(02-12-2019, 03:32 AM)IIIFFFAR Kirjutas: .nüüd siis situme püksi kõikvõimalikes variantides.
...aga kujuta vaid ette kuipalju eri variatsioone...
Ägedaim, mida kuulnud, olnud ühe seltsimehe õnnestumine alukate ja pikkade pükste vahele pasandada...
Üks tõestisündinud lugu pisut ennast täis ja enesekindlatest uusrikkas(tes)t noormeestest, kes sattusid lennuplatsile, kus purilennukeid üksteise järel taeva alla tõmmati, ikka need 2 kohalised, kus instruktor selja taga ja ise istud -toetud langevarju otsas. Mehepojad hakkamist täis, olla kõike teinud sukeldumisest autovõidusõiduni. piidlesid lennukit millel mootor puha puudu, kuulasid tutvustust ja lennu põhimõtteid, juhtseadmeid jne. Juba pakiti ühele vari selga ja suruti istmesse, sinna esimesse. Pukseerija tuli uue kandami järele, nöör purilennukile külge ja peaaegu valmis minema, kui kodanik sellise kahtlase värinaga hääles küsis, et ehk esimesel korral antakse keegi ikka kaasa kah?
No ikka anti, esimesed paarkümmend starti kindlasti ja kohustuslikult. aga edasine jutt ei olnud enam nii vali ja enesekindlus oli kadunud. Instruktorite huumor....
Kui eelmainit olukord on kindlalt sündinud, siis järgmise päeva juhtumit ise ei näinud, seega..
olid samad kodanikud ka end lennumasinast välja hüppamisele kirja pannud, mida terve inimene, terve piloodi juhitud, tervest lennumasinast tavaliselt ette ei võta. Kuulasid loengu ära, hüppasid paar korda piimapuki laadselt postamendilt alla ja juba olidki EKV "moosiriiuli" ukse taga järjekorras, kott seljas ja kotis suur militaarset päritolu kuppel , millega ka täiesti osk matu kodanik enam-vähem ühes tükis maapeale tagasi tuuakse.
Peale esimest hüpet, olla siis muidu julge meesterahvas, kadunud vaikselt kui kõhutuul kehast. Varju tõi ära juba sõbramees. Kadumise põhjust olla selgitanud pruun jutt, mis poolde selga ulatunud... Ise oli öelnud, et tundis küll, kui püksi tuli, aga kuidas kraevahele jõudis sellest ei tea midagi.