Nõukogude Buick

Kellel on kotkasilmad siis on väga hea  artikkel, Buigist 30-nendatel Great Depression aegadel. 

   
Vasta

(02-02-2021, 18:09 PM)spitfire Kirjutas:  
(02-02-2021, 15:43 PM)Formika Kirjutas:  Üha enam ja enam laekub informatsiooni nii siit kui sealtpoolt ookeani ja mitte keegi ei usu, et 1932/33 aastal Nõukogulased tegid selle auto ise. Võtan lühidalt kokku USA-st saadud informatsiooni.
 1932 aastal, kui Ford alustas tegevust Venemaal oma A ja AA tootmisega ja konkurentide arvates teenis suuri kasumeid leidis General Motorsi juhtkond, et ei tohi rongist maha jääda ja moodustati töögrupp Harley Earl-i juhtimisel ja tehti koostöö pakkumine venelastele. Venelased haarasid söödast kinni ja sündis plaan hakata tootma limusiine partei kõrgema ešeloni tarbeks. Eesmärgiks seati 20 000 autot. Koostöö partneriks valiti Putilovi tehas Venemaal. Venemaale saadeti 2 autot ja kümnekonna auto detailid, et õpetada välja töölised ja kohandada need autod Venemaa oludele. Selleks saadeti Peterburgi ka koosteliini insener Ludwig Skangel, kelle juhtimisel siis hakati neid autosid kokku panema. Ja juba 19 märtsil 1933 tegi esimene auto 1500 km proovisõidu. (mitte nagu Vene allikad väidavad 24 Aprill, valmis alles esimene šassii) Proovisõit tõi välja hulgaliselt probleeme, enamuses tingitud madalast bensiini ja õlide kvaliteedist. Neid õieti ei suudetudki parandada, sest USA -s oli juba kasutusel Limusiinidel Bensiin A78 aga Venes vist, kui õigesti mäletan A56, rääkimata õlidest. Ühesõnaga need autod said kuidagi kokku aga General Motors kaotas huvi, sest saadi aru, et Venemaal nii keerukate autode tootmine pole lihtsalt võimalik ja kogu projekt lõpetati. Venemaa jaoks oli vaja palju lihtsamat autot, nagu olid Fordi mudelid. Seoses General Motorsi lahkumisega anti limusiinide tootmise ülesanne Moskva Stalini nim tehasele, mis siis tunduvalt lihtsustas Buick/L1 mudelit ja 3 aasta pärast saigi tootmis küpseks ZIS 101.

Kogu ülalpool toodud info allikas on netis vabalt kättesaadav Maurice Kelly raamat Russian Motorvehicles 1930 -2003. Samast allikast pärineb ka vihje, et L1 prtotüübi aluseks võib olla hoopis 31-90.

Aga juhin tähelepanu hoopis sellele kuidas samu fakte esitletakse. NL-i väljaannetes ja Us ja a-s. Mitte partei ei andnud käsku vaid Harley Earl valis partneri.. Mitte Stalin ei lõpetanud Kirovi (kes aasta hiljem lasti maha) L1 projekti vaid GM kaotas huvi... Teada on, et Stalin ise neid 6-te Moskvasse saabunud autot vaatama ei läinud. Jah kui siin pool on poliitilised huvid, siis seal pool ookeani majanduslikud. Ja ilmselt on õigus mõlemal, lihtsalt erinev vaatenurk. Kui siia lisada veel see kurikuulus tuuletunnel, mis asus ka juhtumisi Kirovi nimelises ülikoolis, siis siin sai mägedepojal juba mõõt täis : )

Ei ole keegi seda partei käsku näinud, aga kui uskuda ZaRuljomi siis, püstitatud ülesanne sisaldas ka nõuet, et autost peab olema sohvril võimalik seadistada vedrustust, mis kõlab nagu suunatud hange tänapäeva mõistes, sest sama raamat kirjutab ka GM-i sisesest konkurentsist sellele diilile.
L1 prototüübiks ei saa kuidagi olla Model 31-90, kuigi tegu samu mootoreid ja sildu kasutatava mudeliga, on kered täiesti erinevad. Samuti pole 31-l mudelil neid kurikuulsaid reguleeritavaid amortisaatoreid.
Vasta

(28-01-2021, 23:34 PM)Formika Kirjutas:  Üks mure on veel. Nimelt peaks sellele autole ka tehase tabeli mingi tegema aga pole mingitki varianti leidnud. 

Siin on paar näidist kuidas markeeriti väljaspool Us ja a-d kokku lapatud Buigid, kilud ja grammid, ning kuupsendid.

   

   
Vasta

Eelneva rehvi-ratta teemal, et väiksem velg ei tähenda kohe väiksemat ratast.
Tire Size: 6.00/6.50-19 Tire Diameter: 31.25 in.
Tire Size: 7.00-19         Tire Diameter: 32.75 in.
Tire Size: 7.00-18         Tire Diameter: 32.12 in
Tire Size: 7.50-17         Tire Diameter: 33.50 in
Vasta

http://denisovets.ru/remz/remzpages/l1.html
Siin väidetakse, et kõik kuus autot lagunesid ära juba teel Leningradist Moskvasse. Seega paraadil need ei osalenud ja isake Joss neid ka vaevalt et rohkem nägi kui ehk vaid mõne pildi pealt.

Tsitaat:Причем из Ленинграда в Москву машины были отправлены своим ходом. На пути из Ленинграда в Москву сломались все шесть Л-1. Ни один экипаж не добрался до столичного парада.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

Mis puutub mootorikütusesse (USA A-78 vs. NSVL A-56), siis aviobensiin oli minuteada suurema oktaanarvuga kui harilik autobensiin. Loogiline olnuks siis L-1 mootorites kasutada seda? Kolmekümnendate algul Venemaal mõni lennuk ikka juba oli ja kuskilt pidi nende jaoks vastav bensiin samuti tulema. Mis aga puutub nimetusse "L-1", siis kuskilt on mulle meelde jäänud, et see tähendas hoopis "Limuzin-1".

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

Võtame selle jutu siis kokku. Esialgne kokkuvõte siis nagu Vene muinasjutu lõpp - sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saand midagi. Paistab, et Vene allikad usuvad omaaegset propagandat, sest keegi pole seda kahtluse alla seadnud, vaieldakse ainult selle üle, kui suures osas tarniti osasid USA-st.. Mudeli nimetuseski käib läbi 3 varianti. (Leningrad-1, Legkovoi-1, Limuzin-1) Kõige rohkem on kasutusel Legkovoi-1, mis on natuke imelik, sest Gorkis hakati juba tootma sõiduautot GAZ A, mis ikkagi oli tõeline Legkovoi. 
Nõukogude propagandal põhinevat järgima ei hakka. Plekke puupakkudel vasaraga tegema ka ei hakka. Nüüd kus mõlemad toorik kered on koost lahti võetud, puhastatud on näha, et auto on küllaltki pisikestest detailidest kokku keevitatud puu karkassile. Keevituskohad on üle tinutatud. Plekid puukarkassile on kinnitatud pisikeste naeltega ja üle pahteldatud või tinutatud. Kuna plekk on alaäärest küllaltki mäda, eriti doonor nr. kahel, tuleb osaliselt puitraam eemaldada, sest tegu on purukuiva pöögiga, mis väga aldis põlema minema. Näiteks uste hinged on kinnitatud kõik puitraamile kruvidega. Plekk on sinna peale lihtsalt naeltega löödud. Kui võrrelda nüüd kahe USA firma - Fordi ja General Motorsi toodangut samast ajastust, siis 1931 aasta Ford, mille koopiat 1934 a GAZ A ma ju ka praegu ehitan, on ikka palju edumeelsem. Puitu on kasutatud kordades vähem, tina pole kasutatud üldse ja naeltega pole kere kallal midagi tehtud. Kõik detailid, ka puit on kinnitatud poltidega. Sellele vaatamata jäid Fordi hinnas pea 3x madalamaks kui Buickil. 1932 a Ford varustas oma autod juba V8 mootoritega. R4 mootori liin müüdi venelastele ja teenis neid viimase MM tootmiseni 1950 aastal.
Vasta

(03-02-2021, 18:10 PM)Formika Kirjutas:  ... Kõige rohkem on kasutusel Legkovoi-1, mis on natuke imelik, sest Gorkis hakati juba tootma sõiduautot GAZ A, mis ikkagi oli tõeline Legkovoi. ...
Tol ajal (ja 60. aastateni välja) tähendas легковой автомобиль üheselt sõiduautot ega öelnud midagi viimase suuruse või hinna kohta.
Vasta

(03-02-2021, 18:10 PM)Formika Kirjutas:  Kui võrrelda nüüd kahe USA firma - Fordi ja General Motorsi toodangut samast ajastust, siis 1931 aasta Ford, mille koopiat 1934 a GAZ A ma ju ka praegu ehitan, on ikka palju edumeelsem. Puitu on kasutatud kordades vähem, tina pole kasutatud üldse ja naeltega pole kere kallal midagi tehtud. Kõik detailid, ka puit on kinnitatud poltidega. Sellele vaatamata jäid Fordi hinnas pea 3x madalamaks kui Buickil. 1932 a Ford varustas oma autod juba V8 mootoritega. 
Eks autonduse algusajad olidki autonduse algusajad, üks käitis juurutas ühe asja varem ja teine teise. Dodge pakkus terasest keret 1916 ja Sodiläkil läks maailma esimene cross-plane vändakaeltega v8 seeriasse juba 1923. aastal. Vabandused ohvtopiku pärast.

Edith: suure ärevuse ja elevusega unus mainida, et aastast 1935 olid kõik GM divisjonid täismetallkeredel.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

Sellele nimeteemale saaks kena ja rasvase punkti kui nälgiva proletariaadi esindajad (nagu Kassitapp väga tabavalt kirjutas), lappaksid kartoteegis oligarhide tungival soovil tolmunud mapkasid ja otsiks välja kasvõi ilma propuskita sõidu kohta NKVD protokolli (nagu ühes väikeses riigis juhtus kus keegi Kersti Talvik sõitis Gaz24 ilma lubadeta jms, aga auto ajaloo seisukohast hindamatu ajalooline materjal Volga huvilistele)  kus võiks siis lugeda mis sellele lapsukesele ametlikuks nimeks sai. Birkast tulemüüril vast ei unistaks. Selliseid kaudseid dokumente võiks olla tegelikult sadades, kus auto mark ja mudel läbi jooksevad. Ma väga ei imestaks, kui see lapsuke jäigi lihtsalt L1, kuna tootmiseni tegelikult ju ei jõutudki ja lõpp produkti nime küsimus langes selle avantüüri lõpetamisega ära.

Üks vihje oli ju tegelikult veel. Auto müügi kuulutus Lenska ajalehes 1961 aastal, kus seltsimees müüs... minu meelest Leningrad-1-te. Kui vaadata mis nime all L1 automudeleid 1:43  turustatakse, siis ikkagi Leningrad-1. Kui vaadata teisi nõuka autode nimesid, siis ega see mõte väga kõrgelt ei lennanud.. sündisid ju ka Moskvitš. Ja Tartu-1.

Nii kirjutab ZaRuljom 1933 alguses:
Sisse antud tellimus ja katsetused toimuvad nimetuse all L1 ehk Legkovoi Pervoi, kas sama nime saab ka "Punaste Putilovlaste" lõpp produkt - ei ole veel otsustatud.
Vasta

Sellel pildil oleva Buicki kolmnurkne number on "baltimaade parima autonumbrite spetsialisti" R.V hinnangul NL-i tolleaegne proovisõidunumber.
Minu tönts silm ütleb, et siin kannab auto Buicki märki ja on ilmselt üks nendest kahest Buigist mis saabusid võimalik, et  komplektsetena. Miks muidu see buigi märk.

   

Kui vaadata Buigi euroopa tehaseid tulevasel "suur-saksamaal", siis paistab, et autod saabusidki euroopasse ositi ja olid pulkadena laiali täpilt niipalju, et ei peaks maksma kõrgeid tollimakse. Nendes nn "tehastes" ladus diiler siis lõpp produkti oma birkaga kokku. Teoreetiliselt võis ka seltsimeeste proto  sealt tulla. Sellise komplekteerimis tehase birka näidis:

   
Vasta

Mina isiklikult arvan et oleks olnud suur ressursi raiskamine, ise 6 sellist masinat katsetamiseks valmis meisterdada. Ameeriklastel olid omad huvid kaa mängus. Nad püüdsid oma firmasid päästa venelastega koostööd tehes. Kui Vene Ford A ja AA projekt käima läks siis lepingu järgi pidid venelased ostma 72 tuhat autot juppidena Ameerikast.
Selle perioodi üleüldist olukorda ja meeleolu kirjeldab väga hästi ka üks eestikeelne artikkel...

http://www.veneraud.ee/romula/gaz/ford-aa/

Aga ajaloo ja teaduse peamine alustala ongi kõiges kahelda.
Vasta

(03-02-2021, 22:39 PM)kass Kirjutas:  
(03-02-2021, 18:10 PM)Formika Kirjutas:   Paistab, et Vene allikad usuvad omaaegset propagandat, sest keegi pole seda kahtluse alla seadnud, vaieldakse ainult selle üle, kui suures osas tarniti osasid USA-st.. Mudeli nimetuseski käib läbi 3 varianti. (Leningrad-1, Legkovoi-1, Limuzin-1) Kõige rohkem on kasutusel Legkovoi-1, mis on natuke imelik, sest Gorkis hakati juba tootma sõiduautot GAZ A, mis ikkagi oli tõeline Legkovoi. 
Nõukogude propagandal põhinevat järgima ei hakka. Plekke puupakkudel vasaraga tegema ka ei hakka. 

Kass lubas supermarkodele, et enne, kui  .... ei postita, aga tundub, et teisi  tujurikkujaid siin ei ole, seega teen väikese ühekordse lubaduse rikkumise.
FOMINKA, need on emotsioonid! Kas on ka fakte siia lisada? Propaganda, pole võimalik - need on emotsioonid! Tahaks fakte! Olen ka ise küllaltki hea valetaja, tean, et detailid annavad valele hea usutavuse ja kullaproovi. Aga miks peaks tollane propaganda kirjutama kereplekkide väljatagumisest, ilma puukarkassita (suhteliselt vananenud tahnoloogia, mida kasutati küül ka mõned aastad hiljemgi),  niledamisest jms?  Ja väga naiivne on väita, et Stalin ei teadnud midagi, mis Leningradis toimus. Kuigi massiline vaenlase otsimine läks lahti ca 4 aastat hiljem, juba mainitud ajal toimis kontroll, trotskistide otsimine jms täie rauaga, selle vahega, et ülekuulamistel oldi suhteliselt viisakas ja laagrisse mingi oma hammaste ja suhteliselt elusa ja optimistlikuna. Aga teatamine, kuhu vaja, see juba toimis! 
Olen näinud ka Eestis peale sõda  vormi peal plekist väljataotud detaile, mis minu rumala arusaamise järgi pole võimalik. Venemaal oli 30-ndatel piisavalt käsitöölisi, kes olid võimelised tegema korralikku tööd. Mõned aastad hiljem olid NL-is väga popolaarsed erikonstrueerimisbürood, kus vangistatud personaal projekteeris ja kopeeris väga keerulisi tehnilisi objkte ülimalt lühikese aja jooksul. Formika, nagu armastab öelda ksf! Valdo - Sa ei ole insener, Sa ei ole tehnoloog ega ka mitte ajaloolane! 
Ei ole võimalik, lühike periood - need ei ole faktid! Nagu eelnevalt olen kirjutanud, faktid on konkreetsed andmed, nii Venemaalt, kui ka Buicki arhiivist (Buicki klubi, FIVA kaudu vms). Paar postitust agasi oli Sul jut, ei keegi, ei siin ega seal pool ei usu,... nüüd oli lause, et Vene allikad ikkagi usuvad omaaegset ja igasugust propagandat.... Kuidas siis ikkagi on?
Üldse ei maksaks viidata ja uskuda neid "tänapäevaseid" interneti jutte, eriti inglise keelseid, need on hiljem kokku kirjutatud peamiselt juba internetis oleva materjali ja ka jama põhjal. Lähtuda tuleks ikkagi tolleaegsest infost, olgugi see venekeelne materjal juba eos propagandaks ja jamaks tituleeritud, ilma isegi lugemata. 
Sa oled väga hea tegija, st ettevõtja ja projekti juhtija, aga vb ei ole nii hea uurija. 
Ma saan kõigest aru, saan Sinust aru ja kui ikka on tõesti vaja, siis tee kasvõi ka NL vapp ukse peale. Aga kui tõesti sellele valmivale autole, (mida nagu Formika väidab, üldse ei eksisteerinud) kui L-1-le  mingi  "must number" väljastatakse, siis mina tähistan seda pidulikult ja avan 30-nd aastat vana Royali piirituse pudeli!
Eriti lollidele täpsustan, et jällegi mitte paha pärast, Formika teeb imetegusid ja loetakse ja imestatakse ning raputatakse kõrvu, aga ka tujurikkujatele võiks ka võimaluse anda. Ei hakanud kõiki vasturääkivusi ja kahtlaseid momente siia kirja panema, lihtsat see nõuab mõningat süvenemist ja loogikat, mida minul paraku pole hetkel pakkuda,
Härra Kass. Paistab, et sa usud seda Vene propagandat ja kahtled minu väidetes, mis põhineb suuresti enda kogemustel. Ma annan sulle 3500.-$ tolleaegses vääringus (Summa mis hinnati L1 väärtuseks 1933 aastal) Tänapäeval 350 000.-$ ja annan sulle oma Buick 32-67. Sul on aega 6 kuud, kasutades kogu Eesti potentsiaali, mis kahtlemata on suurem, kui tolleaegsetel Leningradi tehastel, tee mulle see Buicki koopia. Võta auto juppideks, tee detailidest joonised, telli jupid, pane kokku.  6 kuud. Mul läheb L1 ehitamine kauem, kuigi olen 5 aastat juppe kogunud. Arvan et mul läheb aasta. Siis ootad  6 kuud ja esitame oma autod komisjonile hindamiseks. Muuseas kase pakud võid ka minu poolt saada. Tervitades Formika
Vasta

Plekkide tagumisest rääkides - mingil hetkel oli ühtse ja jagamatu võtmes plekksepa sellitööks "Võidu" nimelise iseliikuri esitiiva tekitamine nullist. Siin ENSV-s vähemasti.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

(03-02-2021, 23:36 PM)spitfire Kirjutas:  Minu tönts silm ütleb, et siin kannab auto Buicki märki ja on ilmselt üks nendest kahest Buigist mis saabusid võimalik, et  komplektsetena. Miks muidu see buigi märk.

See pilt on selline, et sealt võib välja lugeda millist iganes märki, mida vaid vaja.
Tuletan siinkohal meelde, et Buickil ei olnud selliseid rattaid ... või noh, pole ma näinud ühtegi kinnitust sellele.

Eelpool viidatud vene foorumis oli vend, kes väidetavalt on jooniseid näinud. Seega võiks need ka jätkuvalt olemas olla ja muudki veel, kui tegemist pole just pesuehtsa trollimisega.

See rooli kõrguse teema tundus veidi kahtlane, aga kui vaadata seda rivistatud autode pilti, siis teine masin rivis  ...
Mina muid erinevusi ei täheldanud, mõni teravsilm märkab veel midagi?
Vasta

Arvutame näppudel kui palju neid oli ? Partei tellis katsepartii 10. Kui vaadata kaudseid ja vähem kaudseid andmeid, siis 6-te autot me näeme sellel kõikse levinumal pildil. Usa inforuumist on pärit, et venelased said 2 autot. Legendi järgi kingiti 4tk mongooliasse. Ju nad teadsid, millised neli anda ja miks just neli.
 
43-ndal aastal mongolid "kinkisid" venelastele 300kg kulda +veel tugrikud pääle, mille eest nad said au istutada mongolid hobuste seljast tanki selga ja sõita enda ostetud (vist oli lausa mingi 120tk) T-34-jadega Berliini. Kas need L1-d vahetasid omanikku selle diili käigus?

Kust see info, et neli L-1-te mongolitele anti ?
Vasta

Selline puht-hüpoteetiline küsimus Buick´i ja Musta Numbri kohta. Mina ühtegi sõidukit Musta Numbri vääriliselt taastanud ei ole, üritanud olen, aga ei õnnestunud. Nii vanal autol peaks originaalsuse protsent olema 75%.  L1 koostati Buick´i juppidest ja suures osas oli eeskujuks mudel 32-90. Eespool Peeter2 juba korra torkis seda teemat, arendan natuke edasi. Kui nüüd oleks hunnik raha ja Ameerikas või kusagil mujal ilmuks müügile see mudel 32-90, kenasti peaaegu tehasekonditsioonis, ..... Ostaksin selle ära ja esitaksin Musta Numbri komisjonile L1 pähe. Ilma igasuguste täiustuste ja ümberehitusteta. Kas venitaks 75% välja ja saaks Musta Numbri kätte? Autentsuse huvides ja hindamise hõlbustamiseks näitaksin veel komisjonile seda pilti, mis sisaldub postituses #153
Vasta

(04-02-2021, 00:06 AM)kass Kirjutas:  Ma siin kirjutasin ühte teist vastuseks, aga üllatuseks kirjutatu kadus ära ja jäi ainult tsiteeritu. Mingi tehniline jama, millele siin foorumis ka teised on justkui viidatud. Uuesti kirjutada ei viitsi, seega - Formika, Sul on õigus, aga saada mulle 100.- € ja ma ei hakka teemat edasi reostama!
 Reosta ikka, Isegi sita sees võib pärleid leiduda. Kui sa ikka midagi originaalset välja kaevad, siis olen ülimalt tänulik. Ega ma pole mingi prohvet ega selgeltnägija. Selliste teemade puhul ongi hea kuulda kõigi arvamust. Paljud tehnikahuvilised, pensionärid või arvutimaailma paremad tundjad, kellel on rohkem aega, on siin foorumis mind aidanud ja eksind lambukese õigele teele juhatanud.
Vasta

(04-02-2021, 00:10 AM)Raudpats Kirjutas:  Selline puht-hüpoteetiline küsimus Buick´i ja Musta Numbri kohta. Mina ühtegi sõidukit Musta Numbri vääriliselt taastanud ei ole, üritanud olen, aga ei õnnestunud. Nii vanal autol peaks originaalsuse protsent olema 75%.  L1 koostati Buick´i juppidest ja suures osas oli eeskujuks mudel 32-90. Eespool Peeter2 juba korra torkis seda teemat, arendan natuke edasi. Kui nüüd oleks hunnik raha ja Ameerikas või kusagil mujal ilmuks müügile see mudel 32-90, kenasti peaaegu tehasekonditsioonis, ..... Ostaksin selle ära ja esitaksin Musta Numbri komisjonile L1 pähe. Ilma igasuguste täiustuste ja ümberehitusteta. Kas venitaks 75% välja ja saaks Musta Numbri kätte? Autentsuse huvides ja hindamise hõlbustamiseks näitaksin veel komisjonile seda pilti, mis sisaldub postituses #153
 Seda ma ei usu, et see võimalik on. Buick 32-90 on ikka Buick. Auto embleemid ja välimus peab ikka vastama L1-le. Sama lugu ju Ford A ja Gaz A-ga.
Vasta

(04-02-2021, 00:06 AM)Raivo Kirjutas:  
(03-02-2021, 23:36 PM)spitfire Kirjutas:  Minu tönts silm ütleb, et siin kannab auto Buicki märki ja on ilmselt üks nendest kahest Buigist mis saabusid võimalik, et  komplektsetena. Miks muidu see buigi märk.

See pilt on selline, et sealt võib välja lugeda millist iganes märki, mida vaid vaja.
Tuletan siinkohal meelde, et Buickil ei olnud selliseid rattaid ... või noh, pole ma näinud ühtegi kinnitust sellele.

Eelpool viidatud vene foorumis oli vend, kes väidetavalt on jooniseid näinud. Seega võiks need ka jätkuvalt olemas olla ja muudki veel, kui tegemist pole just pesuehtsa trollimisega.

See rooli kõrguse teema tundus veidi kahtlane, aga kui vaadata seda rivistatud autode pilti, siis teine masin rivis  ...
Mina muid erinevusi ei täheldanud, mõni teravsilm märkab veel midagi?
1. Võrdle seda fotot maaliga. Märkide osas on selge erinevus. Postituses 120 on mõlemad pildid.
2. krdi hea idee !! tuleb võrrelda kas on samad rehvid !! Seda on mitmel pool väidetud, et venelased Krasnõi Triugolnikus said ikkagi rehvidega maha. See tehas muide töötab tänapäevani.
3.Mis puudutab velgi siis see Kelly raamatu inff minu meelest on tõene. See on 1920 plakat, parema puudumisel.
4. see vene foorumi vend räägib ka kus need joonised asuvad : ) jutt käib automudeli 1:43 joonistest. L1 mudeleid, teeb vähemalt 3 eri tootjat.
5. vähemalt ühel autol on rool madalamal. Pilt postituses 123

Edit: 3. Pigem ikkagi  Kelly raamatu jutt ei vasta. Kõigil leitud piltidel on ikkagi erinev velg kui L1.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne