[aavu]

reeverskast   kolme  kahvliga ,Ehk saaks  kunagi pilti.

дт 75 ходоуменшитель 

Selle otsinguga tuleb pilte mürinal, vali millist tahad ise.

[Tainas]

reeverskast   kolme  kahvliga ,Ehk saaks  kunagi pilti.

дт 75 ходоуменшитель 

Selle otsinguga tuleb pilte mürinal, vali millist tahad ise. Tänan Aavu.  Neid olen isegi vaadanud  a  targemaks ei saanud  kuna  vaja   just teada  kahvlite ja hammasrataste asendit  , kaane peale panekul

[mtz80]

Kuule mtz-80   kas  sul  on   see reeverskast   kolme  kahvliga ,Ehk saaks  kunagi pilti.   Mitu aastat  tagasi  löin  enda oma laiali   kuna   völlid-hammasrattad olid vaja vahetada    a kaant  tagasi ei osand panna,  kuna  kaan sai   ka  lahti kistud .Ja pärast ei teadnud enam  millises asendis  kahvlid  ja  hammasrattad peavad olema  Neid omavahel sobitades. Üldse  ma ei saa sellest  kaanest  muffigi aru    kuidas see töötama peaks  kui  kaks kahvel on seal orginaalis poltidegafikseeritud ja need omavahel veel traadiga .Igaljuhul poltideväljakeerates on   köiksugu käigud olemas a siis   lähe seal sees köik sees risti .Teisel traktoril mil reevers  kahekahvliga on  asi  hoopis  kergem  .

Kahjuks ei oska selle vahekasti kohta midagi rääkida. Kuna ise veel suht värske linttraktori omanik.

[aavu]

reeverskast   kolme  kahvliga ,Ehk saaks  kunagi pilti.

дт 75 ходоуменшитель 

Selle otsinguga tuleb pilte mürinal, vali millist tahad ise. Tänan Aavu.  Neid olen isegi vaadanud  a  targemaks ei saanud  kuna  vaja   just teada  kahvlite ja hammasrataste asendit  , kaane peale panekul     ÄRA KIRJUTA SIIA KASTI!!!

Kirjuta siia!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Kastist VÄLJA, sinu kiri on vales kohas, kirjuta sinna kõige alumise, väga kitsa riba sisse. Eelmises postis sinu kirja pole, sa oled oma sõnumi kirjutanud minu sõnumi külge. Ehk lõpuks jõuab kohale!

[Gravity]

Väike vahepala ka. Nimelt sattusin TTÜ raamatukokku ja seal jäi silma 400lk raamat Talleksi ajaloost. Nüüd on paariks õhtuks lugemine olemas. Usun, et seal on väga palju seda infot mida pole seni avaldatud. 

[mlsluik]

Suure ringi küsimus. Kas DT-75 on üldse mõtet panna sahka ette kergeteks mullatöödeks? Tegemist on tavalise põllumajandus mudeliga ja ei ole aeglustit.

Juutuubi kiigates jääb mulje nagu sahaga töötamine koormab masina üle - nii mootori võimsuse kui kaalujaotuse koha pealt.

Ise sama dilemma ees jube pikemat aega, mingi 4 aastat tagasi tõin isegi saha ja saha tala endale juba ära aga külge pole veel jõudnud panna. 
Tegelikult polegi mootori taga asi, pigem  reeverskasti puudumise taga. Kui keegi mulle reeverkasti müüks siis võtaks asja ette, ilma kastita pole suurt midagi teha. Esimene käik liiga kiire ja tagumine liiga aeglane buldooseri tööks. Olen avatud pakkumistele.  Mis seal salata, et minu käe läbi on neid linte mõnikümmend tükki ka utiili rännanud, nüüd karma piitsutab 

Üleüldse kui raskemaid manöövreid teete lindiga siis kasutage külgsidureid, nendega ei juhtu suurt midagi. Ise samamoodi teen enamus töid, et kohalt minnes lahutan siduri- käik sisse- heeblid sülle-sidur lahti ja siis heeblitest lasen masina liikuma. 

Üldiselt on lootust et tänavu saab sahk ikka ette sest sügisel sai üle 25 aasta sellele lindiga küntud, mis on juba hea märk..    
90ndatel oli sel lindil paarkümmend hektarit künda-kultiveerida ja talved veetis metsatöödel. 

[2715]

Pinnast tõugata see aparaat jõuab kahtlemata ka reverskastita ja paar kruusahunnikut nikerdab ka nii laiali aga millegi planeerimise võib ära unustada sest hüdraulika ei jõua liikumiskiirusele järele.
Pealegi on see preparaat vedrudel ja sileda pinna tegemine nõuab nagunii kõva harjutamist.
Ennast väga osavaks ei pea aga pehmel pinnasel suudan kuidagi vaadatava platsi teha kuid kui on vaja näiteks kamarat pealt koorida 10cm et viisakas jääks siis sellega jääks hätta.
Väga sõitmist pole ja poldid alles on siis igal juhul on tark kärud kinni tõmmata et ta ei vetruks ja siis saab ka siledama pinna teha.

Mis aga reverskasti puutub, siis miks mitte talle lisakast panna?
Mootori ja käigukasti vahel ju pea meeter maad ja sinna näiteks Zili kast panna poleks küll mingi eriti suur ehitus.
Siis ta oma kastist sobiv käik sisse ja saab lisakasti esimest ning tagasikäiku kasutada mis üsnagi sama kiirusega on.
Edasi mõelda siis miks mitte juba miski kaasaegsem mootor koos kastiga juba?
läheks nupust käima ja jääks seisma ka.

[Gravity]

Ma vist matan DT-75 buldooseri plaani maha. 

Ideeliselt oleks tarvis omajagu ümber ehitada. aeglusti , rullikukärud jäigaks , esipingutus ratas maadligi(et toetaks) , seejärel peab saha kinnituseks ka raami hankima +sahk ja eesmine hüdraulika , võib olla ka reevers juba. DT-75 on juba nii loodud , et esiosa on roomikutest pikalt ees ja igasugune raskus saha näol tekitab jonnipunni efekti. 

Siis juba T-130 mida siuliselt vanaraua  hinnaga pakutakse oleks nagu õige asi. Vanad T-100 on kõik vist Kuusakoskis juba - ma pole ühtegi müügis enam aastaid näinud.

[mutikas]

Nii kergelt ei tohiks ikka alla anda.
https://www.youtube.com/watch?v=XXpwv3Vo4FY

[unimüts]

Ma vist matan DT-75 buldooseri plaani maha. 

Ideeliselt oleks tarvis omajagu ümber ehitada. aeglusti , rullikukärud jäigaks , esipingutus ratas maadligi(et toetaks) , seejärel peab saha kinnituseks ka raami hankima +sahk ja eesmine hüdraulika , võib olla ka reevers juba. DT-75 on juba nii loodud , et esiosa on roomikutest pikalt ees ja igasugune raskus saha näol tekitab jonnipunni efekti. 

Siis juba T-130 mida siuliselt vanaraua  hinnaga pakutakse oleks nagu õige asi. Vanad T-100 on kõik vist Kuusakoskis juba - ma pole ühtegi müügis enam aastaid näinud.

Reaalselt kõiksugu ehitus on tehtav. Küsimus on ajas ja mõtekuses. Vene rauast annab kõike teha. Enamjaolt on teemaks see, et kust saada õige toorik millest ehitada. Jah ühtepidi on hea kui omad mingit ronti hoovil, kuid kõik võtab aega. Nimelt juba reverskasti allapaneku jaoks võiks vabalt kuu aega miinimum planeerida. Kas see ära tasub on küsitav. Siin jah sosssepad suudaks selle kiiremini alla panna, kuid kvaliteet hullem kui ukraina ehitajatel

Teisalt küsimus, mis enda aeg masksab ja mis järgmine masin maksab. Paljudel raskeraua teemade puhul kardetakse mitte küsitava hinna numbrit vaid omatakse hirmu selle masina vedamise osas.

Kolmandaks kes see ohmu müüks heas korras masinat. Ainult joodikud ja dIbIlId. Kui keegi müübki midagi soodsamalt. Siis kohaleminnes näed masinat nõgesepõõsas ja avastad, et ta on kordades hullem kui enda oma. Tegu ikkagi 30aastat hooldamate tehnikaga enamjaolt.

Neljandaks. otsime korraliku. Eestlane on niivõrd KOI, et ei osta endale head masinat. Ta on ju kallis, liiga ilus, liiga korras ja krt töötab ka veel.

[muska71]

Neljandaks. otsime korraliku. Eestlane on niivõrd KOI, et ei osta endale head masinat. Ta on ju kallis, liiga ilus, liiga korras ja krt töötab ka veel.

siit kohe küsimus,et pakutakse küll  ala 4 kilo ilusti kriiskav masin väliselt on tõesti heas korras,aga sisse me kurat ju ei näe ja kes garanteerib,et kap rem ei olnud ainult värvimine?ok käivitad ja kuulad mootori häält ja töötamist ja mootorist saab mingigi pildi,aga ülejäänu?sõbral oli heas korras ja sidurikäpa splint puudu ja siduri korv lendas laiali.

[vant]

Mis imelikud üldistused- "Eestlane on niivõrd KOI, et ei osta endale head masinat. Ta on ju kallis, liiga ilus, liiga korras ja krt töötab ka veel."
 Tean täitsa mitut eestlast, kes on endale uued ja töötavad masinad liisinud või ostnud. Mis antud teema vene mullatöömasinatesse puutub, siis neid polegi väga uusi ja hästi töötavaid osta. Pangiga üle värvitud plekiosa ei tee ka veel masinast töötavat ja korralikku.
 Ma olen ikka alati mõelnud ka seda, et kas need, kes niimoodi laial pinnal eestlast üldistavad, on ise türklased või hiinlased või natuke mõlemat

[2715]

Linttraktorit ostes on siiski võimalik väliselt ka ära hinnata kulukama remondi vajadus ja selleks piisab kui uurida käiguosa.
Nimelt lintide seisukord määrab objekti hinna sest lindi kilp maksab 8-12 eur tükk ja neid on ühel pool 42 tükki.
Lisaks on veel sõrmed mida samapalju ja tüki hind 3 eur.
Ära kuluvad kündmisel ka juhtribid ühelt poolt ja seda peab ka jälgima kui sõrmed polegi väga kulunud.
Veel võivad kilbid olla kehvast partiist, kus materjal on rabe ja seda näitavad praod kilpides ning veokrifide murdumine.
Nende ühekaupa vahetamine aga pole hea plaan erinevalt kulunute vastu sest pannes kulunud lindile paar uut kilpi hakkab lint maha tulema.
Kaval on ajada traktor pakkude peale ja ära hinnata kärude lõtkud sest nende remont on probleem vastavate abinõude puudumisel ja osade saadavuselt.
Veel peaks vaatama lindi pingutuspolti et kõver pole ja vedru katki ei oleks.
Uutel poltidel võib olla ainult pool keeret ja see võib keerme üle tõmmata ja kinni jääb ta igal juhul.
Vaatama peaks veel juhtratta telge et läbi lindi vaadates jookseks ta tagumise tähikuga samal joonel sest muidu on garanteeritud lindi mahatulek.
Telg aga läheb kõveraks kui pingul lint maha tuleb ning praegu saadavad teljed on lehmavaiarauast tehtud.
Tähiku hammastel aga tuleks hinnata kulumist sest saadavus on venest või vanarauast ning erinevalt kulunud tähikutega ei sõida ta sirgelt, mis on väga häiriv.
Ühtlasi peaks püüdma kangiga tähikut loksutada et laagrites lõtku poleks ja külgülekannet keevitatud poleks.
Tagasilla all aga on pidurikambrite põhjas augud, mida peaks traadiga urgitsema ja vaatama et sealt õli ei tuleks ja augu ümbrus õline poleks.
Tagasilla tihendite vahetus aga on suur ettevõtmine ja eeldab tõstemehhanismi olemasolu.
Mootorist kasti minevat kardaani peaks ka loksutama et sidurivõlli ja käigukasti võlli nuudid kulunud poleks ning kardaani kummipuksid lagunenud.
Töötamisel aga jälgima et kardaan ei viskaks sest muidu on masinas suur vibratsioon ja ka mootoripadjad ja sidurivõlli laagrid ei ela kaua.
Kui nüüd veel kõik õlikorgid ka maha keerata ja igal asjal ka õli tasemeni ja ilma veeta sees on võibki masina ära osta.
Mootorit on võimalik lihtsalt remontida ja kui just väntvõllil hooratas minema ei jookse pole see ka kulukas.
Sahaga traktoril tuleks saha tala seisukorda vaadata et poldiaugud poleks suureks kulunud ja väga hullult keevitatud poleks ning sahk oleks ühe silindriga sest kahega liigub ta väga aeglaselt ja ei jõua liikumisele järele.

[unimüts]

Neljandaks. otsime korraliku. Eestlane on niivõrd KOI, et ei osta endale head masinat. Ta on ju kallis, liiga ilus, liiga korras ja krt töötab ka veel.

siit kohe küsimus,et pakutakse küll  ala 4 kilo ilusti kriiskav masin väliselt on tõesti heas korras,aga sisse me kurat ju ei näe ja kes garanteerib,et kap rem ei olnud ainult värvimine?ok käivitad ja kuulad mootori häält ja töötamist ja mootorist saab mingigi pildi,aga ülejäänu?sõbral oli heas korras ja sidurikäpa splint puudu ja siduri korv lendas laiali.

Mees vaata kaugemale värvitud masinatest. Näed mõnda originaalvärvi all korraliku ka. Minu silmis KÕIK värvitud masinad, mida ise pole ehitanud, kuuluvad varuosa/emexi ridadesse.
Nagu ma ütlesin esindad sellise suhtumisega tüüpilist eestlast.

Mis imelikud üldistused- "Eestlane on niivõrd KOI, et ei osta endale head masinat. Ta on ju kallis, liiga ilus, liiga korras ja krt töötab ka veel."
 Tean täitsa mitut eestlast, kes on endale uued ja töötavad masinad liisinud või ostnud. Mis antud teema vene mullatöömasinatesse puutub, siis neid polegi väga uusi ja hästi töötavaid osta. Pangiga üle värvitud plekiosa ei tee ka veel masinast töötavat ja korralikku.
 Ma olen ikka alati mõelnud ka seda, et kas need, kes niimoodi laial pinnal eestlast üldistavad, on ise türklased või hiinlased või natuke mõlemat

Olen puhtatõuline eestlane. Tean oma päritolu ca 8 põlvnevust. Ei ole segunenud ei venelase, sakslase ega muuga.  Lihtsalt kokkupuude d.i.b.i.i.l.i.d.e.g.a igapäevaselt on sellise arvamuse tekitanud.
Eks ma ehk tõesti VEIDI liialdasin. Reaalselt 98% inimesed on koid ja need 2% on mõtlevad inimesed.  Ausalt öeldes lihtsalt aeg on näidanud, et sita ajab keema, kui hoitakse mõnisada euri kokku, et korralikumat osta. Tuuakse ettekäändeks, et "MA JU EI KASUTA TEDA PALJU " jne.  Blää - suvaline inimene, kes juba ÜKS kord on teinud sellisele laibale elustamise ära, ei taha järgmist enda hoovi peal näha ka.  Samas erandeid on ka hullude seas. Mõnel meeldib munadeni si..a sees olla.

Häid masinaid on võtta küll. Lihtsalt tuleb arvestada, et neid pole nagu ronte 20tk korraga võtta vaid 1-2tk tuleb aastas müüki. Ja kui mõnd ise kaema lähed ja tikud uurima, et kas huvilisi on palju, mainitakse, et olete esimene, keegi teine ei tundnud huvi.  Samas kui odavama klassi masinate müügiga on müüjal telefon punane.

Linttraktorit ostes on siiski võimalik väliselt ka ära hinnata kulukama remondi vajadus ja selleks piisab kui uurida käiguosa.
Nimelt lintide seisukord määrab objekti hinna sest lindi kilp maksab 8-12 eur tükk ja neid on ühel pool 42 tükki.
Lisaks on veel sõrmed mida samapalju ja tüki hind 3 eur.
Ära kuluvad kündmisel ka juhtribid ühelt poolt ja seda peab ka jälgima kui sõrmed polegi väga kulunud.
Veel võivad kilbid olla kehvast partiist, kus materjal on rabe ja seda näitavad praod kilpides ning veokrifide murdumine.
Nende ühekaupa vahetamine aga pole hea plaan erinevalt kulunute vastu sest pannes kulunud lindile paar uut kilpi hakkab lint maha tulema.
Kaval on ajada traktor pakkude peale ja ära hinnata kärude lõtkud sest nende remont on probleem vastavate abinõude puudumisel ja osade saadavuselt.
Veel peaks vaatama lindi pingutuspolti et kõver pole ja vedru katki ei oleks.
Uutel poltidel võib olla ainult pool keeret ja see võib keerme üle tõmmata ja kinni jääb ta igal juhul.
Vaatama peaks veel juhtratta telge et läbi lindi vaadates jookseks ta tagumise tähikuga samal joonel sest muidu on garanteeritud lindi mahatulek.
Telg aga läheb kõveraks kui pingul lint maha tuleb ning praegu saadavad teljed on lehmavaiarauast tehtud.
Tähiku hammastel aga tuleks hinnata kulumist sest saadavus on venest või vanarauast ning erinevalt kulunud tähikutega ei sõida ta sirgelt, mis on väga häiriv.
Ühtlasi peaks püüdma kangiga tähikut loksutada et laagrites lõtku poleks ja külgülekannet keevitatud poleks.
Tagasilla all aga on pidurikambrite põhjas augud, mida peaks traadiga urgitsema ja vaatama et sealt õli ei tuleks ja augu ümbrus õline poleks.
Tagasilla tihendite vahetus aga on suur ettevõtmine ja eeldab tõstemehhanismi olemasolu.
Mootorist kasti minevat kardaani peaks ka loksutama et sidurivõlli ja käigukasti võlli nuudid kulunud poleks ning kardaani kummipuksid lagunenud.
Töötamisel aga jälgima et kardaan ei viskaks sest muidu on masinas suur vibratsioon ja ka mootoripadjad ja sidurivõlli laagrid ei ela kaua.
Kui nüüd veel kõik õlikorgid ka maha keerata ja igal asjal ka õli tasemeni ja ilma veeta sees on võibki masina ära osta.
Mootorit on võimalik lihtsalt remontida ja kui just väntvõllil hooratas minema ei jookse pole see ka kulukas.
Sahaga traktoril tuleks saha tala seisukorda vaadata et poldiaugud poleks suureks kulunud ja väga hullult keevitatud poleks ning sahk oleks ühe silindriga sest kahega liigub ta väga aeglaselt ja ei jõua liikumisele järele.

Mees sa üllatad mind järjekordselt positiivses mõttes enda teadmiste osas - RESPEKT.
Üldjoontes kõik õige. Lihtsalt dt-75 puhul tasuks veel vaadata peale roomikute, et kapoti all oleks kas smd17.18,22 või altai turboga. Ilma turbota isendid kahjuks mõtetud jõuetud.
Teisalt vahekast olgu küljes. Selle külgepanek on suurem töö. Olgugi, et põllumajnadus variandid on enamjaolt kordades korralikumad.

[mutikas]

Pole seda veel täheldanud et uus kilp kasutatute seas põhjustaks lindi maha tulekut?Kui teel sõidab ühelepoole siis lintide pikkused(mitte pingsused)erinevad,saab sättida pannes nt uusi polte ühele poole.
Endal õnnestus mõned aastad tagasi võru kandi talumehelt 75 osta millel 600 tundi ees.Hind ei olnud odav.
Tehasest põllumajanduslik aga hiljem lisatud revers ja buldooser.
Sai toodud ka doonor,tehasest buldooderi variant(külgkallutav),mille küljest siis sai ümber tõstetud saha tala kuna see talumehe nikerdis oli vähe mannetu.
Tala poldiaugud ei saa ära loksuda,selleks peavad olema nad täiesti lahti ja puuduvad talatagused toed.
Samuti saha tõsteraam koos silindriga,originaal on hea pika käiguga.

[Luz]

Hei.

Uurisin juba kõikvõimsast FB'st aga pole siiani selget vastust saanud. Siin vast teadjamad seltsimehed

Nimelt T-170 roomiku pingutamine pidi käima õli pritsiga.. palun kinnitust või ümber lükkamist  .... aga keegi ei oska selgitada kui palju seda õli sinna pritsida? kas see reageerib kohe? et kui tõstan noka saha peal üles, siis õli pritsides niplist läheb roomik pingule? Saab tavalise tavotipritsiga selle joonde?

Lugu siis selles, et ühe lindi viskas veidi maha ja saime peale tagasi aga kui joss õhku tõsta siis vasaku poole lint on ok, ilusti ümber rullikute, parema poole alumine osa ripub juhtratastest allpool.


Teine teema on külgsidurite/pidurite reguleerimine. On selleks mingi kaval nipp kuidas paras saab? vasakule pöörab nagu kännu taga, nii kui juhthooba kangutad siis on kohe ots ringi ka, paremale poole on nii, et vehi palju tahad selle kangiga siis keerab ikka väga väga vaevaliselt. aeglasema hooga paremini, kiiremal hool ei taha kuidagi keerata. Siit samast foorumist MTZ-82 jõuvõtuvõlli reguleerimiseks on siin hea õpetus olemas, aga jossil ju sarnane lintidega see keerde piduri süsteem... lihtsalt kui palju ja kuidas. Meeletu aeg endal katsetamisele läinud juba aga paika ei saa

Ja kui juba, siis kas Jossi käikude pirkast on ilusat loetavat pilti? Ei ole see venekeel just sellisel tasemel, et idanaabri web'i avarustest õige asja kätte saaks.
Ning kas on olemas ka eesti keelne koolimaterjal kus jossil kõik need õlitamissõlmed asuda võiks, mida peaks üle käima? No isegi kui korralikult puhtaks pesta ei leia kõiki nipleid selle eluka küljest üles.

Aitäh ette.

[Luz]

võibolla oskab keegi ka sellise raamatu kättesaadavust pakkuda:

http://bookre.org/reader?file=531214&pg=1

[aavu]

https://www.youtube.com/watch?v=AHRwEUCaWPs Pingutamine ja rullikutesse õli lisamine lõpus.

https://www.chtz-parts.ru/manual/remont-...iya-t-170/
Seal 1. pildi peal nr 2 korgi eemaldamisel hoia silmad eemale, muidu saad kõrgsurve tavotiga vastu silmi. Lööb silma välja!

Veel: https://drive.google.com/file/d/1twiiJHt...Oaqv4/view Sealt saab ka juhiseid ja suured joonised on abiks.

[pen.skar]

Ksf luz- selle raamatu laseb vene avada ja saab kasvõi lehekülghaaval välja printida. Pärast hea õlise näpuga lehitseda. Arvutisse säilitamisel pole mõtet- raiskab megabaite. Remondi ajal nagunii arvutit juures pole. Vene keel pole probleem, kui teenistus kuulsusrikkas NA`s läbitud ja vene preili mingi aeg pruudiks olnud.

[kalju1]

Lihtsalt vee segamiseks: ei NA vene keel ega vene pruut ei aita tehnlise kirjanduse lugemisel. Vene aja lõpus oli TPI-s kogu tehniline õppematerja vene keelne. NA-mat-idest ei olnud palju abi tedusliku kirjanduse läbitöötamisel.
Näit aastal 1990 tuli õppida 1958 aasta kirjanduse abil. Tegemist oli mingi raamatuga musta metalli töötlemisest. Õppeaine-materjaliõpetus, mehaanika teaduskond.