[Walter]

N ehk nulljuhe jäetakse sümmeetrilise tarbija puhul nagu el. mootorid ühendamata. Tähtühenduse puhul võib selle ühendada aga vajadust pole.

[Wiki432]

Magnetkäiviti (kontaktori) tarvis võib nulli tarvis tulla. Kui kontaktori mähis on 220. Kas on, seda siit piltidelt küll välja ei loe. Erinevad on sel juhul ka juhtpinge võtmise kohad, kas siis kahe faasi vahelt või faasi ja nulli vahelt. Jällegi - nende piltide järgi ei loe kindlalt välja, pigem kasutatakse 220v.

[Laurts]

Tänud nõuandjatele, sain kompressori käima.
Kuidas see asi originaalis on mõeldud toimima - mootor töötab pidevalt, kui rõhk on üleval siis avariiklapp avaneb ja laseb üleliigse välja?
Venekeelses juhendis on veel juttu ressiiveri külge ehitatud niiskuseraldajast ja rõhuregulaatorist, kõik see kompott mahub sinna torbiku ja selle kaane sisse kus on õhuväljavõtted ja manomeeter?

[ratsoup]

Niiskuse eemaldaja on selle "potsiku" sees olev silinder sõel, mille sees on treilaastud. Selleks, et vett välja lasta paagist on kusjuures teisel pool otsas punnid mõlemal paagil all. Süsteem oli tõesti mõeldud tööle nii, et kui rõhk jõuab piirini, siis ventiil laseb välja. Mootor seisma ei jää. Endal sai just üks isend ümber tehtud automaatika peale, mis lülib välja kui 7 bar käes.

[13piisab]

näidis rõhureleest. Loodetavasti avaneb
kas on praktilist põhjust tellida sellist kellade ja "reduktori-taolise asjaga" regulaatorit või piisab pea 2x odavamast regulaatori-osast?
plaanin oma CO-kompressori kanalisse kolida ja ei oska ise nendel nn lisajubinatel väärtust näha. Meh klapp on kompressoril olemas ja vaikimisi jätan ka lülitamise kompressori juurde kanalisse. Õhu võtan otse kompressorilt - on suurem ristlõige, kui 1/4". Kuigi vooliku otsas olev kiirliide ja järgnev jääb vist niikuinii voolu piirama ja võiks rahus vist ka regulaatori korpusest jagada.
...ning miks on regulaatoril veel üks täiendav ots? Mingiks referents-rõhuks ja tavakasutuses jääb see lahti?
siin on üks nn puhas variant - sisu veeautomaadi 1f regulaatori analoog ja vaikimisi telliksin selle. Vast võib hiinlaste ampreid uskuda ja eraldi kontaktorit pole vaja?

[vant]

Kui kellegil peaks vaja olema, siis üks kompressori automaatika koos rõhuvabastusklapiga on üle. Pärineb tavaliselt väikselt nö. ehitaja kompressorilt. Mootor väsis ära, automaatika korras.

[ratsoup]

näidis rõhureleest. Loodetavasti avaneb
kas on praktilist põhjust tellida sellist kellade ja "reduktori-taolise asjaga" regulaatorit või piisab pea 2x odavamast regulaatori-osast?
plaanin oma CO-kompressori kanalisse kolida ja ei oska ise nendel nn lisajubinatel väärtust näha. Meh klapp on kompressoril olemas ja vaikimisi jätan ka lülitamise kompressori juurde kanalisse. Õhu võtan otse kompressorilt - on suurem ristlõige, kui 1/4". Kuigi vooliku otsas olev kiirliide ja järgnev jääb vist niikuinii voolu piirama ja võiks rahus vist ka regulaatori korpusest jagada.
...ning miks on regulaatoril veel üks täiendav ots? Mingiks referents-rõhuks ja tavakasutuses jääb see lahti?
siin on üks nn puhas variant - sisu veeautomaadi 1f regulaatori analoog ja vaikimisi telliksin selle. Vast võib hiinlaste ampreid uskuda ja eraldi kontaktorit pole vaja?

Mul endal sai paigaldatud CO kompressorile see "regulaatoriga" versioon. Testinud veel ei ole. Aga point vast selles, et on tegevusi suruõhuga kus tarivs tarivs õhuhulka reguleerida.

[13piisab]

Ehk siis abiks nt pneumolihvija ja värvipüstoli puhul? Aga mis vahe on, kas reguleerida süsteemirõhku (relee on-off) või sellest kraanist vooluhulka?
mulle tundub maamehe loogikaga, et pole vahet - ilmselt jäävad mõlemal juhul rõhuvahed liinis graafikuna samasuguseks sikk-sakiks, mille kuju määrab rõhurelee? Või mitte?
Nojah - releed on samas tüütum reguleerida.

Tegelikult ongi mu küsimus vast, mis on mõistlik süsteemi kaasata: relee kompressori juurde kanalisse ja lisaks ka vooluhulga piiramine üles (garaazhi. Mul on kanali ja garaazhi vahel vee ja õhu jaoks torud ootel) selle seinast alguse saava vooliku-kiirliite juurde?

[13piisab]

Ehk siis abiks nt pneumolihvija ja värvipüstoli puhul? Aga mis vahe on, kas reguleerida süsteemirõhku (relee on-off) või sellest kraanist vooluhulka?
mulle tundub maamehe loogikaga, et pole vahet - ilmselt jäävad mõlemal juhul rõhuvahed liinis graafikuna samasuguseks sikk-sakiks, mille kuju määrab rõhurelee? Või mitte?
Nojah - releed on samas tüütum reguleerida.

Tegelikult ongi mu küsimus vast, mis on mõistlik süsteemi kaasata: relee kompressori juurde kanalisse ja lisaks ka vooluhulga piiramine üles garaazhi seinast alguse saava vooliku-kiirliite juurde?
mul on kanali ja garaazhi vahel vee ja õhu jaoks torud ootel - garaazhi ehitades oli kohe plaan panna kompressor kanalisse lärmama ja tuult tekitama.

[ratsoup]

Seda arvasin mina ka, kui poest selle julla tellisin, et sellest kella juures olevast nupust käib siis see sisse-välja lülitus rõhu reguleerimine. Tegelikult ei käi. Selleks tuli selle kopsiku korpus maha kiskuda, ja hoopis paari kruvi timmida karbi sees, mis pingestavad lülitusvedrusid

[v6sa]

...
Aga mis vahe on, kas reguleerida süsteemirõhku (relee on-off) või sellest kraanist vooluhulka?
mulle tundub maamehe loogikaga, et pole vahet - ilmselt jäävad mõlemal juhul rõhuvahed liinis graafikuna samasuguseks sikk-sakiks, mille kuju määrab rõhurelee? Või mitte?
...

Vale loogika

Releega kõigub surve pidevalt.

Rõhuregulaator hoiab seni rõhku trassis konstantsena, kuniks ületatakse selle maksimaalne voolavus. Siis hakkab paratamatult langema.

Kui muudel tööriistadel on savi, siis värvipüstol rõõmustab väga ühtlase surve üle.

[hulgus]

...
Aga mis vahe on, kas reguleerida süsteemirõhku (relee on-off) või sellest kraanist vooluhulka?
mulle tundub maamehe loogikaga, et pole vahet - ilmselt jäävad mõlemal juhul rõhuvahed liinis graafikuna samasuguseks sikk-sakiks, mille kuju määrab rõhurelee? Või mitte?
...

Vale loogika

Releega kõigub surve pidevalt.

Rõhuregulaator hoiab seni rõhku trassis konstantsena, kuniks ületatakse selle maksimaalne voolavus. Siis hakkab paratamatult langema.

Kui muudel tööriistadel on savi, siis värvipüstol rõõmustab väga ühtlase surve üle.

Mul on värvimise tarbeks eraldi MTZ õhupaak (40l?) sisteemi ühendatud. Sisendil on händimännist filtrid-vee eraldaja ja surveregulaator.  Viimane hoiab paagis stabiilse 3bar ja värvimisel jääb ära see esimene "pauk", kui voolikus (mahuga ehk 1l) olev3 bar kukub kiiresti.

[Laurts]

Sai proovitud liivapritsi CO-7 kompressori järgi, süüteküünlast tehtud düüsile jääb lahjaks. Kas 3X16A peakaitse kahte CO-7 kompressorit korraga veaks välja? Sisse lülitaks eraldi, üks töötaks pidevalt ja teine automaatikaga vastavalt rõhulangusele. Hetkel automaatika sätitud nii et 7bar peal välja, 5 peal sisse, kas see CO-7 kannataks ka 8...9 bari peal töötamist välja või läheb laiali?

[jupiter22]

Co-7 kannatab 8-9 bar töörõhku välja küll, kuid klappe lõhu  rohkem ja need kipuvad rutem silindrisse kukkuma.

[13piisab]

Mu CO7 omab tavaolukorras päris sissekeeratud tehase-regulaatorit ning kompressoril olev nõuka-manomeeter jääb tarbimise puudumisel kusagile 9..10bar vahele.
Klappi olen oma tagasihoidliku kasutamise puhul sel kompressoril vahetanud vaid korra. See oli nüüdseks juba üle 15a tagasi.

[diselist]

Sai proovitud liivapritsi CO-7 kompressori järgi, süüteküünlast tehtud düüsile jääb lahjaks. Kas 3X16A peakaitse kahte CO-7 kompressorit korraga veaks välja? Sisse lülitaks eraldi, üks töötaks pidevalt ja teine automaatikaga vastavalt rõhulangusele. Hetkel automaatika sätitud nii et 7bar peal välja, 5 peal sisse, kas see CO-7 kannataks ka 8...9 bari peal töötamist välja või läheb laiali?

Kui 1 kogu aeg käib, siis käivitus moment lööb kaitsme välja,abiks sujuvkäiviti siis veab välja.

[Laurts]

Sai proovitud liivapritsi CO-7 kompressori järgi, süüteküünlast tehtud düüsile jääb lahjaks. Kas 3X16A peakaitse kahte CO-7 kompressorit korraga veaks välja? Sisse lülitaks eraldi, üks töötaks pidevalt ja teine automaatikaga vastavalt rõhulangusele. Hetkel automaatika sätitud nii et 7bar peal välja, 5 peal sisse, kas see CO-7 kannataks ka 8...9 bari peal töötamist välja või läheb laiali?

Kui 1 kogu aeg käib, siis käivitus moment lööb kaitsme välja,abiks sujuvkäiviti siis veab välja.

Nii, proovitud, 3X16A veab kaks originaalseades CO-7 kompressorit ilusti välja, kõigepealt üks tööle ja kui esimesel mootoril hoog sees siis teine takkajärgi, lambid muidugi vilguvad laes...

Nüüd oleks soov panna mõlemad kompressorid ühe rõhulüliti järgi tööle, kummalgi on olemas oma jõurelee, relee ergutus tuleb rõhulülitist, kas keegi oskaks välja pakkuda mingi lihtsa mooduse jõurelee ergutussignaali viivitamiseks 1...2 sekundit?

[Meelis2]

Aga palun- peaks sobima.
https://www.elektrikaup.ee/aegreleed/

Paned viivitust juhtima läbi 230v NO/NC relee.

[Laurts]

Midagi lihtsamat võiks olla kui aegrelee, ise mõtlesin teise kompressori relee juhtimine võtta esimesena käivituva kompressori mootori mähise pealt, olenevalt nüüd teise jõurelee rakendumispingest võiks teine mootor käivituda peale esimese mootori klemmidel pinge taastumist?

[diesel]

neid viiteid on muud malli ka.
näituseks pneumaatilisi.
puhas mehhaanika, ei midagi keerulist.