Sõjaväel olid omad laod, kolhoosi väga ei usaldatud, sealt toodud kartul ja kapsas hoiti ikka omades hoidlates ületalve. Muid toiduaineid oli ka kuu või paari jagu varuks, ainult leiba toodi 3-5 korda nädalas. See oli siis väeosa söökla juures. Vajadusel toodi suuremast laost. Igasugu huvitavaid asju sai nähtud: kitsed mongolite juurest, pakitud valge lina sisse; rosinad afgaanidelt; või holland ehk ka ühinenud kuningriigist, kandilised suured kastid; kalakonservid Tallinnast; kurgid, tomatid purkides bulgaariast jne, jne, ...
(05-01-2020, 22:38 PM)CORRADOg60 Kirjutas: ... Aga väljak kuhu kogutakse tundub ka eriline.
Ventilatsiooniga?
Tõenäoliselt tegu jah mingi erispetshoidlaga ... kinni katmiseks ju lihtne samamoodi lasta linti pidi turvas peale nagu kartul üles lastakse. Oleks see suvaline plats ja hunnik aga selline spetstehnika viitab ikka mingile läbimõeldud plaanile, iseasi kui toimiv see lahendus on.
(Seda postitust muudeti viimati: 06-01-2020, 10:41 AM ja muutjaks oli v6sa.)
(05-01-2020, 22:38 PM)CORRADOg60 Kirjutas: ...
Aga väljak kuhu kogutakse tundub ka eriline.
Ventilatsiooniga?
Aluskatte ja venttunnelitega. Ajutiseks hoiuplatsiks väga hea.
Kas on teada, kust ja millal pilt on võetud?
Kui talved on prognoositavad ja ühtlaselt külmad, siis kannatab nii säilitada küll. Meie ebakindlal ja suures piiris muutuva temperatuuriga sademerohke talvega on rohkem jama.
kui põhu ja mulla kiht piisavalt paks peal siis ju kestab küll
kuidas nii kõrgele kuhjale seda aga panna oleks huvitav teada
kui seda üldse pandi - ehk oligi ajutine kogumis kuhil nt. enne rongi/laeva peale panemist vms.
tänapäeval on ka igasugused hingavad katteriided mida saaks kasutada katmiseks aga siiski kinnine hoidla on parem.
samas vaadates tehnikat ja kuhja alust siis pole ju tegu ühekordse üritusega vaid seda on tehtud ja plaanitud teha rohkem sest sinna on panustatud.
(Seda postitust muudeti viimati: 15-09-2021, 21:21 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
See peaks olema suhkrutehase peedivarumine. Söjaväes 67 aastal enne uudismaale jõudmist vedasime Valgevenes paar nädalat Gaz 51A, zil 151-ga buraki e suhkrupeeti majandist raudteejaama pealt lahtisse vagunisse. Eriti uhke lenduri tunne oli vaguni kohal, kui õnnestus tühjakskallamisel autokabiini jääda. Zom`i ehk magedakskeedetud liistakuid tõime tagasi majandile ja sai seda ka"valuuta" eest kohalikele müüdud...
Punast T150 -et õnnestus kohata Austraalias. Töökohta sõites imetlesin igakord teist läbi aia, täitsa viisakas oli välimuselt ja kasutati teda ka veel aktiivselt.
Netist jäi silma üks väga omapärane lahendus kuidas panna kitsastes tingimustes kallutama väiketraktori kast. Siin on tegu UAZ baasil toodetava kommunaalmasinaga. Neljaratta pööramisega liikur.
Mõtlesin, et jagan ka teistele. Ehk pakub huvi. Ise oma kitsa silmaringiga näen sellist lahendust esmakordselt.
(19-11-2020, 10:05 AM)Daff Kirjutas: Netist jäi silma üks väga omapärane lahendus kuidas panna kitsastes tingimustes kallutama väiketraktori kast. Siin on tegu UAZ baasil toodetava kommunaalmasinaga. Neljaratta pööramisega liikur.
Mõtlesin, et jagan ka teistele. Ehk pakub huvi. Ise oma kitsa silmaringiga näen sellist lahendust esmakordselt.
Selline lahendus oli kasutusel GAZ 52 kalluril. Neid kallureid oli ikka väga vähe võrreldes GAZ 53-ga
(Seda postitust muudeti viimati: 19-11-2020, 12:23 PM ja muutjaks oli v6sa.)
(19-11-2020, 10:05 AM)Daff Kirjutas: Netist jäi silma üks väga omapärane lahendus kuidas panna kitsastes tingimustes kallutama väiketraktori kast.
...
Säärane liigendisüsteemi võimaldab kasutada odavat üheastmelist silindrit ja kordistada selle käiku. Miinuseks on väga suured jõud liigendites (ja silindri toel) kallutamise algfaasis. Liigendite pikkused peavad olema täpses suhtes silindri käiguga, et ei tekiks surnud asendeid. Samuti saab kasutada odavat kahetoimelist silindrit, millega saab kasti ka tagasi tõmmata. Ühetoimeline teleskoop ei suuda tagasi tõmmata. Kahetoimeline teleskoop on jaburalt kallis ja seetõttu harva kasutusel.
Palju liigendeid tähendab ka hulka tekkivaid lõtke. Mille teket saab muidugi kohusetundliku määrimisega edasi lükata.
Umbes sama tulemuse saaks silindrit ettepoole kaldu pannes, aga siis peab olema vajalik 10-15 cm sügavust raami vahel olemas. Pildil oleval UAZikulisel seda tagasilla peaülekande tõttu ei oleks, seega on liigenditega süsteem seal mõistetav.
Veel huvitavaid masinaid nõukogude tehnika ajaloost mis kahjuks ei jõudnud masstootmisse , aga oleks võinud toota küll - sest see on nii tähelpanu väärne leiutis 50 aastatel kus enamus heinatööd tehti kolhoosides ära hobuste ja vikladega . See Iseliikuv heinapress ППС-2 aastast 1956 mis on ehitatud teravilja kombaini C-4 detailide baasil / Mootor, rool, rattad ja hüdrosüsteem / tundub isegi tänapäeval suht uskumatu leiutisena .
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Mida arvata sellistest praegu venemaal toodetavad gaasil töötavad traktoritest Агромаш 60ТК ja 85ТК Метан. Kas selline gaasil töötav traktor õigustab end kõrge kütusehinna tingimustes ära .Kas sellise gaasitraktoriga on üldse mõtet majandama hakata sest karta on et põllul kui koormus peal võtab selline traktor rohkem gaasi kui tavalist diiselkütust.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Gaasi kasutamine mootorikütusena põllul muutub aktuaalseks siis, kui nafta hakkab maksma üle 125 dollari tünnist. Seniks on intellektuaalselt huvitav hobi.
(14-09-2021, 22:21 PM)v6sa Kirjutas: Unikaalne ja analooge mitteomav tehnika.
Gaasi kasutamine mootorikütusena põllul muutub aktuaalseks siis, kui nafta hakkab maksma üle 125 dollari tünnist. Seniks on intellektuaalselt huvitav hobi.
Loodetavasti lugupeetud herr Võsa unustas oma esimese lause juurde jutumärgid panna
Unikaalne ja analooge mitteomav on muidugi see, et välimuse järgi kodugaasi balloonid on trepi alla pandud, aga katsetusi CNG tehnika osas teevad teised, päris traktorifirmad ka ikka - Deutzist nt https://www.oemoffhighway.com/engines/pr...ritechnica, kiire pildiotsing andis NY ja Steyri ka.
Naftapüti hind on muidugi üks tegur, aga ei saa ära unustada roepöörde (või ka rohepesu) teemat, mis võib nafta hinnast nt suuremat rolli mängida. Tuleb nt keskne bulla, et mahedaks saad oma toodangut nimetada ainult siis, kui oled sellest mahetraktoriga üle sõitnud
Tegelikult, nii palju kui ma olen viitsinud puht sportlikust huvist idanaabri põllutehnikat uurida, siis esmapilgul nagu oleks seal täitsa kobe traktoritööstus. Tegelikult aga tundub kaks varianti - a - nõukaaegne pärand, b - uus tootmine, mis on tegelikult mõni päris (endine) traktor, mille tootmine on venesse viidud ja maksude optimeerimise tõttu nimetatud Venemaa toodanguks vene nimega ja mida toodab (koostöös Vene firmaga) mõni päris tootja. Päris "kodumaine" on neil vist ainult Bizon