saab, kui tahta. Ainult et saadav tulu kiskus madalaks.
Huvitav leid - siin on säilinud ja müügis 2 töökorras metsaveoautot URAL . Mõtlesin et need on ammu vanarauaks saanud kuna selle auto raami ja sildade baasil ehitati metsaveo kärusid veel kümmekond aastat tagasi . Nii nad otsa said ja viimased 10 aastat pole ma sõitvat metsaveo Ural-i enam näinud . http://www.rasketehnika.ee/used/3382198
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
(05-04-2020, 23:43 PM)meli666 Kirjutas: Kui aga lageraieks läheb, siis pole nagunii väga probleemi ka mäda peal. Harvester laasib endale oksahunniku rataste alla ja ka vedaja saab pärast seda pidi liikuda.
Kunagi, aastat 25 tagasi, kui väljavedajal töötasin, olid asjad tõesti nii, praegu on väljavedajatel tunduvalt raskem, sest oks läheb enamuses hunnikusse, veetakse välja ja läheb hakkesse. Raskem nii seetõttu, et tööd on rohkem kui ka traktori liikumisvõime tõttu. Kui harvester juba libeda põhjaga rööpad ette veab, pole vedukal enne kuiva/külma midagi teha.
Tere,
Küsiks väiksemate metsakärude kasutajatelt. Kas Country või Vahva Jussi, kuidas on vastu pidanud. Endal millalgi 4a tagasi soetatud väiksema tootja käru koos 3,5m tõstukiga. Nüüd tõstuki pööramise hambad maas nii latil kui käbil. Tööd teinud vaid oma tarbeks.