Kuna mul on järg käest ära mis on pikem ja mis lühem ja mille suhtes, siis riputan korra veel pildi kus kenasti näha mööda põrandat jooksev ukse postidega kohakuti olev tala pildi paremas servas;
pöörake tähelepanu selle tala poltidele millega ta põranda küljes kinni. Sellest poldirivist 5-8cm vasakule ehk kere suhtes ettepoole jookseb kahtlaselt samasugune augurivi. Sama tähelepanek on ka reisija poolel. On sellele mingi loogiline selgitus ?

[Pilt: attachment.php?thumbnail=77258]
Vasta

Tugevdusribide asukohti arvesse võttes oleks tala loogiline kinnitus selles tühjas poldireas.
Vasta

Ega see lihtne hobi olegi, veel vähem odav. Seda põnevam on neil( no vähemalt minul) kellel sellist võimekust pole , asjade käiku jälgida ja kaasa elada(siiani küll vaikselt, kuid mõtlesin sõna sekka öelda).
Väga põnev on jälgida. Ja kui aus olla, siis need on(ksf. Formika teemad) esimesed, mida siit otsin. Taawi Gaz on on ka esimeste seas. Väga vähe on hästi ja korralikult dokumenteeritud ja argumenteeritud projektieemasid( ennem seda olid põnevaimaid ksf.Martin-i Volga teemad volgaklubis ja tema seiklused ka mõne lääne päritoli suksuga).

Teema peategelasele, ja ka tema kamraadidele elan kaasa kogu hingest ja omanikule ikka jõudu ja jaksu nendega tegelemiseks :Big Grin 

K.

Rohkem kapotti all Big Grin
Vasta

(17-09-2019, 22:53 PM)Kadjakas Kirjutas:  Tugevdusribide asukohti arvesse võttes oleks tala loogiline kinnitus selles tühjas poldireas.

Tundub nagu ebaloogiline, et pikk uks tehti lühemaks ja siis veel uksepost viidi tahapoole.
Mis sinna tala peale käib - iste? Ehk taheti ette rohkem ruumi ja iste viidi tahapoole.
Selle tala kinnitus uksepostide külge paistab selline üsna amatöörlik olema.

[Pilt: 1937-Ford-Phaeton-a-33.jpg]
[Pilt: Ford37phaeton7.jpg]
Vasta

Täna tuli vastu võtta väga raske otsus. Külmutan GAZ 11-40 projekti. Sellisel kujul pole lihtsalt vahendeid selle elluviimiseks. Kui leian strateegilise investori Venemaalt, kes on nõus vaatamata hullumeelsele hinnale, sellist projekti finantseerima, siis jätkame. Või kui tulevikus enam midagi teha pole ja pensionile jään, siis tasapisi hakkan sellega tegelema. Mis siis juhtus. Saime kinnituse, et M11-40 põhjaks kasutati GAZ M1 põhja. Ameerikast telliti ainult uksed, külje plekid, pagasnik, näidikute paneel. Kõik see värk keevitati Gorki tehases kokku. Mis see tähendab mulle. Kere tuleb täiesti koost lahti võtta, leida M1 põhi ja hakata sinna autot peale ehitama, mis on meeletu töö tänapäeva hindu arvestades. Isegi Gorki autotehase eksperimentaaltsehhis, kus jumal teab palju inimesi töötas, suudeti aastas 2 11-40 valmis teha. Sellega võin kunagi ise tasapisi tegeleda. Võttes appi mõne keevitaja vahete vahel. Mul tegelikult M1 kere ukrainas olemas. Vaja ainult uurida, mis seisus seal põhi on. Tõenäoliselt tuleb see seal koha peal juba ära renoveerida ja alles siis siia tuua. Oma suures egos tahtsin teha midagi tõeliselt unikaalset aga....
 Aga selle auto huvilistel, pole vaja meelt heita, projekt jätkub ainult natuke teises suunas, ehk lähme algusse tagasi ja jätkame GAZ 11-73-ga.
Praeguseks tehtud töö läheb edasi lihtsalt teise kerega, ehk originaalse M11-73-e omaga, mille sain selle autoga ostes kaasa. Järgmisel nädalal, pärast liivapritsi on tõehetk käes. Eks selleks ajaks on allajäämise haavad lakutud, et rõõmsalt kajastada uusi edusamme. Sad
Vasta

(24-09-2019, 13:16 PM)Formika Kirjutas:  Ameerikast telliti ainult uksed, külje plekid, pagasnik

Tahab keegi tõlkida?
   
   
Vasta

Ma arvan, et teema omanik saab ka ilma tõlketa tekstist aru, sellegipoolest proovisin midagi maakeelde panna:

Esimesed ja tagumised faetoni uksed on tehtud puitkarkassile, kaetud metalliga, välise paneeliga ja hingede- ning lukutoega (postiga). Ukse prussid on tugevtatud diagonaalsete vahetükkidega. Kõik metallist osad on kokku keevitatud. Uksed ripuvad 7mm metallist hingedel: eesmine uks esiosa toel, aga tagumine keskmisel toel.
Faetoni tagaosa koosneb küljepaneelidest, ülemisest ja alumisest paneelist ja kohvri (pakiruumi) kaanest. Kõik paneelid on keevitatud üheks detailiks.
Küljepaneelide eesmised otsad on kinnitatud puidust toe abil rattakoobastega. Külgpaneelide ülemised servad ja ülemine paneel on kinnitatud 3mm vöö tugevtuse külge, mis on ka tendi (katuse) tagumise serva kinnituseks, selleks on tugevduse külge kinnitatud polstilatt. Tagaosa tugevus tagatakse spetsiaalse külgmise malmist kronsteiniga, mille kõrvad on raami lonžeroonide küljes, see ühendab külgpaneelid puidust toega. Ülemisel ja alumisel osal on tugevtused, tagaosa nurk-kronsteinidel on painutatud flantsid tagaosa raamile kinnitamiseks.
Vasakusse tagaosa külgpaneeli on tehtud väljalõige, mille kaudu on välja toodud bensiinipaagi valamisava.

Kui sellest on abi.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(30-09-2019, 21:51 PM)metsakohin Kirjutas:  Ma arvan, et teema omanik saab ka ilma tõlketa tekstist aru, sellegipoolest proovisin midagi maakeelde panna:

Esimesed ja tagumised faetoni uksed on tehtud puitkarkassile, kaetud metalliga, välise paneeliga ja hingede- ning lukutoega (postiga). Ukse prussid on tugevtatud diagonaalsete vahetükkidega. Kõik metallist osad on kokku keevitatud. Uksed ripuvad 7mm metallist hingedel: eesmine uks esiosa toel, aga tagumine keskmisel toel.
Faetoni tagaosa koosneb küljepaneelidest, ülemisest ja alumisest paneelist ja kohvri (pakiruumi) kaanest. Kõik paneelid on keevitatud üheks detailiks.
Küljepaneelide eesmised otsad on kinnitatud puidust toe abil rattakoobastega. Külgpaneelide ülemised servad ja ülemine paneel on kinnitatud 3mm vöö tugevtuse külge, mis on ka tendi (katuse) tagumise serva kinnituseks, selleks on tugevduse külge kinnitatud polstilatt. Tagaosa tugevus tagatakse spetsiaalse külgmise malmist kronsteiniga, mille kõrvad on raami lonžeroonide küljes, see ühendab külgpaneelid puidust toega. Ülemisel ja alumisel osal on tugevtused, tagaosa nurk-kronsteinidel on painutatud flantsid tagaosa raamile kinnitamiseks.
Vasakusse tagaosa külgpaneeli on tehtud väljalõige, mille kaudu on välja toodud bensiinipaagi valamisava.

Kui sellest on abi.
 Tänud Raivole ja Metsakohinale, tõite eksind lambukese marjamaalt karjamaale. Tuleb maha istuda ja hakata aru pidama, mis üldse selle projektiga saab. Praegust seisu arvestades on kõige tõenäolism variant, et ehitada valmis GAZ 11-73, milleks on kõik olemas ja Panna kokku Ford Model 78, milleks ka kõik on olemas. Aga see Fordi asi ei meeldi mulle mitte põrmugi. Võtta M1 põhi ja hakata sinna tasapisi õigeid detaile külge istutama. See jutt puitraamidega ustest tundub küll väga imelik. See võis olla esimese kahe variandi puhul. Võibolla ka 3-s ja 4-s, sest need olid kõik teistsuguse kujuga. 4-s ja 5-s variant olid juba teistsugused ja nende jaoks olid ka juba stantsid tehtud suuremaks tootmiseks aga siis algas sõda. Isegi GAZ A uksi ei tehtud puuraamidele. Panen siia kaks pilti võrdluseks esimeste ja viimaste GAZ 11-40 vahel. Eriti paistab see silma, kui võrrelda pagasnikuid.
     
     
Eks ma mõtlisklen selle asja kallal edasi. Sain informatsiooni, et joonised ustest on tegelikult olemas.
     
Vasta

Ei tea mis sellel pildil toimub? Gazi autovabrikus tehtud foto...

[Pilt: 93-Ev2-C-q-Lx634-1.jpg]
Vasta

Veel Gaz11 4x4 variant:
[Pilt: i?id=bf4f4091775a0c7b51c08f1b16bc9ced-srl&n=13]
Vasta

Peaks vist olema Gaz 11 õlifiltri korpus?


[Pilt: IMG-20191027-153500-resized-20191028-074413142.jpg]
Vasta

EPILOOG

Kõigi selle teema kaasaelajatele pean edastama kurva uudise. ANDSIN ALLA. Töö muutus nii probleemseks, et ei näinud enam mõtet edasi minna. Mis siis juhtus. Kuna otsisin Venemaalt juppe ja jooniseid, siis oli see projekt idanaabrite kõrgendatud tähelepanu all. Siin sai viimases postituses mainitud, et panen 11-40 projekti riiulisse. Peale selle tuli Venest pakkumisi, et tahetakse see asi ise lõpule viia, neil see prestiisi küsimus. Kuna pakutav hind ei katnud ligilähedaseltki ära mul tehtud kulutusi, siis ajasin sõrad vastu. Ma olen siia ju investeerinud küllalt arvestatavad summad.    
 (gaz 11-73 Ukrainast + vedu +toll, Ford Model 78 USA-st, kaks Gaz 11 mootorit + nende taastamine + küllalt palju juppe ebuy-st, USA-st + suures koguses üle maailma tellitud spetsiifilisi juppe + igalt poolt tellitud jooniste järgi valmistatud juppe) Ja siis tuli Venest teine pakkumine. Vahetame minu GAZ 11-40 ja 11-73 projektid ZIS 110 vastu. Sellisest pakkumisest ei saanud ma ära öelda. Nimelt olid seltsimehed Leedust poolteist aastat tagasi soetanud väga heas korras ZIS 110. Väga heas korras - st. oma ea kohta. Auto originaal värvi all, 98% komplektne, muidugi väsinud ja nõuab täielikku renoveerimist ja uuendamist. Pakuti seda autot mulle juba eelmisel aastal, aga rahaliselt poleks selleni küündinud. Nüüd on seda aasta juba Tartus vahelduva eduga renoveeritud aga hoog on raugenud. Põhjus, vanade autode hinnasula Venes. Kui renoveeritud ZIS 110 maksis poolteist aastat tagasi Venes veel 400K €, siis nüüd saab juba 300K € eest. Toll sellise 6L mootoriga auto eest on 45 000.-€. See pani poisid põdema ja lootus oma raha tagasi saada kustus. Aga leiti rikkur, kes oli hirmsasti huvitatud enda kogusse saama kahte üliharuldast GAZ 11-ne mudelit. 
Niisiis lõimegi käed. Eelmisel nädalal sõitis kastikas Venesse 11-73 kere, raam mootor ja muu ja täna veeres üle Narva silla siis 11-40. Mingeid Dokumente ei tahetud. Viidi tagavaraosadena, kokku 1500 kg kaupa. Vene toll 2.-€/kg, ehk 3000.-€. Autodena viimisel, arvestades kummagi 3500 cm3 mootorit oleks tulnud maksta 50 000.-€
Niisiis hüvasti GAZ 11-40/73
   
   
Ja tere tulemast ZIS 110
   
Lähiajal avan siis uue teema tõenäoliselt STALINI LEMMIK pealkirja all. Mulle saadeti 2800 pilti selle auto senisest restaureerimise käigust. Pooled neist tehtud moblaga, mis pole eriti kvaliteetsed, pooled kaameraga, mis kõik vajavad vähendamist, sorteerimist ja endale selgeks tegemist. On ju ZIS 110 minu jaoks täiesti tundmatu auto, millest ei ole õrna aimugi. Samuti on töödega vaja edasi minna. Võibolla on asi isegi kergem, kui need GAZ 11-d, kuna tegemist ikkagi komplektse autoga ja ei pea jalgratast leiutama. 
 Seda GAZ 11-ne teemat veel lõplikult lukku ei paneks. Kuigi kauplesin, et mulle saadetaks pilte restaureerimisest aga sellest kõrvast midagi kuulda ei tahetud, küll lubati mind külla kutsuda, kui asi valmis. Kuna tegemist erakoguga, siis sinna lastakse ainult kutsetega. Nii, et kunagi loodan siia panna pildid autost, mille sünnivalud tuli mul üle elada. Kurvastusega tuleb ainult tõdeda, et lõpetasin seal samas kus Leedukad, ka nende 11-ne projekt sõitis paar nädalat tagasi Venemaale. Huvilistele jääb siis ainult Riia Motomuuseumi mitte väga originaalne isend.
Vasta

(28-10-2019, 20:55 PM)Formika Kirjutas:  EPILOOG

Kõigi selle teema kaasaelajatele pean edastama kurva uudise. ANDSIN ALLA. Töö muutus nii probleemseks, et ei näinud enam mõtet edasi minna. Mis siis juhtus. Kuna otsisin Venemaalt juppe ja jooniseid, siis oli see projekt idanaabrite kõrgendatud tähelepanu all. Siin sai viimases postituses mainitud, et panen 11-40 projekti riiulisse. Peale selle tuli Venest pakkumisi, et tahetakse see asi ise lõpule viia, neil see prestiisi küsimus. Kuna pakutav hind ei katnud ligilähedaseltki ära mul tehtud kulutusi, siis ajasin sõrad vastu. Ma olen siia ju investeerinud küllalt arvestatavad summad.    
 (gaz 11-73 Ukrainast + vedu +toll, Ford Model 78 USA-st, kaks Gaz 11 mootorit + nende taastamine + küllalt palju juppe ebuy-st, USA-st + suures koguses üle maailma tellitud spetsiifilisi juppe + igalt poolt tellitud jooniste järgi valmistatud juppe) Ja siis tuli Venest teine pakkumine. Vahetame minu GAZ 11-40 ja 11-73 projektid ZIS 110 vastu. Sellisest pakkumisest ei saanud ma ära öelda. Nimelt olid seltsimehed Leedust poolteist aastat tagasi soetanud väga heas korras ZIS 110. Väga heas korras - st. oma ea kohta. Auto originaal värvi all, 98% komplektne, muidugi väsinud ja nõuab täielikku renoveerimist ja uuendamist. Pakuti seda autot mulle juba eelmisel aastal, aga rahaliselt poleks selleni küündinud. Nüüd on seda aasta juba Tartus vahelduva eduga renoveeritud aga hoog on raugenud. Põhjus, vanade autode hinnasula Venes. Kui renoveeritud ZIS 110 maksis poolteist aastat tagasi Venes veel 400K €, siis nüüd saab juba 300K € eest. Toll sellise 6L mootoriga auto eest on 45 000.-€. See pani poisid põdema ja lootus oma raha tagasi saada kustus. Aga leiti rikkur, kes oli hirmsasti huvitatud enda kogusse saama kahte üliharuldast GAZ 11-ne mudelit. 
Niisiis lõimegi käed. Eelmisel nädalal sõitis kastikas Venesse 11-73 kere, raam mootor ja muu ja täna veeres üle Narva silla siis 11-40. Mingeid Dokumente ei tahetud. Viidi tagavaraosadena, kokku 1500 kg kaupa. Vene toll 2.-€/kg, ehk 3000.-€. Autodena viimisel, arvestades kummagi 3500 cm3 mootorit oleks tulnud maksta 50 000.-€
Niisiis hüvasti GAZ 11-40/73


Ja tere tulemast ZIS 110

Lähiajal avan siis uue teema tõenäoliselt STALINI LEMMIK pealkirja all. Mulle saadeti 2800 pilti selle auto senisest restaureerimise käigust. Pooled neist tehtud moblaga, mis pole eriti kvaliteetsed, pooled kaameraga, mis kõik vajavad vähendamist, sorteerimist ja endale selgeks tegemist. On ju ZIS 110 minu jaoks täiesti tundmatu auto, millest ei ole õrna aimugi. Samuti on töödega vaja edasi minna. Võibolla on asi isegi kergem, kui need GAZ 11-d, kuna tegemist ikkagi komplektse autoga ja ei pea jalgratast leiutama. 
 Seda GAZ 11-ne teemat veel lõplikult lukku ei paneks. Kuigi kauplesin, et mulle saadetaks pilte restaureerimisest aga sellest kõrvast midagi kuulda ei tahetud, küll lubati mind külla kutsuda, kui asi valmis. Kuna tegemist erakoguga, siis sinna lastakse ainult kutsetega. Nii, et kunagi loodan siia panna pildid autost, mille sünnivalud tuli mul üle elada. Kurvastusega tuleb ainult tõdeda, et lõpetasin seal samas kus Leedukad, ka nende 11-ne projekt sõitis paar nädalat tagasi Venemaale. Huvilistele jääb siis ainult Riia Motomuuseumi mitte väga originaalne isend.

Minuarust õige otsus ja jätku uue lemmiku taastamisega.
Vasta

võrreldes teiste autodega tundub see zis juba suht laialt levinud pill olevat, arvestades et netist leiab pilte nii enamvähem kopli tänavatelt kui lasna garaazist ja isegi isendeid millel veljed pärinevad mingilt tuunitud sierralt.

nüüd jääb ju bosside autode rida tegemata? Või tuleb siis hoopis veel kangemate bosside autode rida?
Vasta

Ega need autod ju kuhugi ei kadunud .. nad seisavad nüüd lihtsalt teises garaažis Smile   Ja sul on nüüd selle garaaži "võti" , kui tsiteerida klassikuid. 
Igati mõistlik.
Vasta

(29-10-2019, 01:01 AM)Peeter Kirjutas:  võrreldes teiste autodega tundub see zis juba suht laialt levinud pill olevat, arvestades et netist leiab pilte nii enamvähem kopli tänavatelt kui lasna garaazist ja isegi isendeid millel veljed pärinevad mingilt tuunitud sierralt.

nüüd jääb ju bosside autode rida tegemata? Või tuleb siis hoopis veel kangemate bosside autode rida?
 Noh, GAZ 11-40/73 polnud ju kunagi NKVD/KGB jaoks valmistatud eri autod. Kindlasti kasutasid need kurjad onud 11-73 mudelit, aga see polnud spetsiaalselt nende jaoks tehtud.  Nendeks autodeks on ikka ainult GAZ M1V8, GAZ 20G, GAZ 23, GAZ 2424/2434 ja GAZ 31011/31013. Need mul ilusti ka kõik olemas. Kuigi viimaseid on 2 varianti, siis piirdun ühega, sest erinevused nende vahel rohkem kosmeetilised. 
 ZIS 110-t tehti 2089 eksemplari ja säilinud tänapäevani arvatakse olevat 100 - 120 isendit. Eesti on üldse selline vanatehnikaga täistuubitud paik, kus leidub kõike suhteliselt kordades rohkem, kui mujal. Näiteks meil on neid ametlikult rohkem kui Ukrainas. Kuid samas kõrgel tasemel restaureeritud, vähemalt 97 %-liselt originaalseid isendeid on arvatavasti kuskil 40 isendit. Ülejäänud on kas renoveerimisel, selle ootel või komplekteeritud valede sõlmede või detailidega. Tavaliselt selleks vale mootor või salong. Tegelikult tegemist ikkagi kõige ihaldatuma N.Liidus toodetud autoga.
Vasta

Eks minusugustel kaasaelajatel kahju ole aga 110 taastamine on tõesti lihtsam, vähemalt oskusteavet on olemas, kasvõi Heino oma 2 ehitatud zisiga.
Vasta

Noh, sellele reale isegi ei mõtle. Peaks see siis olema ZIS 101, ZIS 110, ZIL 111, ZIL 114, ZIL 115/4104, ZIL 41045 ja siis Gorbatsovi ZIL 41047. Kõige probleemsemad nendest ZIS 101, ZIL 111 ja ZIL 114, mida minu teada pole ka Eestis ühtegi. Kuigi neist kahte esimest praegu Leedus pakutakse ja 114 on SAksas saadaval, siis nende kolme auto soetamiseks vaja üle 2 milli euro. Aga never say never, kolm kuud tagasi paistis ZIS 110 ka utoopilise isendina. Big Grin
Vasta

Võibolla keegi mäletab, et kunagi tegelesin GAZ 11-40 ja GAZ 11-73 taastamisega. Mõlemad eksemplarid läksid minu poolt lõpetamata Venemaale. Nüüd on 11-73 valmis saanud. Läks neil ka poolteist aastat, kuigi vahendeid neil palju rohkem kui mul. Mul sai ta enam vähem ära ka komplekteeritud Ja muidugi kohe müüki. Hind mida küsitakse on üle igasuguse mõistuse ja vaevalt seda keegi maksab aga Venemaa on imede maa, mine tea. Teadmiseks kaasfoorumlastele, et 11-40 (faeton) projekt pole veel kuhugi neil jõudnud. Seda taastatakse Moskvas.

http://autobuy.ru/wpage/154923
Vasta

Lätlastel sai 11-73 valmis.

https://www.facebook.com/rigasmotormuzej...3202593098

[Pilt: 202556026_3974622359259849_4079839869816...e=60D05F2E]

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne