K: Hooldusniiduk MTZ-82 haakesse
#41

(12-09-2021, 18:06 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
Näiteks just oli ostnud Prouale kanala ja tulevikuks ka viljapuude-põõsaste desinfitseerimiseks aku-mürgipritsi. Töö kiirus on kohe niipalju parem, et meil said Prouad seenele minna ja meie rahulikult mesilastele talveks süüa anda ning siis "tirilimps" teha. Ja kõik sai ka pritsitud ja ei pea midagi pumpama ega vaevlema. ...
oot mida põrgut, ma kah mesilaste pidaja teab mitmendat põlve ja mul on küll igasugu mürgiprits moodsas keeles öelduna OUT, õnneks pole külas ka teisi mürgitajaid - maad rendil mahetalunike käes, naabriteks ökoküla ja ristiisa lesk, kes samuti andis maad rendile mahetalunikule, et mesilasi ei mürgitataks ...
Vasta
#42

(12-09-2021, 20:49 PM)honkomees Kirjutas:  
(12-09-2021, 18:06 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
Näiteks just oli ostnud Prouale kanala ja tulevikuks ka viljapuude-põõsaste desinfitseerimiseks aku-mürgipritsi. Töö kiirus on kohe niipalju parem, et meil said Prouad seenele minna ja meie rahulikult mesilastele talveks süüa anda ning siis "tirilimps" teha. Ja kõik sai ka pritsitud ja ei pea midagi pumpama ega vaevlema. ...
oot mida põrgut, ma kah mesilaste pidaja teab mitmendat põlve ja mul on küll igasugu mürgiprits moodsas keeles öelduna OUT, õnneks pole külas ka teisi mürgitajaid - maad rendil mahetalunike käes, naabriteks ökoküla ja ristiisa lesk, kes samuti andis maad rendile mahetalunikule, et mesilasi ei mürgitataks ...
Eespool tsitaadis pole sõnagi mürgitamisest vaid desinfitseerimisest ja seda elektrilise mürgipritsiga teostades.
Kahtlemata on tegu väga mugava asjaga vedeliku udustamiseks, kasvõi lehetäide tõrjeks.
Teemasse mittepuutuvalt, et kultuure mis ei õitse ja kus mesilased korjel ei käi kahjurite vastu töötlemises ei näe küll probleemi sest saaki tahaks ka saada.
Vasta
#43

2 aastat suht vaikus "mesilaste mürgitamise" teemal. Kolleegidega arutades jõudsime järeldusele, et kõik glüfosaadivastased on läinud üle vaktsiinide vastasusele.
Vasta
#44

(13-09-2021, 10:13 AM)hillar2 Kirjutas:  2 aastat suht vaikus "mesilaste mürgitamise" teemal. Kolleegidega arutades jõudsime järeldusele, et kõik glüfosaadivastased on läinud üle vaktsiinide vastasusele.
Või loobunud, nagu minu vanemad. Kaua sa jaksad, kui igal talvel kogu seltskonnast ainult 1-2 peret alles jääb.
Vasta
#45

meie kandis on siiski ka tavatalunikud mürgitamisel hakanud rohkem jälgima reegleid ja nõudeid, seega vähem kahju elusloodusele.
Aga kodus siiski ei kasuta mürke, mesilased  satuvad ka mitteõitsevatele taimedele jne, nt sügisel maa glüfosaadiga töötlemisel (must maa enne ülesharimist) on tagajärjed mesilaste talvitumisele, muidugi mitte nii katastroofilised kui õitsvate taimede pritsimisel. St mehhaaniline tõrje sh hooldusniiduk on IN.
P.S. viimased 2 aastad on olnud head meeaastad, eriti see aasta, rekordiline.
Vasta
#46

Ma mõtlen nii, et kui ma oma tarbeks midagi kasvatan, siis ma tahan, et see oleks täiesti puhas. Köögiviljad on poes nii odavad, et ega ma hinna pärast küll midagi kasvatma ei hakkaks (pigem on ise kasvatamine mul kallim). Kasvatan ainult selleks, et saada täiesti puhast ja värsket kraami. Ja nii kasvatades ei ole ka hullu kui saak pole kõige suurem, puhtus loeb. Kasutan väetiseks hobuse sõnnikut ja rohkem mitte midagi. Poest saab mürki piisavalt sisse söömiseks.

Pähkliajude hirm
Vasta
#47

Küsiks siin tuututajatelt, et kas te olete ise kõik selleks teinud, et põllumees teaks et teil kuuri taga mesilased elavad. Ehk siis mesila peab olema PRIAS registreeritud, et oleks kuskilt järgi vaadata, kus tuleb taimekaitsetöid teha öisel ajal. Kui registreeritud ei ole, siis aitab heade suhete hoidmine ja otseteavitus, et mõlemil oleks kasud sees. Ega põllumees ka loll ei ole, tal on tolmendajaid vaja, et saaki saada.
Vasta
#48

(13-09-2021, 16:26 PM)huvi5 Kirjutas:  Küsiks siin tuututajatelt, et kas te olete ise kõik selleks teinud, et põllumees teaks et teil kuuri taga mesilased elavad. Ehk siis mesila peab olema PRIAS registreeritud, et oleks kuskilt järgi vaadata, kus tuleb taimekaitsetöid teha öisel ajal. Kui registreeritud ei ole, siis aitab heade suhete hoidmine ja otseteavitus, et mõlemil oleks kasud sees. Ega põllumees ka loll ei ole, tal on tolmendajaid vaja, et saaki saada.
On kõik nii nagu peab, aga põllumehel jummala pohh päeval kell 12 lendab mürgiprits põldu tuulise ilmaga ja tuld.
Vasta
#49

(13-09-2021, 16:34 PM)Inri Kirjutas:  
(13-09-2021, 16:26 PM)huvi5 Kirjutas:  ...
On kõik nii nagu peab, aga põllumehel jummala pohh päeval kell 12 lendab mürgiprits põldu tuulise ilmaga ja tuld.

Poompritsiga põllul töötamine ei tähenda tingimata inimesele letaalset ainet. See võib olla vetikaleotis, leheväetis, kitsatoimeline herbitsiid või fungitsiid - aga inimene näeb - MÜRRRRRGITATATKSE!!!

Vähem plähvimist ja rohkem suhtlemist ja kaovad need vähesedki tehtavad vead ära. 

Tuulest rääkides: vähemtriivsed otsakud võimaldavad rõhkudel 2-3 bar tuulekannet vähendada kuni 80 % ehk mõtleval ja hoolikal töötajal püsivad ained põllus ka tuntava tuulega. Pohhuistil ongi pohhui, kui asjasthuvitatud vaid asjatutes kohtades tuututavad, selmet töö tegija endaga rääkida. Ning kui otsejutt ei mõika, siis Põllumajandus- ja toiduameti inspektoritega suhelda. Tulevad välja küll, aga neid on ju vaid üks igas maakonnasSad

Põllumehel on pritsimiseks sobilikku ilma vaid kuni viiendik kasvuajast. Liga külm ei sobi, liiga kuum ei sobi, liiga niiske ei sobi, liiga kuiv ei sobi.  Vihmaga ei tohi. Tuulega ei tohi. Natuke lugemist huvitatule: https://etki.ee/wp-content/uploads/2021/...e-Siim.pdf

Tõrjutavad tõprad aga toimetavad kogu aja...

Kuda põmmpeade suhtlematus  purustusniidukiga seotud on?
Vasta
#50

Selle mesindusega on pull värk:maakonna usaldusmesinikul muudkui aga surevad,teine tüüp kel tarud täiesti nii põlluservas et pritsitiib kipub riivama,pole kunagi probleeme olnud.
Samuti on kuivatihoone voodrilaua vahel vist juba pea kümmeaastat "taru",keegi neid ei torgi,mett ära ei võta,ei "ravitse",põllud ümber kuivati.
Sotsmeedia mesinduse gruppides otsitakse teinekord mingisuguseid ribasi?mis pärast kommentaarides muidugi välja tuleb,et need meil üldse keelatud Smile
Vasta
#51

Oskab keegi öelda miskit, omab sellist Vogel Noot niidukit. Head ja vead?
On 2,5 meetrise niitelaiusega ja tehase andmelehe järgi miinimum nõutavad kilovatid 48.
Tavahingamisega Belarus 55Kw vist, seega ilmselt võrdne võrdse võitlus. Samas 2 meetrise kilovatid 41 ja allapoole lõikelaiust nagunii ei saagi, niiduk võiks ikka traktori laiusest rohkem olla.
         

Üldiselt vist hooldusniidukite reduktorid on sisse ehitatud vabajooksu siduriga? Selle Vogeli oma vähemalt käega keerates vist seda ei oma või on miski rike. Ilma vabajooksu sidurita ju Belarusi taga majandada ei saa? Eks tuleb reduktor lahti võtta ja kui sidurit pole, osta vabajooksu siduriga kardaan.
   

Murekoht on ka niiduki maapinna kopeerimine. Antud isendil on olnud rattad. Kronsteinid kaduma läinud, ainult üks ratas on järgi jäänud.
   

Originaal lahendus on selline, neti otsinguga pilt.
   

On see ratastega lahendus miskit pidi parem? Tavaliselt kasutatakse rulli, ka Vogel pakub rulli varianti. Jällegi pilt netist.
   

Nüüd teagi, kas liikuda rataste või rulli suunas. Eelmine omanik on kasutanud ainult taldadega, aga see väga ei toimi vist ja keerab kamarat ka pahupidi pööramisel. Niiduk ise kaalub 890Kg ja need tallad peaks oluliselt laiemad olema.
   
Vasta
#52

Ratastega hea,ei põrka taga nii palju kui rulliga,samuti pole vahet ka tagurpidi niites.
Üks väga vana video.
 https://www.youtube.com/watch?v=eR6l901pF_w&ab_channel=MaxList
Vasta
#53

Kunagi töötasin sellise aparaadiga. Originaal rattad murdusid üsna ruttu küljest, kinnitused olid liiga nõrgad. Minu mälu järgi lasime ka taldade peal ringi aga pööramise ajaks ja nähtavate takistuste(kivid kännud) korral kergitasime natuke. Tollel isendil oli küll vabajooks aga kas reduktoris või kardaanil ei mäleta. Russil ideeliselt saad neutraalis ka seisma jätta aga tunduvalt parem on ikka vabajooksusiduriga. Kindlasti vaata üle kas rihmad võrdselt pingul, kui mõned lõdvemad hakkab libisema. Kas russ vedada jõuab-- mingi töökiiruseni kindlasti, piisava tahtmise korral võib sellega ka 150kw traktori välja suretada.
Vasta
#54

Eelmine omanik ka rääkis, et rataste värk pudenes ruttu laiali. Muu osa tundub sel niidukil üsna tummine ja teagi, kas tootja või kasutaja viga.
Kuna seda kasutati ka Belarusi taga, siis ehk puuduvas positsiooniregulaatoris või kuidas seda nimetaksegi asi.
Kas too regulaator mitte ei taga, et kesktõmmits kogu aeg vaba. Ja aisasid siis tõstetakse, langetatakse vastavalt maapinnale. Sel juhul saavad ilmselt rattad ka vähem koormust. Belarusi taga ilma selle regulaatorita ujuvasendis tuleb suur raskus ratastele.
Vasta
#55

Tugiratastega riista puhul peavad aisad olema ujuvas asendis.Muidu risti lohust läbisõites on tugirataste peal ka enamus traktori raskusest.Ja nii nad murduvadki.
Vasta
#56

Mina ei tea, et ühelgi niidukil oleks reduktoris vabajooksusidur. Ikka kardaanides on üldjuhul.

See, et tugirattad ära murduvad tähendab, on mingit kuumaastikku lastud. Ära murduvad tavaliselt pigem õlaku kinnituspoldid-klambrid (need, millega ratas masina tagaraami külge kinnitatakse). Üldjuhul ratta ja -õlaku endaga ei juhtu midagi.

Aga - töö on riista surm...

Lisan juurde. Pildilt paistab justkui reduktor oleks lahti käinud. Mis tehti? Õli seisukord ok?
Kindlasti enne ostu masin ringi lasta, et kontrollida, kas võll ikka sirge ja ei viskle. Selle rihtimine paras peavalu.
Vasta
#57

KSF vanaain vastas ära, siin pole millegi üle vaielda enam. Elementaarne füüsika, need rattakesed on arvestatud poole niiduki kaalu kandma, mitte poole traktori oma.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#58

Füüsika füüsikaks. Bellal on olemas sihuke asi nagu haakeaiste ujuv asend. See on mõeldud just seesugustest lohkudest läbi minekuks, et traktor ei jääks seadmele kandma nagu hüdrokangi neutraalil juhtub. Ilmselt ongi neutraalis lastud. Lisaks tuleks sedasorti rippriistadel aiste püst-tõmmitsate alumised poldid panna pikkadesse aukudesse. Ka see säästab tugirattaid.

Pealegi. Alati jääb küsimus, kuidas ühel kestavad masinad aastaid komplektsed aga teised saavad esimestel kuudel algosadeks. Lisaks füüsikale ikka töökultuur.
Vasta
#59

Tänan vastanuid. Kaldub ikka selle poole, et ratastega variant tuleb taastada. Oli vahepeal rulli mõte, aga kuidas toru otsasid koonusesse saada. Treipink küll olemas ja täisrauast saaks treida. Siis aga jäi garaazi nurgas silma hapniku balloon. Ideaalne, aga liiga tummine asi.
Siis tuli meelde, et CO2 kustuteid peaks ka kuskil kola sees olema. Nii oligi väikese otsimise peale. Aga jääb ära.
   

Kui kellegil peaks selliseid tummisemaid rattaid koos pööratavate telgede ja õlakuga juhuslikult olema, millest annaks aretada, siis palun sõnum saata.
Kes üldse tegeleb Vogel Noodiga, ehk tasuks küsida originaal asjade hinda?
Tööriistamarketis ka nagu miskit head silma ei hakanud, see jääb andmeid vaadates nõrgaks. 
https://xn--triistamarket-imba.ee/et/haa...260mm.html
Saksa kaarutajal ka miskised pöörlevad asjandused olema, ehk saaks sealt võtta.
Kuigi, kas nad just 360 kraadi pöörlema peavad. Kvernelandil ei ole. Tagurpidi sõitmiseks kuigi oleks vajalik ikka.
   
Vasta
#60

Isa kunagi müras ka mingi kaarutiga millel russ rattad ära murdis isegi ujuvas asendis.  Viga selles,, et aisad lühikesed ja ei jõua nii kiiresti reageerida kui traktori mass peale vajub.  Russ lihtsalt kukkub mitte ei vaju peale.
Paremaks läks kui püsttõmmitsa sõrmed  pikkadesse kopeeravadesse sai pandud. 
Kui sai põkats soetatud oli mure kadunud. Siis jäid rattad pidama. 

Ja vabajooksu sidurist reduktoris. Mul täitsa olemas selline purustaja kus reduktoris on vabajooksu sidur. 
Kunagi Alalt ostetud ja Leedus kokku pandud.
85kg raskem kui sama lai hiinlane. Rull taga ja suusad külgedel.

Aquila captas non muscas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne