[linnuke]

[TeeTL]

lõiguke seebikarp sapaka kuulutusest:

Väga eriline invaliidi mudel,mis tehti invaliidile ilmselt karistuseks, sellist varjanti mina veel teist kohanud pole, 


Kuulutus https://www.kuldnebors.ee/search/soiduki...d=83247132&pob_action=show_post&pob_cat_id=10698

[Mossemees]

lõiguke seebikarp sapaka kuulutusest:

Väga eriline invaliidi mudel,mis tehti invaliidile ilmselt karistuseks, sellist varjanti mina veel teist kohanud pole, 

Nagu kuulutuseski kirjas, on see auto elektromagnetsiduriga. Just sellesamaga, mida kõik teavad, aga mida vist pea keegi näinud ei ole. Aga nüüd karistusest rääkides, siis omal ajal jagas riik invaliididele selliseid autosid tasuta, tänapäeval ei saa invaliid kusagilt tasuta keppigi. Tahad tasuta, pead ise oma kätega tegema... Ainult Vabadussõja veteranidele oli Tartus bussisõit veel mitte just väga ammu tasuta. Kuniks keegi ärksam kodanik avastas, et viimane inimene, kes seda õigust kasutada saanuks, juba õige mitu aastat mullas.

[Marko]

sellesamaga, mida kõik teavad, aga mida vist pea keegi näinud ei ole.

Olen pulbersidurit näinud mingi Subaru pisiauto küljes, mingi valemiga õnnestus see isegi korda saada. Sellest on aastakümneid möödunud ja see pole naljanurga teema.

[spitfire]

Võimalik, et need nn. invaliidikad olid tasuta, aga minu mäletamist mööda neid sapikaid ja mossesid ikkagi tasuta ei jagatud. Kui sul oli vastav puue, siis sa said (vist iga) 5 aasta tagant (teoreetiliselt) taotleda uue autoostuloa, aga auto eest pidid ikkagi pleki välja käima. Kui ametnikud määritud ja autoga lõpuks joppas, siis tuli see mingis tootmiskoondises kohandada peategelase puudega. TÜV-il alati jälgiti, et invakana arvel oleval mossel kõik kangid ikkagi funkaksid nii nagu peab. Ühesõnaga seda invavarustust ei tohtinud eemaldada. 
Aga see kõik on teooria, võimalik et said ainult perliini all käinud veteranid tasuta, kel olid kuuliaugud rinnas aga mitte tagumikus ja ega seda ei reklaamitud, kes oskas küsida ja määrida, eks see sai. Kes täpsemalt teab/mäletab võiks tegelt kirjutada. Nalja no näed nüid ei tulndki.

[Mossemees]

Võimalik, et need nn. invaliidikad olid tasuta, aga minu mäletamist mööda neid sapikaid ja mossesid ikkagi tasuta ei jagatud. Kui sul oli vastav puue, siis sa said (vist iga) 5 aasta tagant (teoreetiliselt) taotleda uue autoostuloa, aga auto eest pidid ikkagi pleki välja käima. Kui ametnikud määritud ja autoga lõpuks joppas, siis tuli see mingis tootmiskoondises kohandada peategelase puudega. TÜV-il alati jälgiti, et invakana arvel oleval mossel kõik kangid ikkagi funkaksid nii nagu peab. Ühesõnaga seda invavarustust ei tohtinud eemaldada. 
Aga see kõik on teooria, võimalik et said ainult perliini all käinud veteranid tasuta, kel olid kuuliaugud rinnas aga mitte tagumikus ja ega seda ei reklaamitud, kes oskas küsida ja määrida, eks see sai. Kes täpsemalt teab/mäletab võiks tegelt kirjutada. Nalja no näed nüid ei tulndki.

Neid invaautosid valmistati siiski otse autotehastes, nt. Mosse 2140 käsijuhtimisega variant kandis indeksit 21403. Sapakatel käisid mudeliindeksi järgi tähed, mis näitasid siis, mis versiooniga täpsemalt tegu. Vastavalt puudele olid ka autode juhtimisseadmed erinevad. Olid autod kahe käe ja ühe jalaga inimestele, kahe jala ja ühe käega tegelastele, neile, kel vaid üks jalg ja üks käsi jne. ZAZ-is töötati välja isegi auto inimestele, kel null jalga ja üks käsi ja isegi katsetati seda üllatavalt edukalt, aga NSVL kõrgemas juhtkonnas leiti, et igaks juhuks selliseid inimesi ikka rooli lubada ei riski. 
Minu kunagisel naabrimehel, sõjaveteranil, oli käsijuhtimisega ZAZ 968M. Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis jah, päris tasuta ta seda ei saanud, tervelt 90 kopikat olevat pidanud maksma   . Mis põhjusel, seda ma ei teagi. Võimalik, et nt. tehn. passi väljastamise tasu vmt. Tollel Zapakal oli olemas siduripedaal, gaas ja pidur käisid käsitsi. Samas omanikul endal olid käed-jalad täiesti olemas ja liikus vabalt omal jalal ringi. Kas ta keppi kasutas, seda enam ei mäleta, aga mingit suurt liikumispuuet tal igatahes polnud. Olid vist ainult mingid sõjaaegsed rauakillud kusagil keres. Igatahes oleks vabalt ka tavalise auto juhtimisega hakkama saanud, aga kuna tasuta jagati ainult käsijuhtimisega sõidukeid, siis sellise omale mingitpidi välja sebiski. Kusjuures, kui uskuda lehel denisovets.ru olevat infot, siis tasuta jagati ainult invakärusid ja Zaporožetseid. Kes Mosset tahtis, sellele kompenseeriti auto maksumus Zapaka hinna ulatuses, hinnavahe tuli seltsimees invaliidil omast taskust kinni maksta. 
Et naljanurka mitte kuritarvitada, siis lõpetuseks üks väidetavalt tõestisündinud lugu. Nimelt, võtnud mingi seltskond kusagil viina ja nagu taolistel puhkudel ikka, saavad joogid liiga vara otsa ja vaja on juurde tuua. Pood paraku aga üsna kaugel ja transpordivahendit ka pole. Või siiski! Kellelgi tuli meelde, et vanaisast jäänud invakäru vedeleb kuuri all. Ega's midagi, aeti sellele aparaadile hääled sisse, kõige julgem istus rooli ja asuti poe poole teele. Aga tee peal passis miilits ja tõstis saua. Roolis olnud tüüp ei leidnud kohe pidurihoobagi üles, sai pidama alles jupp maad pärast miilitsast mööda sõitmist. Miilits hakkas tema poole jalutama, invakäru piloot tuli ka masinast välja, astus oma pehmetel jalgadel paar hädist sammu ja kukkus sinnasamma maoli maha. Miilits ehmatanud ära ja hõiganud: oi, seltsimees invaliid, ärge nähke vaeva, kõik on korras, sõitke edasi! Ja kadus ise kähku minema.

[viplala]

Jõulud tulemas, hakkasin glögi tegema aga ei tule välja kuidagi. Võtsin kolm liitrit viina ja viskasin sinna jõhvika sisse. Liiga magusaks läks raisk, pidin jõhvika välja koukima.

[alfredo]

[v126]

Jaapani tarkus:

Kui sulle kukub tellis jala peale
ja sa ei oska vene keelt,
siis sul polegi suurt midagi öelda.

[mlsluik]

Kusen iga hommik kell kuus. Selge, milles on probleem? 
Ärkan kell 7...

[honkomees]

[veix__]

Peded on väga positiivne nähtus ühiskonnas.

1. Nad jätavad teiste meeste jaoks rohkem naisi alles.
2. Nad võtavad teise mehe endaga kaasa ehk vähendavad heteromeeste konkurente.

[Wiki432]

Praegused ilmaolud tuletasid meelde loo, mis siit vist ei ole läbi käinud:

Pärast seda, kui daam oli autosse istunud, soengut kohendanud ja turvavöö peale pannud, keeras ta süüte sisse ja lasi pilgul üle armatuuri libiseda. Järsku ta pilk peatus ühel kohal ja jäi hämmeldunult silmitsema ühte imelikku märgutuld. Minut möödus lihtsalt kimbatuses ja siis võttis daam ohates oma nutitelefoni ja helistas autoesindusse.

"Tere! Mul on jälle mure. Teate, mul on autol üks imelik tuli!"
"No seal , kus kiirust näitab ja kõik värvilised tuled on!"
"Mis märk? Noh, teate selline imelik, juskui väike inimene istub potil ja justkui kakab. Mis mul jälle nüüd nii rikkis on, et ta lausa niimoodi näitab?"
"Ja kas ma võin ikka niimoodi sõita või parem mitte?"
"Misasja? Ah, jaa, saan küll saata, Kohe pildistan!"
"Saatsin!"
   
"Saite kätte vä?"
"A mida te naerate, kas ma võin sõita või mitte?"

[hobiautod]

Vaatasi just Johannes Pääsukese filmi. 

Repliik: Pea on nii peenikene koht, et see tuleb ise terveks teha. Seda ei saa persekaudu ravida.

[Aare R.]

Mulle meenus üks seik, mis mu noorem vennas mõned aastad tagasi rääkis. Vennas on eluaeg metsatraktori peal töötanud ning kord paarimehega putkas vahetuse ajal mulisedes hakkas paarimehel äkki kiire. Talvine aeg ja tunked olid seljas, aga häda pressis peale. Noh ja mingi aja pärast tuli tüüp tagasi, alukate väel ja T-särgiga enam vähem. Küsimuse peale, et mis juhtus, tuli lühike vastus, et ääähh, s*ttusin kapuutsi.

[jussm]

Ma olen sama lugu kuulnud aga see nägi välja kuidagi nii, et sõitsid töömehed autoga, ühel tuli häda peale ja tehti metsapeatus. Tulnud siis autosse varsti tagasi aga järsku tundnud kõik jubedat haisu kuni üks ütles et kuule sa oled omale kapuutsi s!ttunud

[pen.skar]

Ekskursioonibuss tegi metsapeatuse. Bussijuht sättis põõsa tagant ühele labida alla ja viskas toodetu hoopis mujale. Küll vaeseke pani riidesse ja riietus lahti ja nuusutas, kobas kõike mitu korda läbi ja ei julgenud kuidagi bussi tagasi tulla...

[aavu]

50-ndatel  räägiti nii: töökoja plangu alt pandi labidas alla ja kui asjaline töökotta tagasi tuli, hakkas üks, siis veidi aja pärast teine ninaga tõmbama ja uurima, et kust see hais täna tuleb. Mees käinud mitu korda pükse läbi otsimas. Ilmselt ühe loo mitu varianti.

[linnuke]

Oli minul kunagi nn.töökaaslane kes tahmas peaga kunagi ei leppinud hetkel räägitud anektoodi versiooniga .Ikka pidi olema Tema moodi ,kuigi mõte jäi ju samaks .nüüd siis situme püksi kõikvõimalikes variantides.

[IIIFFFAR]

.nüüd siis situme püksi kõikvõimalikes variantides.

...aga kujuta vaid ette kuipalju eri variatsioone...
Ägedaim, mida kuulnud, olnud ühe seltsimehe õnnestumine alukate ja pikkade pükste vahele pasandada... 
  Kuidas säendse sooritusega hakkama sai, tollele ei suutnud hiljem miskit selgitust leida. Promille ka muidugi nii ägedaid omiku enam polnd...