20-05-2020, 11:42 AM
Isiklik arvamus on, et mootori jahutamine allub samuti füüsikaseadustele nagu ka ülejäänud Belarus marki traktor.
Füüsika räägib, et rõhu tõstmisel keemistemperatuur tõuseb ja ei maksa unustada, et ka vastupidi.
Näiteks mootori töötamisel suuremate pööretega tekitab veepump radiaatorikärjest allapoole üsna suure alarõhu, kuna radiaatorikärg on suurem läbivoolu piiraja (eriti poolenisti ummistununa) kui ülejäänud süsteem.
Seetõttu suudab radiaatorit läbinud vedelik juba näiteks 80c temperatuuri juures alarõhu tingimustes alumisest vannist kuni veepumba tiivikuni tekitada aurukorke, mille tulemusena jääb vedelikku üle ja see väljub radika ülemisest vannist kuni selle tasemeni kui õhk hakkab radiaatorikärge läbima ning kuna õhk läbib kärge märksa lihtsamalt ning vähendab veepumba efektiivsust siis olukord stabiliseerub.
Insenerid on sellest olukorrast olnud teadlikud olnud ja paigutanud vedeliku teele termostaadi, mille ava piirab vedeliku läbivoolu ja teinud radiaatorile klappidega korgi, mis hoiab süsteemis survet, mis suudab tasakaalustada hõrenduse tekkimise imipoolel.
Tänapäeval aga on sellele probleemile lähenetud teisiti ja süsteemi paigutatud paisupaak, mis on üsna jämeda toruga ühendatud radika alumise vanni ja veepumba vahele ning sealt tulev vedelik ei võimalda tekkida hõrendust mis tekitaks eespool kirjeldatud olukorra.
Tekib hoopis ülerõhk radika ülemisse vanni, kust peene ava kaudu surutakse vedelikku ja ka tekkivad auru, õhu ja kaanetihendi lekkimisel tekkinud gaasid paisupaaki, kust need korgi kaudu väljuda saavad.
Sai pikk ja rumal jutt, aga äkki mõni jääb uskuma.
Füüsika räägib, et rõhu tõstmisel keemistemperatuur tõuseb ja ei maksa unustada, et ka vastupidi.
Näiteks mootori töötamisel suuremate pööretega tekitab veepump radiaatorikärjest allapoole üsna suure alarõhu, kuna radiaatorikärg on suurem läbivoolu piiraja (eriti poolenisti ummistununa) kui ülejäänud süsteem.
Seetõttu suudab radiaatorit läbinud vedelik juba näiteks 80c temperatuuri juures alarõhu tingimustes alumisest vannist kuni veepumba tiivikuni tekitada aurukorke, mille tulemusena jääb vedelikku üle ja see väljub radika ülemisest vannist kuni selle tasemeni kui õhk hakkab radiaatorikärge läbima ning kuna õhk läbib kärge märksa lihtsamalt ning vähendab veepumba efektiivsust siis olukord stabiliseerub.
Insenerid on sellest olukorrast olnud teadlikud olnud ja paigutanud vedeliku teele termostaadi, mille ava piirab vedeliku läbivoolu ja teinud radiaatorile klappidega korgi, mis hoiab süsteemis survet, mis suudab tasakaalustada hõrenduse tekkimise imipoolel.
Tänapäeval aga on sellele probleemile lähenetud teisiti ja süsteemi paigutatud paisupaak, mis on üsna jämeda toruga ühendatud radika alumise vanni ja veepumba vahele ning sealt tulev vedelik ei võimalda tekkida hõrendust mis tekitaks eespool kirjeldatud olukorra.
Tekib hoopis ülerõhk radika ülemisse vanni, kust peene ava kaudu surutakse vedelikku ja ka tekkivad auru, õhu ja kaanetihendi lekkimisel tekkinud gaasid paisupaaki, kust need korgi kaudu väljuda saavad.
Sai pikk ja rumal jutt, aga äkki mõni jääb uskuma.