[MetsaVana]

Tervitus.

Oskab keegi soovitada MTZ09h siduri ketaid?



-MetsaVana-

[CORRADOg60]

Tervitus.

Oskab keegi soovitada MTZ09h siduri ketaid?

-MetsaVana-

Kas sinna Minsk tüüpi mootorratta omad ei käi mitte, nagu vanematel suguvendadel?

[MetsaVana]

Tervitus.

Oskab keegi soovitada MTZ09h siduri ketaid?

-MetsaVana-

Kas sinna Minsk tüüpi mootorratta omad ei käi mitte, nagu vanematel suguvendadel?

Tervitus,

Sinna lähevad samad kettad nagu MTZ-05gi aga ma otsin metalist kettaid mitte plastikust. 
Muidugi ma ei tea äkki on Minsk tüüpi mootorrattaastel ka nüüd metallist kettad.
Üks mure on veel muidugi ka kasti õli see läks mul keema/ Suitsema läbi õhutus ventiili hakkas valget suitsu välja ajama. 
Kast ise oli ka korralikult kuum see võis ka olla põhjus miks siduri haardumine kadus?

-MetsaVana-

[inc]

Tervitus.

Oskab keegi soovitada MTZ09h siduri ketaid?

-MetsaVana-

Kas sinna Minsk tüüpi mootorratta omad ei käi mitte, nagu vanematel suguvendadel?

Tervitus,

Sinna lähevad samad kettad nagu MTZ-05gi aga ma otsin metalist kettaid mitte plastikust. 
Muidugi ma ei tea äkki on Minsk tüüpi mootorrattaastel ka nüüd metallist kettad.
Üks mure on veel muidugi ka kasti õli see läks mul keema/ Suitsema läbi õhutus ventiili hakkas valget suitsu välja ajama. 
Kast ise oli ka korralikult kuum see võis ka olla põhjus miks siduri haardumine kadus?

-MetsaVana-

1. Kontrolli siduri reguleerimist, ei libiseks. Ei tasu ka pikalt all hoida. Kettad võivad kuumaks minna ja kõveraks.
2. Kuna läksid suitsema vaheta kettad, Paksus on oluline, 3mm paksud kettad 05-1601026 BELEST või Aretehnika pakub(kui saad võta metallist keraamilise kattega) 
3. Mis õli kasutad? Kogu reduktorisse läheb mootoriõli. Kamazi õli oli vist. https://erimell.ee/toode/m10g2-1l/ kogus 3,5L See sidur töötab õli sees. Seega kui lekib hoia taset.

[MetsaVana]

Tervitus.

Oskab keegi soovitada MTZ09h siduri ketaid?

-MetsaVana-

Kas sinna Minsk tüüpi mootorratta omad ei käi mitte, nagu vanematel suguvendadel?

Tervitus,

Sinna lähevad samad kettad nagu MTZ-05gi aga ma otsin metalist kettaid mitte plastikust. 
Muidugi ma ei tea äkki on Minsk tüüpi mootorrattaastel ka nüüd metallist kettad.
Üks mure on veel muidugi ka kasti õli see läks mul keema/ Suitsema läbi õhutus ventiili hakkas valget suitsu välja ajama. 
Kast ise oli ka korralikult kuum see võis ka olla põhjus miks siduri haardumine kadus?

-MetsaVana-

1. Kontrolli siduri reguleerimist, ei libiseks. Ei tasu ka pikalt all hoida. Kettad võivad kuumaks minna ja kõveraks.
2. Kuna läksid suitsema vaheta kettad, Paksus on oluline, 3mm paksud kettad 05-1601026 BELEST või Aretehnika pakub(kui saad võta metallist keraamilise kattega) 
3. Mis õli kasutad? Kogu reduktorisse läheb mootoriõli. Kamazi õli oli vist. https://erimell.ee/toode/m10g2-1l/ kogus 3,5L See sidur töötab õli sees. Seega kui lekib hoia taset.

Tervitus,

Seda siduri reguleerimist olen otsinud, kuidas seda õigesti teha. Hetkel tundub, et asi on õige, kuigi kindel pole 
Kuna tegu on 2012a isendiga ja mootoriks on tehase poolne Honda 9hp siis sees on metallist sidurikettad. Ise pole teda lahti võtnud.
Masina soetasin mai 2020a. siis sai õlid ära vahetatud. Mootoris 5w30 ja kastis 75w90. Kasti õli soovitati Belest-ist.
Mtz-09 oli enne minuni jõudmist töötanud ca 100/mootori tundi.
Samas kui suitsema hakkas siis sellist siduri/piduri kärsakat polnud oli kerge valge suits ja õlikorgi all oli kerge valge kat nagu oleks niiskus sees.


-MetsaVana-

[maisalup]

Minu masinal ka 75w90 käigukastis, pole siiani probleeme täheldanud. Muidugi meeletult pole vatti ka saanud, paagitäie kütet selle kooslusega pika heina sees muruniidukiga ära põletanud alles...

[inc]

Tänapäeval on ikka roppu moodi infot.

[jawa354]

Kellelgi rootorniidukit pole pakkuda?

[tanelvel]

Tere

Peale sügisest freesimist tulin mõttele, et sügisel atraks, kevadel freesiks.
Pole selle adraga koku puutunud, kas saab sellega midagi ka tehtud?

Küsimus on ka adra kinnitamise kohta - kas see läheb kohe sinna kahvlisse või selle vahetüki külge, kuhu seisujalg kinnitub?
Mul kahel masinal on need vahetükid erinevad

Ja kui kellegil ader müüa on siis ootan infot

[jurkman]

Originaaladraga ei ole mõtet närve hakata rikkuma, see on täielikult ebaõnnestunud. Omal ajal lasin ühel vanamehel teha selle masina jaoks sobiva adra ja oli täiesti võimalik künda. Seega vaata mõni targem mees, kes asja jagab ja midagi toimivat sinna kombineerib. 
Originaal künniader läheb vahetüki asemele, vaoader vahetüki külge, parempoolsel masinal on isearetatud vahetükk.
Täpselt sama oli vaoajamisadraga, mis konstruktsioonivea tõttu mõne vao ajamisel maha murdus ja sai ka see kombineeritud ja töötab.
Vagu on temaga väga mõnus ajada ja hiljem mullata, kündmiseks jääb natuke lahjaks, aga asja ajab siiski ära.

[v6sa]

Kas muldamisel liigud vaovahes või võllilaienduste abil kaksiratsi vao peal?

Kuidas kündmisel viilu laiust hoiad? Silma järgi? Kui laia viilu jaksab keerata?

[jurkman]

Kas muldamisel liigud vaovahes või võllilaienduste abil kaksiratsi vao peal?

Kuidas kündmisel viilu laiust hoiad? Silma järgi? Kui laia viilu jaksab keerata?

Mis sellest mullatavast järele jääb, kui vao peal liiguks  
Muldamiseks on spetsiaalsed kitsad kihvadega metallseibid , mis kobestavad ja veavad ka edasi masinat.

Viilu laiust hoiad sellist, et masin end edasi jõuab vedada, siin see viga ongi, et eriti laia ja sügavat ei saa võtta, rattad käivad ringi ja edasi ei lähe, tegin ka parema haardumisega metallrattad, aga siis hakkab mootorit piinama. Korralikuks kündmiseks ta ikka lahjavõitu, aga midagi saab tehtud. Kündmisel peab adra asend väga täpselt paigas olema, alguses see seadistamine võtab aega.

[tanelvel]

Kuna mul põllumaad väga hulga pole, siis vaod ajan sisse käsitsi (naised tahavad erineva laiusega vagusid ja muid ebastandardseid asju)

Huvi pakuks just sügisene kündmine, pidi parem olema, kui sügisene freesimine (ma selles osas väga algaja)


Kui keegi veel oma künniadrast pilti näitaks, siis ehk saaks kedagi otsima hakata, kes selle valmis või mõnest toorikust ümber teeks

Tänud info eest

[tanelvel]

Jurkman

Panen paar pilti lisaks, tundub nagu täpselt sama värvi see vahetükk, ja esmapilgul nagu oleksk originaal

[v6sa]

...
Huvi pakuks just sügisene kündmine, pidi parem olema, kui sügisene freesimine (ma selles osas väga algaja)
...

Mille poolest?
 
Freesimise ainus mure on mulla liigne peenendamine, kui seda teha liiga kuiva mulla korral. Ning muidugi oskus kerida võllide ümber kõik, mis pikem ja tugevam vihmaussist.

[tanelvel]

...
Huvi pakuks just sügisene kündmine, pidi parem olema, kui sügisene freesimine (ma selles osas väga algaja)
...

Mille poolest?
 
Freesimise ainus mure on mulla liigne peenendamine, kui seda teha liiga kuiva mulla korral. Ning muidugi oskus kerida võllide ümber kõik, mis pikem ja tugevam vihmaussist.

A vot ei oskagi õelda, pidi läbikülmumisel ja lume imendumisel parem olema - nii väitis mu kaasa, aga ta kah selline internetiteoreetik - käin äia juurest ükspäev läbi võtan õlle kaasa ja uurind selle poole pealt seda maaharimise asja täpsemalt, 
ta eluaeg traktoristina töötanud ja ehk harib mind ka vähe, äkki on selline väikene teoreetiline vahe, mis hektaritel kuidagi tunda annab ja minu potimajanduses ei tasugi võibolla selle atramise ja kündmisega hulluks minna

aga et naistele selles vallas vastu saada peab köva teoreetiline põhi all olema 

[aavu]

Kui keegi veel oma künniadrast pilti näitaks, siis ehk saaks kedagi otsima hakata, kes selle valmis või mõnest toorikust ümber teeks

Sattus ette üks töötav kahepoolne iseehitatud ader videos.  Alusta algusest, siis õpid ka midagi.


https://www.youtube.com/watch?v=rgrYTzIj...mb_rel_end

[MetsaVana]

...
Huvi pakuks just sügisene kündmine, pidi parem olema, kui sügisene freesimine (ma selles osas väga algaja)
...

Mille poolest?
 
Freesimise ainus mure on mulla liigne peenendamine, kui seda teha liiga kuiva mulla korral. Ning muidugi oskus kerida võllide ümber kõik, mis pikem ja tugevam vihmaussist.

A vot ei oskagi õelda, pidi läbikülmumisel ja lume imendumisel parem olema - nii väitis mu kaasa, aga ta kah selline internetiteoreetik - käin äia juurest ükspäev läbi võtan õlle kaasa ja uurind selle poole pealt seda maaharimise asja täpsemalt, 
ta eluaeg traktoristina töötanud ja ehk harib mind ka vähe, äkki on selline väikene teoreetiline vahe, mis hektaritel kuidagi tunda annab ja minu potimajanduses ei tasugi võibolla selle atramise ja kündmisega hulluks minna

aga et naistele selles vallas vastu saada peab köva teoreetiline põhi all olema 

Jõudu kõikse rahvas!
Künda või freesida ega eriti vahet pole, kui sul maapind on liivane mitte savine. Kui savine siis on happu talvega vajub kokku niiet kevadel freesid kohe siniseks end, et maa uuesti pehmeks saada. Muidu talveks ikka künda, siis pöörab alumise juurekamara ülesse. Toimib ka kerge umbrohu tõrjena kui külma ka tuleb peale kündi. Ja talvine lumi sulades pääseb oma mineraal ainetega allapoole mitte ei jää maa pinale 10-12 cm sügavusele. Mina isiklikult freesin ainult seda osa kus läheb sügisel juba midagi ma nagu taliküüslauk ülejäänud künnan. Kui on väga laiskus siis parem jätta sügisel peale saagi koristust, maa harimatta on ka lihtsa kevadel freesida. Ise teen seda freesimist, kündmist ja vagude ajamist juba 6a teenusena ka. Sealt on igasugust tagasi sidet saanud. Aga jah sügisel künd talveks ja kevadel kultiveerida randaalida ehk siis freesida maa jääb kordades pehmem ja viljakam.
Endal haritavat maad kolme krundi peale ca 2500m²

Kui on küsimusi võib küsida äkki saan aidata

[Meelis2]

No agronoomina mainiks et künni esmane eesmärk on maakamara pahempidipööramisega anda litakas umbrohtudele, kahjuritele ja ka mõningatele taimehaiguste tekitajatele. Teisesena siis mulla õhutamine, orgaanilise ainese ümberpaigutamine ehk toitainete ümberjagamine jne. Frees täidab ainult mulla õhutamise ülesannet, muu peab keemiaga saavutama.

[v6sa]

Agronoom võiks teada, et kui kaevata küntud maa ristipidi lahti, näeme kihilist pirukat, mitte kummulipööratud põldu. Ikka vaheldumisi pinnakiht ja sügavam muld, kuna meil pruugitavad adrad keeravad mulda umbes 135 kraadi (umbes seetõttu, et sõltuvalt mulla lõimisest, niiskusest, hõlma nurgast ja kujust ning kiirusest jõuab viil rohkem või vähem pöörduda ja mureneda enne, kui eelmise viiluga kokku saab).

Ehk ei ole künd imerohi mitte, kuigi mõne asja matmiseks sobib paremini. Näiteks kahjurite. Kellest enamus, muide talvitubki mullas

Haigustega on see jama lugu, et enamus haigusetekitajaid ei hukku, kui kõva külma (ja me räägime nädalatest alla -25) ei tule. Künna või ole kündmata - fusaariumid tunnevad end mõnusalt pehmel talvel nii pull apinnal kui paarikümne cm sügavusel. Järgmisel korral künnad välja ja nad on kenasti jälle olemas. EMÜ rahvas on seda tudeerinud üksjagu.

Freesimine segab  taimejäänuseid mullaga väga hästi, aga paraku ka peenendab mulda. Kõvasti Asi, mida me mitte ei taha. Mida rohkem savi ja mida halvem on olukord orgaanikaga (mitte ajada segi pelga peene huumusega, mis mullasõmeratele  suurt tugevust ei anna), seda hullem võib olukord kevadel olla. Aga ei pruugi, kui freesimine tehti piisavalt kuiva mullaga (siiski mitte tuhkkuivaga). Savimaad on kuratlikud

See käis päris põllul toimuva päris künni kohta.

Siin lõimes teemaksolevad pisipõksid kogu mullakihti töödelda ei suudagi. Hea, kui suudavad taimede juurekihi läbi tuhnida - 15-18 cm. Seda tegevust nimetatakse siis koorimiseks. Mis pole ka paha mitte: segame taimejäänused mulla pindmise kihiga, kus mullaelustik vaid ootab, et saaks kihvad sisse lüüa. Samuti provotseerime nii idanema umbrohuseemned (kui õhk ja muld on veel piisavalt soojad). Freesimise häda on selles, et see jätab mulla liiga kobeda ja seemnete kontakt mullaga on nigel. Sel põhjusel on põllufreesidel tihti kaunis kopsakas rull küljes - parem kontakt, tõhusam mõju. Eelkõige kiirem, kui vihma just üleliia ei saja.

Ehk hõlmriistaga koorida võib, eriti aiakultuuride maad. Aga sel on vähe eeliseid freesimise ees (kui just rängast savimullast ei räägi). Isegi kiirem ei ole - võrdle haardelaiusi. Rääkimata sellest, et normaalselt toimiva "adra" saamiseks tuleb ise hää sepp olla ning sarviktraktori masski peaks kahekordistuma tõhusaks veoks. Muidu kaabib-rapsib niisama.

Rääkides umbrohutõrjest: ei ole midagi tõhusamat, kui korduv harimine iga 10-20 päeva tagant. Ootad, kuniks 2-3 lehte on ebasoovitavatel tegelastel olemas ja sõidad aga jälle läbi. Kasvuajal lõiketeradega, peale kultuuri koristust äkke või freesiga (kui liiga kuiv või märg pole). Iga korraga hukkad ühe põlvkonna umbrohuseemneid ja väsitad mitmeaastasi ja talvituvaid umbrohtusid. Ilma igasuguse keemiata

Aga õitsema ei tohi kedagi lasta!!!

Küsimus metsavanale: millised need taimedele vajalikud mineraalained on, mida nüüdisaja lumi võiks sisaldada? Kunagi oli vähemalt väävlit, nüüd pole sedagi. Ainult mikroplast ja süsinik...