[saarrand]

Eelmise aasta lõpul sai soetatud jälle üks vana saksa tehnika lisaks. Kuidagi see omaaegne saksa tehnika on meeldima hakanud, on seal ikka omajagu teistmoodi lahendusi ja mugavusi kasutusel, kui muul nõuka tehnikal.
Hetkel on saksa tehnikast kasutusel teraviljakombainid E514, E512, viljasorteer Petkus K523, Petkuse teraviljapunkrid, heinakaarutaja-vaaluti E247 ja nüüd siis press K453.
Pressi soetamise mõte on olnud juba aastaid, aga on igasuguste tõrgete taha venima jäänud. Nüüd sai sobiv press leitud Rakvere lähedalt, hinnaks 300 raha ja tundus sobivat. Ise vaatamas ei käinud, sest tean juba ette, mida selle raha eest saab  Aga ühel päeval ta õuele jõudis ja olukord oligi täpselt selline, nagu arvata oli. Teadaolevaks veaks oli heedri tugirattaga vastu posti sõitmine ja sellest tulenevalt on heedri nurk kõver. Muus osas töötas, ka sidumine olla eeskujulikult toiminud. 
Selge on see, et kindlasti ka muu osa vajab üle tegemist, aga saab asja! 
Kui enamus vajaminevaid juppe olen juba leidnud, siis seda heedrit siiski veel otsin, ehk leiab mõne teise ja saab ära vahetada, on lihtsam kui õgvendama hakata. Ühe kodaniku käest pidin vahepeal juba saama, aga lõpuks ikkagi ei saanud. Kui kellelgi vedeleb, annab märku!
Tegelikult on neid presse saada üksjagu, Haanja kandist pakuti K454 pressi ka väga hea hinnaga. Hetkel ei ole veel täielikult aru saanud, mis nende erinevuseks on K453 vs K454?
Millist nööri selle pressiga kasutama peaks?
Paar pilti ka!
   
   

[vurle]

Koolipoisina hulk suvesid sellisega, tõsi, ilma tornita tööd tehtud - hea ja lollikindel masin   Suurimad kuluosad olid toona kolvi laagrid.

Parim nöör oli värviline, max 400-600m/kg. Minu eksemplar oli muidugi kulunud ka - kolhoosi eesrindlase käest tulnud ja kõvasti vatti saanud. Aga sidumisaparaat hästi reguleeritav. Torniga kolleegil oli värvilise nööriga muidugi parem näha ka, kui masina sidumine anomaaliasse läks. Aga kui sidumisaparaadid väga kulunud pole, siis peaks ka peenema (ja libedama) nööriga läbi lööma.

[E303]

SAARRAND   kirjutas- Hetkel ei ole veel täielikult aru saanud, mis nende erinevuseks on K453 vs K454?
Veidi infot nendest heinapressidest 
K-453 oli tootmises 1978- 1984 enamasti värvilt sinine  .
K-454 - toodeti   1984 - 1992  värvuselt roheline.
Peale värvi erinevuse oli asi ka K-454 kõrgem  presskambri rõhk   , mis pressis heina tihedamaks pakiks kokku .

[saarrand]

Ega vahepeal seller masinaga liiga palju toimetatud pole. Täna saint mõned vajalikud pudinad kätte, ehk ilusamate ilmadega Saab miskit sättima hakata. Endiselt tunnen huvi vanarauda mineva pressi vastu, et sealt mõned pudinad veel hankida. Kõige rohkem tarvis koguja heedrit, muud asjad peaks olemas olema.

[saarrand]

Nüüd on juba mõnda aega selle pressiga ka toimetatud. Koguja heeder sai maha võetud, sai Kesk-Eestist ka teine heeder toodud. Aga see on selline üsna viletsa välimusega asi ja sai ikkagi enda pressi kogur lahti lammutatud ja koguri raam ära õgvendatud. Natukene plekitööd tarvis veel teha ja siis kokku laduda tagasi. Lont sai ka maha võetud, sest vähemalt hetkel pole plaanis teda kasutada sellega.  Üritan lähipäevil pilte ka lisada!
Samas kohas, kus teise koguja heedri tõin, oli ka üks teraviljakombain E512 vedelemas varjuall. Aastaid seisnud, vaatab mis tollest veel saab...

[E303]

Hea kuulda et  heinapressi ellluäratamine edeneb ja lootust on see varsti ka huugama panna  heinakaarel.  Kui sa heinapressi lonti ei kasuta siis võiks sinna juba palliheitja otsa ehitada et lihtsam oleks tööd teha .Kahjuks ega neid originaal palliheitjaid Fortschritti heinapressidele  vist eestis enam säilinud pole sest isegi ENSV aegadel oli neid vähe kunaenamus olid ikka londiga .  Samas aga  oma ehituselt on palliheitja suht lihtne agregaat  . Teises videos on näha hästi  palliheitja ehitust töötaval  K-442 pressil kuna kaitsekatteid ümber pole.  Ma arvan et hea tahtmise ja sobilike rihmade olemasolul on võimalik ise ka selline palliheitja valmis ehitada .

[saarrand]

Palliheitja tundub huvitav asi, aga kuna mul hetkel lapsed veel väikesed, siis lasen ikkagi need pallid maha. Kuigi, kui peaks kuskil vedelema selline asi, võtaksin ligi küll.
Aga sai midagi jälle tehtud pressi juures. Panin koguri heedri külge, õgvendasin koguri plekid, vahetasin mõned piid ja ladusin kokku tagasi.
   
   
   
Samas kui kellelgi on üle uueväärseid koguri plekke, palun paku julgesti:
   
Samuti huvitavad ka koguri hasplilattide otsakausid:
   
   
Ning ka hasplilattide kõige vasakpoolsem hasplipii, mis asub heedri vasakus nurgas ekstsentriku poolsel küljel:
   
Üleüldse võib pakkuda ka muud kraami, mis sellele pressile kuulub. Vaatan pakkumise ikka üle ja võtan üht-teist riiulisse ootama.
Veel sai ära restaureeritud nöörikast, st vana oli päris mäda, sain ühe teise vahepeal. Sai kast eeltöödeldud ja värvitud, nädalalõpus saab ehk külgegi kruvitud. 
Tegemist ootab veel pressimise kolb ja selle rullikute laagrite vahetus. 
Oskab ehk keegi öelda, kuskohast sellel pressil reduktori õli kontrollitakse? Väljalaskeava on olemas, aga kontrollava nagu ei leidnud...
Mis käiguga sellega MTZ haakes lasta on mõistlik?

[v6sa]

...

Samuti huvitavad ka koguri hasplilattide otsakausid:
...
Mis käiguga sellega MTZ haakes lasta on mõistlik?

See pöörlev asi on haspel

Käiguga on nii, et see sõltub vaalu tüsedusest ja heina niiskusest. Eks see II-V on. Press ütleb ju ära, kui enam süüa ei jaksa.

[saarrand]

...

Samuti huvitavad ka koguri hasplilattide otsakausid:
...
Mis käiguga sellega MTZ haakes lasta on mõistlik?

See pöörlev asi on haspel

Käiguga on nii, et see sõltub vaalu tüsedusest ja heina niiskusest. Eks see II-V on. Press ütleb ju ära, kui enam süüa ei jaksa.

See oli trükiviga või mingi automaatkorrektor telefonis...

[vurle]

...

Samuti huvitavad ka koguri hasplilattide otsakausid:
...
Mis käiguga sellega MTZ haakes lasta on mõistlik?

See pöörlev asi on haspel

Käiguga on nii, et see sõltub vaalu tüsedusest ja heina niiskusest. Eks see II-V on. Press ütleb ju ära, kui enam süüa ei jaksa.

Töö kvaliteet sai vähemalt muistsetel aegadel parem, kui lasta kiirusega, kus press "tunneb, et tööd teeb" (üheksas kolme kõrre kogumiseks on muidugi üle võlli  ). "Köiekeerutaja" vaalule tuleb läheneda ettevaatlikumalt, sest kui press köit sisse vedama hakkab ja kinni tõmbab, kakud end kõrshaaval siniseks (ja lapsed tuleb kaugemale saata, et nad roppusi ära ei õpiks).
Heedri silinder tee ka töökorda (kui muidugi ei ole) - kolhosnikud kippusid neid ripakile jätma - ühte pidi on hea üles-alla lõksutada, kui heedri kinni tõmbab, teisalt ei lõhu ka hasplit, kui otsas keeramiseks üles tõstad.

Ja ei saa jätta ütlemata - OHUTUSTEHNIKA on selle masinaga töötades (mitte et teistega ei ole) esmatähtis - kui JVV sees, siis jalaga heina heedrisse ei aja ega käsitsi heedrit lahti ei kaku, nõelu-nööri õiendama ei lähe, kardaanil on alati kaitse peal.

Enda huvist ei saa ka mööda vaadata - kui kellelgi vedeleb mitte 453/454 juppe, aga 442 omi, siis mõne pudina omandaks vurlegi omale "igaks juhuks".

[saarrand]

Tänan nõuannete eest. Kuidas käib sellele masinale nööri paigaldamine, st kuhu ma alguse kinnitama pean?  Ja millist nööri kasutada?

[v6sa]

Piippo on kindla peale minek:
https://pood.scandagra.ee/79-pallinoorid

Samas võiks suvaline pallinöör kõlvata, kui väga ebemeid ei aja (ummistab sidumisaparaadi).

Nöör tuleb kastist läbi pingutivarre nõelale. Et saada paela ots näpitsa vahele, tuleb üks sidumistsükkel teha kuhugi raami külge seotud paelaotsaga, mille siis ise maha tirid käega peale sõlme edukat moodustumist.

Kes sellega töötanud on, oskavad ilmselt täpselt öelda, kust paelaööse otsida.

Ohutustehnika olulisuse meeldetuletuse eest aitäh akf! vurlele - heinapress ja tema sugulased on varmad jäsemeid eemaldama rümbast.

[saarrand]

Tänan taaskord asjakohase info eest. Eesti kaubandusvõrgus vist taaskord nendele masinatele varuosi liigselt just ei pakuta?  Ega otseselt hullu polegi, Poola ja Tsehhi aitavad...

[hillar2]

Paremini pidi siduma kui jämedamat nööri kasutada. Peenemaga pidi probleeme olema

[vurle]

Paremini pidi siduma kui jämedamat nööri kasutada. Peenemaga pidi probleeme olema

Millist nööri saad kasutada, pead katsetama - sõltub see nii nööri kvaliteedist kui sidumisaparaadi, eeskätt sõlme moodustava lusika ja selle haaratsi kulumisastmest. K442 eelistas 400 m/kg, 453 on korras olles vähenõudlikum. Kui masina seisukord ei ole teada, alusta pigem haakuvamast (jämedamast) nöörist ja katseta, kui peenikesele saad minna. Tõenäoliselt tuleb ka sidumisaparaati reguleerida - kui Sul algmõõdud on teada, siis reguleerimine toimub mutri kantide, mitte pöörete kaupa. Sidumisaparaadis kasuta head määret, aga kogusega ole tagasihoidlikum. Ebemeid, millele ksf! Võsa viitas, ära karda - sidumisaparaadi peal on piisavalt tuult  Kui on valida, siis Vurle soovitab alati looduslikku (lagunevat) materjali. PS - lehm sööb heinte sisse jäänud kilenööri ära, aga ei seedi seda loomulikult

Nööri ots seo peale nõelasilmast läbiviimist kuhu tahad  arvesta, et sidumiskohast kuni aparaadini jääb esimene jupp järgi lohisema nagu Just Married filmides. kui esimest sidumist masinat keerates ise üles ei tee, saad lihtsalt esimese palli jagu materjali lahtisena.

NB - veelkord - nõelast nööri käiva JVV-ga läbi viia ei tohi - tühjalt loksuv masin võib palli pikkuse lukusti loksutada sidumise faasi talle meeldival hetkel ja nõelad käivad ruttu üles. Nõelaraam käib pea vastu masinat sel juhul ja kui seal käsi-õlg vahel on, oled paremal juhul viljakuivatuseni kipsis.

Nõelte silm kipub kuluma - st nööri soon sinna sisse. Selle vastu aitab ümarviil, et teravad servad ära ümardada. Üldiselt on 453 lollikindel (452 oma lapiti asuvate näpitsaga on oluliselt kapriissem). 

Sidumisaparaatide puhastamiseks on parim suruõhk.

Kui kolvi rullikuid vahetad ( v neis laagreid), tuleb kolb kindlasti üle reguleerida - terade vahet sai mõõdetud tikuga  Kolvi siinid kuluvad ebaühtlaselt, peaasi et kuskil asendis kinni ei poo. Kui jääb liiga lõdvalt, hakkad kolksu kuulma. Kui terad nürid v vahe liiga suur, jäävad pallid sabapidi kooku. 453 on ses mõttes tänuväärne, et insenerid on mõelnud reguleerimisvõimaluse peale - õigetes kohtades on ekstsentrikute pööramiseks piisavad avad (kui mõni jobu ei ole kaitseplaate kinni keevitanud).

80-ga pressides oli lisaks see mure, et JVV siduri pidur ( v mis lint see oligi - mul pole rohkem russe olnud) läks looja karja - 453-l, vähemalt minu omal, vabajooksusidurit ei olnud. Seega, kui hiljem midagi toekamat vaja - mul nt sõnnikulaotajat, tuli russ kraavi upakile ajada, siis sai õli välja laskmata JVV välja võtta ja lindi üle neetida v ära vahetada - enam ei mäleta.

Töötava heinapressiga saad pöörata ainult vasakule (kardaani nurk), muidu kuuled huvitavaid helisid (kui Sa just lainurkkardaani ei kasuta)

[saarrand]

ksf vurle, tänan põhjaliku õpetuse eest. 
Kas paremale keerates peaks sel juhul pressi jvv välja lülitama? Heedri peaks ilmselt iga vaalu otsas üles tõstma, et ei juhtuks sama, nagu minu pressi eelmisel omanikul oli juhtunud- nurk oli kõver.
Eile sain uue rehvi ka kätte ja pisut sai veel erinevaid detaile õgvendatud. Seega on lootust!
Milline see jämedam nöör olema peaks, st siis selline, millel 1kg nööri kaalub rohkem? Sest otseselt jämedust nööril nagu kirjas justkui pole...

[vurle]

ksf vurle, tänan põhjaliku õpetuse eest. 
Kas paremale keerates peaks sel juhul pressi jvv välja lülitama? Heedri peaks ilmselt iga vaalu otsas üles tõstma, et ei juhtuks sama, nagu minu pressi eelmisel omanikul oli juhtunud- nurk oli kõver.
Eile sain uue rehvi ka kätte ja pisut sai veel erinevaid detaile õgvendatud. Seega on lootust!
Milline see jämedam nöör olema peaks, st siis selline, millel 1kg nööri kaalub rohkem? Sest otseselt jämedust nööril nagu kirjas justkui pole...

Kui silinder töötab, ei ole ülestõstmine mure  Samas ei pea - normaalse põllu peal Sa heedri nurka kõveraks ei saa - selleks on vaja kändu või teravat kivi  Nurk saadakse kõveraks sellega, et press jookseb nagu koer - tagumik viltu, st sõidu ajal on press traktori taga mitte täpselt keskel, vaid veidi paremal. Ja kuna tema vedu on mitte tsentrist, vaid vasakust tagumisest nurgast, siis pööretel käitub tavapärasest erinevalt ning niimoodi need teepostid ja aiaväravad üles leitakse. Küllap töö käigus õpid
Ka see pööramine vaalult vaalule saab selgeks - kuula masinat ja ära teda piina  JVV väljalülitamine oleks iseenesest hea mõte, aga pressil on hooratas ja kui vabajooksusidurit pole, siis ketrab kardaan päris pikalt veel käia.

Nööri parameeter on "meetrit kilogrammis". Mida vähem meetreid, seda jämedam ja vastupidi. Aga see pole ainuke - ka materjal võib olla erinev. Veel üks pisidetail nööriga - nöörikasti seinal on vedruga plekid nööri pingsuse reguleerimiseks (mitme kg jõuga tuli tõmmata, pead raamatust otsima). Kui on tööd teinud kast, siis vaata, et plekkide sisse sooned ei ole kulunud - see võib nööri pingsusega mängima hakata ning siduda ja mitte siduda - ja jäädki viga otsima

[v6sa]

Kilo nööri kaalub ikka kilo, aga jämedamat nööri mahub kilosse vähem meetreid.

Scandagra valikust siis midagi traditsioonilist: https://pood.scandagra.ee/pallinoorid/58...00027.html

Vihje nõelte kiire liikumise ja plastnööri seedumatuse kohta on omal kohal.

[saarrand]

Kilo nööri kaalub ikka kilo, aga jämedamat nööri mahub kilosse vähem meetreid.

Scandagra valikust siis midagi traditsioonilist: https://pood.scandagra.ee/pallinoorid/58...00027.html

Vihje nõelte kiire liikumise ja plastnööri seedumatuse kohta on omal kohal.

Jälle minu paha. Pidasin silmas 100m kaalu. No sõnastasin kehvasti.
Ega see pressiga sõitmine vast hullem ei ole, kui kombainiga, heedrikäru järel...  Aga suured tänud väga asjalike nõuannete eest!

[saarrand]

Jätkan oma pool monoloogi. Täna sai pressimiskolb välja vōetud ja tulemus oli ootustele vastav. Üheteistkümnest toetusrullist sai utiilikasti pandud tervenisti 3 tk, veel kolmest sai peale laagrite vahetust asja. Veel heedri poolne kolvi külg vajas seadistamist, seegi sai korda. Hetkel veel reduktori ōlipunn on keere maas, voolikud vahetada ja äkki siis...