[PlyVal64]

Praegu rehviteema ajab muigama ja ahjukütte keelustamine lausa naerma, aga täiesti kindel fakt on see, et naelrehvi keelustamine õhusaaste ettekäändel oleks otseloomulikult üks kirstunaeladest ahjukütte keelustamiseks tulevikus. Seda kõike puhtama õhu ja keskkonna nimel.

Seega tasub naelrehvide keelustamisega omamoodi ettevaatlik olla, sest kui üks suur mure ja saastaja ära kaob, siis hakatakse nimekirjas järgmise probleemiga tegelema.

Väga päri, kui vaadata seda ajudeta hullude kampa, kes Maailmas on vaikselt võimu saamas. Aga siiski on kahel asjal suur vahe:naastrehv kulutab füüsiliselt teed ja tekitab päris jämedafraktsioonilist saastet. Viimane ladestub kõikjal, k.a. kopsudes. Ahjuküte tekitab... Looduslikku jääkainet, millega Maa möödaminnes hakkama saab! Otse sissehingata ei tasu aga see on vaid üliharvadel madalrõhkkondadel võimalik. Rehv tekitab igal juhul kulu, ahjude kütmine taastab Looduslikke tasakaale metsades. 

Põlise nõmmekana, kes mäletab ka seda jubedat kivisöega ja muidugi prahiga kütmise aega, siis ma mõistan tahkekütuse keelustamise tahet! Samas võtan kasvõi oma kvartali ja ahjuküttele on jäänud üksikud. Kuna juba ammu pandi gaasitrass, mis on mulgi füüsiliselt õuel 1 meeter majanurgast, siis on enamus mugavusküttel. Suitsevad vaid saunakorstnad või üliharva suurte külmadega köetakse lisaks. 13 maja/18 omandit, millest vaid 3 on 100% ahjuküttel, mina nende seas. Teistel on kas gaas või õhk-õhk soojuspump lisaks ja korstnad "vaikivad". Naabrimees on ka korstnapühkija kes siis meite auuli hooldab. Ma ka enam ise ei viitsi, see 50€ pole teemaks...  Samas vaatad kasvõi maa-aluste parklate sissesõite ja need sooned on ju julmad, mis on sisse freesitud! Seal ei saa rasketehnikat süüdistada... Ehk reaalsuses on naastrehvi tolm ja ka MÜRAreostus muutunud olulisemaks häiringuks ,ku iahjude kütmine. Jah, 70-90'tel oli kivisüsi ja õline turbabrikett jube asi. Täna köetakse 90% ulatuses puhta puuga, mida on ju ka puubrikett ja pellet. JA soojuspumbad, mis pole maasoojused, on ka MÜRAreostused! Jälle Nõmmel vaiksel talveõhtul jalutades on kuulda räiget mühinat.

[tõnn]

Maa-aluste parklate tõuse ei freesita oma lõbuks vaid ratta tõmbab ringi vaid siis kui tõus on hooldamata.
Kui jääd pole siis ei lase seal keegi ratast ringi.

Lamelli rehviga saaks sealt üles vaod hea hooga.

Mina olen nõus lamelle oma autole vaid siis alla panema kui seal on üks ports naelu ka sees ?

[volvotar]

Mina olen nõus lamelle oma autole vaid siis alla panema kui seal on üks ports naelu ka sees ?

Samad sõnad- Ja taotleks riigipoolset elukindlustust ka..!
Mu autol on keskeuroopa lamellid all küll- suvel.

[v6sa]

Maa-aluste parklate tõuse ei freesita oma lõbuks vaid ratta tõmbab ringi vaid siis kui tõus on hooldamata.
Kui jääd pole siis ei lase seal keegi ratast ringi.

Lamelli rehviga saaks sealt üles vaod hea hooga.

Mina olen nõus lamelle oma autole vaid siis alla panema kui seal on üks ports naelu ka sees ?

Ülalkirjutatust õhkub kogemuse puudust.

Tänapäevane normaalne lamell ei jää palju keskmisele Hiina naastule alla muus, kui hinnas. Aga on kordades vaiksem ja loogilisema juhitavusega.

Neid kohti, kus lamelliga ei saa läbi, on ikka väga vähe Eestis. No ksf! edvard ühe säärase betoneeritud piirde ja pöördega järsu tõusu all elab

Mis puudutab lamelli kiiremat vanumist, siis: esimene sada km suvekuumal asfaldil hävitab jääpidamise ära. Vaid jahedal teel sõitnud ja pimedas hoitud lamell, mille vähemalt 5 mm mustrit, peab ka viiendal aastal täiesti piisavalt, et meie oludes muu liikluse rütmis ohutult liigelda.

Ülaltoodu on ka peamine põhjus, miks kasutatud lamelli osta ei kannata - enamus ju müüb suvel servatuks sõidetud rehve. Näpuga seda serva aha väga ei hinda...


Kasutatud naastu kannatab osta küll, kui vähegi kriitiliselt valida. Saab kahe uue rehvi hinnaga sirge ja pea kulumata jooksu kätte, kui mõned kuud varitseda.

Automaailma nelikantmaterjalist siledad ketid teevad tõeliselt libedal ikka kõvasti pähe isegi heale naastule. Tõsi, ega üle 50 sõita ei kannata, aga päris libedal nagu ei taha ka. Suurem häda on sellega, et nüüdsiaegsete autode jaburate rerhvimõõtude ja olematu kooparuumi tõttu ei saa kette paljudel autodel enam kasutada - ei mahu pöörlema. Avara koopaga vanatehnikal on aga väga hea hinna-kvaliteedi suhtega. Eeldusel, et neid kordi päevas ei pea peale-maha monteerima.

[volvotar]

Igati nõus, aga mul maal (kuplite vahel) on kolm enamvähem Jakobimäe (Tartus) sarnast tõusu.
Suvel, peale suurt vihma, aitab ainult "neli vedavat käppa" või asjalikuma mustriga rehv.

Äkki kellegile abiks vanu rehve "taaselustada"- ise pole proovind, aga tahaks kangesti vähemalt infot.

http://www.fastime.ee/toode/grip-rehvipehmendaja-2-5l

[Talupoeg taluja]

Ma tõmbasin siin DOT 4 rehvidele, lööb ka pehmemaks.

Aga selle mula peale, kui peaks maal ära keelatama ahju kütmine.... jummala eest, minust saab kohe terrorist!

[pisipunk]

Igati nõus, aga mul maal (kuplite vahel) on kolm enamvähem Jakobimäe (Tartus) sarnast tõusu.
Suvel, peale suurt vihma, aitab ainult "neli vedavat käppa" või asjalikuma mustriga rehv.

Äkki kellegile abiks vanu rehve "taaselustada"- ise pole proovind, aga tahaks kangesti vähemalt infot.

http://www.fastime.ee/toode/grip-rehvipehmendaja-2-5l

vöistlusrehvi puhul täitsa töötas. kövad kruusakad muutusid peale 3 kihti täitsa meediumiteks. AGA töötlemiseks peab olema väga hea ventilatsiooniga ruum, muidu pilvesolek garanteeritud. ja ega see räme hais neil küljest ära tuuldunudki. samuti ei tea öelda kaua efekt kestab. ühe ralli sai igatahes küll.

[mossepower]

no see jutt kuulub küll paranoia valdkonda. Ahjukütte keelustamisest pole ma midagi kuulnud, ilmselt olen väheinformeeritud? Küll aga käis meediast hiljuti uudis läbi, et riik hakkab pakkuma toetust ahjuküttest loobujaile. Naelrehvide keelustamine on ehk mõne kodaniku soovunelm, tegelikkuses on asi sellest kaugel. Siin võiks vast inimeste tervele mõistusele loota

Just sellest artiklist jutt ongi. Tundub, et praegu proovitakse heaga/kavalusega panna inimesed ahiküttest loobuma: (Allikas)

Kuna Eestis on kütteperiood pikk, köetakse siin ka palju ahjusid ja kaminaid, mis omakorda mõjutab õhukvaliteeti. Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Pärtel Niitaru sõnul on peamised saasteained, mis tiheda asustusega ahjuküttega piirkondades tervisele mõju avaldavad, tahked peenosakesed ja bensopüreen.

Samas lisas Niitaru, et ühtegi kütmisviisi ega ka ühtegi kütust valitsus keelustada ei plaani. Panus tehakse pigem inimeste teadlikkusele.

Seda näitab ainult aeg, et kas ahjukütjad, kes ei taha heaga "teadlikuks saada", saavad pikas perspektiivis igavesti ahiküttele jääda või mitte. Tõenäoliselt kui keelustamiseks läheb, siis seda muidugi ennekõike suurlinnades nagu nt. mitmel pool Euroopas pole enam vana diiselsõiduautoga kesklinna asja. Samas provintsis sõida niipalju kui tahad. Vähemalt hetkel on veel nii.

[Talupoeg taluja]

Linnades on ikka tunda seda rämpsupõletamise lõhna.... pigem tasuks seda piirata.

[volvotar]

Ma tõmbasin siin DOT 4 rehvidele, lööb ka pehmemaks.

Aga selle mula peale, kui peaks maal ära keelatama ahju kütmine.... jummala eest, minust saab kohe terrorist!

Igati nõus, aga mul maal (kuplite vahel) on kolm enamvähem Jakobimäe (Tartus) sarnast tõusu.
Suvel, peale suurt vihma, aitab ainult "neli vedavat käppa" või asjalikuma mustriga rehv.

Äkki kellegile abiks vanu rehve "taaselustada"- ise pole proovind, aga tahaks kangesti vähemalt infot.

http://www.fastime.ee/toode/grip-rehvipehmendaja-2-5l

vöistlusrehvi puhul täitsa töötas. kövad kruusakad muutusid peale 3 kihti täitsa meediumiteks. AGA töötlemiseks peab olema väga hea ventilatsiooniga ruum, muidu pilvesolek garanteeritud. ja ega see räme hais neil küljest ära tuuldunudki. samuti ei tea öelda kaua efekt kestab. ühe ralli sai igatahes küll.

Tänud- rehviteema alati hingelähedane, kui üks elu kindlamaks muutjaid.

Olen mõned kuud hooajal rehvipoksis abiks olnud, ja väike kogemus teadmiseks: "Igasugused libestid (väljaarvatud paigaldusrasv)
ei tohiks väga rehvi ja velje vahele sattuda, mis ära ei kuiva- võimalik, et esimestel aktiivpidurdamistel läheb rehv balansist välja"

Talupoeg taluja (Ma tõmbasin siin DOT 4 rehvidele, lööb ka pehmemaks.) 
Aga mina olen poolsündiga proovinud! Ma arvan, et isegi sinu diiselmosse saaks ilusa suitsu rehvidest kätte.

[tõnn]

Sõitsin täna Tallinn Narva trassil ja K-Järve keemiakombinaadi juures oli väga kõva keemia lebra.
Isegi mind, selle piirkonna kohalikku pani imestama kui vänge see oli.

Õnneks asfalditolmu ei täheldanud 

[Janka]

Agamuloliükskordhoopisniimoodietlksinsärjelejapaninvaglakonksuotsajasiiskuisärgnaksasolivagelkakadunudtäitsapersses!

[Talupoeg taluja]

Kuna Eestis on kütteperiood pikk, köetakse siin ka palju ahjusid ja kaminaid, mis omakorda mõjutab õhukvaliteeti. Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Pärtel Niitaru sõnul on peamised saasteained, mis tiheda asustusega ahjuküttega piirkondades tervisele mõju avaldavad, tahked peenosakesed ja bensopüreen.

Sitta sellest!
Parem koristagu toidust igasugune keemia ära, see tapab rohkem. Ja üldse pole mõtet eriti tagasi hoida, sest kogu sistem on aretatud selliselt, et inime ei peaks liiga kaua tervelt elama. Terve inimene ei too midagi sisse.

[edvard]

Mul "õnnestus" möödunud talvel mäest laskudes äärekivis käia , tulemuseks õõtsa vahetus . Ahikütte sarjamise asemel võiks reaalselt reostust tekitava eraviisilise ( ehk oma aias olen peremees ja teen mis tahan ) prügi põletamise ära lõpetada , mul siin üks maja vahet pererahvas sussitab prügi põletada , vaevalt hõõgudes tekib prügi põlemisel ikka korralik lebra . Mina olen asukohast tingitult naastrehvi pooldaja , kuigi praeguste ilmadega võiks ka naastuta talverehv olla  .

[Peeter2]

Kuna Eestis on kütteperiood pikk, köetakse siin ka palju ahjusid ja kaminaid, mis omakorda mõjutab õhukvaliteeti. Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Pärtel Niitaru sõnul on peamised saasteained, mis tiheda asustusega ahjuküttega piirkondades tervisele mõju avaldavad, tahked peenosakesed ja bensopüreen.

Sitta sellest!
Parem koristagu toidust igasugune keemia ära, see tapab rohkem. Ja üldse pole mõtet eriti tagasi hoida, sest kogu sistem on aretatud selliselt, et inime ei peaks liiga kaua tervelt elama. Terve inimene ei too midagi sisse.

kas see on nüüd mingi nali jälle või paranoia või lihtsalt suvaline vingumine. Sa ikka inimeste eluea pikenemist, samuti tervena elatud aastate lisandumist oled täheldanud viimaste aastakümnete jooksul?
https://www.err.ee/1127787/eesti-mehe-oo...-8-aastani

[Walter]

Mõiste ''tervena elatud aastate arv'' on ju statistiline umbluu. Mulle näitab selle suurenemine pigem seda, et arstiabi kättesaadavus riigis on halvenenud, perearstisüsteem ei toimi nii nagu peab või inimesed on loobunud oma hädadega arsti poole pöördumast kuna abi (saatekirjad uuringutele, plaanilised operatsioonid, haiglaravi) niikuinii ei saa. Praegusel pandeemia ajal veel eriti. Mul ema ootas näiteks juba koroonaeelsel ajal puusaliigese operatsiooni üle 2 aasta ja pääses löögile ka alles seetõttu, et järjekorras vabanes plaaniväliselt üks koht. Ma pole näiteks oma perearsti näinud juba mitu aastat - alati kukun pereõe otsa kuna arst praktiseerib hoopis...välismaal!

[Talupoeg taluja]

kas see on nüüd mingi nali jälle või paranoia või lihtsalt suvaline vingumine. Sa ikka inimeste eluea pikenemist, samuti tervena elatud aastate lisandumist oled täheldanud viimaste aastakümnete jooksul?

Statistika, see ju puha tõde. 
Ei ole ving ega paranoia, lihtsalt mula.

[PlyVal64]

Teate, mis on nii ahjukütte kui naastrehvide teemaga alati SUURIM häda: maamehed EI TEA linnaelust sittagi, minusugused aga teavad maaelust midagi ja päris omajagu! Maamees metsatalust on OMA keskkonnas ja elukorralduses kinni, ta ei oskagi sealt välja mõelda! Ärge siis pahandage aga nii ju on! Teil EI OLE linnas maja ja Te ei ela siin aastast näiteks 3-4 kuud! Mina oman aga maja Nõmmel, elades siis 8-9 kuud ja maja maal, elades seal 3-4 kuud! Ja siis veel omame ka korterit koos maadega maal jne. Ja autoga sõidame IGAL POOL ja aastaringselt, linna maa-alusest parklast omaenda metsateeni. Läbi ahjukütte suitsuvingu, prahipõletamise jms. Kusjuures ka see korter MAAL ei vaja mitte mingit naastrehvi, sest asub põhimaanteest 100 meetrit ja mingit libedust ei ole! Nii elab 95% Eesti inimestest ÜLIHÄSTI hooldatud teede ääres, äär tähendab ka kilomeetrist ukerdamist paariul hommikul aastas! See on mingi olematu 5%, kes elab karupees, kuskohas on vaja talvel linttraktorit... Vaadake kurat ükskord OMA NINAST kaugemale! 

PSarim Sõber ju kolis selle 5% sisse ja müüs D-Maxi maha  , õigemini vahetas mesila vastu. Sest seda kastikat ei ole vaja maal elades!!! Seda oli vaja LINNAS Sauel elades, et sõita kaugele jahile ja tuua sealt loom ära. Nüüd minnakse metsa traktoriga... Ja oma 100 meetrit lükkab seesama Kubota lahti ja edasi on 5 km kitas-kõrvaline-käänulie riigimaantee aga lahti lükatakse seegi. Kuid uus 6-kohaline 1FWD Trafic on elukorralduseks ja ka kütusekuluks möödapääsmatu! Suurem ratas = kõrgem kliirents ja kogu ooper. Seda viite kilti võib ka 30 km/h sõita!!! Me teeme oma sõpruskonnas reaalseid loomkatseid "elu võimalikkusest karupees" ja tulemused on sellised! Üks pundist ehitab ka Topu kanti karutagumikku igapäevaseks eluks palkmaja, kusjuures Tal on 300 meetrit vaja lahti lükata, et jõuda järgmisele erateele. Riigi lükatavani on kilomeeter, seal keerab buss ringi. Tavaline V70 ja Golf on peres. Ja siis loed seda sisutut hala??? PS: mõlemad on ju olnud linnas eramajaelanikud  Nõmmekad, pärast sauekad ja teine Kristiinest Lehe uulitsalt. JA eks ma näen ju ka neid uuslinnlastest magalarajooni maakaid, kelle jutt on oksendama ajav! Maal on nii paha elu...suisa õudne!

[tõnn]

See. et sul aastas on on 0,5% vaja naastrehvi tähendabki seda, et aastast 0,5% on su auto kraavis ja rattad taevapoole.
Ülejäänud ajast on tõesti liigne müra ja jama.
Sama vajalik nagu airbääg autol, enamus ajast kannad mõttetut ballasti kaasas kuid hiljem võid öelda, et väga hea oli toda kasutada, kui vaja läks.

Sama hea on ka see, et sulle vastutuleval autol on naastrehvid all.
Mulle näiteks sõitis tööautole tanklas sisse üks uimane, kes ei tabanud ära kohta, kus kiilasjää peal oli lumi.
Naelrehvi olemasolul poleks tekkinud 3000€ suurust kahju, mis ta enda kindlustusele kaela tõmbas.

[Daff]

Heas kohas elad kui libedust pole. Ma elan asfaldist 256m kaugusel sellest 50 viskan labidaga lahti.
Kui lõpuks asfaldini pääsen siis alles hakkab pull pihta.
Elame maastikukaitse alal. Põhimaanteed ei soolatata.
Tapab loodust.
Liivapuistur tuleb heal juhul lõunaks. 

Naisel vaja igal hommikul  linna saada kella kaheksaks.
Ja seda mitte lauges põhja eestis vaid Otepää kuppelmaastikul.
Kui on sula ilm siis on see hommikune linna sõit paras katsumus.
Üks auto on meil alati naeltega ekipeeritud ja lööge või maha aga kindlam on kui lamell. 
Eriti kui naine roolis.