[deeremees]

Lammutasin vana russi D-242 mootori laiali , millel tol korral läks väntvõll pooleks. Väntvõll kolmeks jupiks. Oligi D-50 väntvõll. Mootoriplokiga ka suurt midagi teha ei ole kuna seal osa plokikaane poldi auke suuremaks puuritud  ja osad poldid olid tavalised M16. Plokikaanel ka samuti augud suuremaks puuritud.

[huvi5]

Kui sa nii suure töö juba ära tegid, siis võta hülsid ka välja mõõda üle, kasvõi uue rõngaga vaata üle. Üksiti saad veesärgi ära puhastada ja uued hülsitihendid panna. Olen üsna kindel, et jahutusvedelik ei käi neljanda silindri ümber ringigi väga hästi enam,  saastal on komme sinna koguneda.

[Daff]

Lammutasin vana russi D-242 mootori laiali , millel tol korral läks väntvõll pooleks. Väntvõll kolmeks jupiks. Oligi D-50 väntvõll. Mootoriplokiga ka suurt midagi teha ei ole kuna seal osa plokikaane poldi auke suuremaks puuritud  ja osad poldid olid tavalised M16. Plokikaanel ka samuti augud suuremaks puuritud.

Vot see lugu vajab tunnustamist. Olen minagi mitmel masinal vända pooleks ajanud aga kolmeks , see on juba  tõsine ettevõtmine.
Respect!

[Kult]

Jäi silma selline lahendus roolisilindrile, Taanis.

[raivo45]

Hülsse hetkel välja võtma ei hakka kuna see on suurem ettevõtmine(traadiga surkides põhjas natuke sitta oli aga mitte midagi erilist), plokikaanega on lihtne, see tuleb umbes tunni või kahega maha. 

Kaane kontrollimiseks ei leidnud kodust ühtegi joonlauda mille serv reaalselt sirge oleks... aga õnneks üks rauast nurgik tundus enamvähem sirge ja sai sellega hakkama, paari koha peal jäi mingi kõrgema koha peale kõõluma ja 0,10 lehtkaliiber läks vahele. 
Sai siis igaks juhuks lihvimisse viidud ja 0,3 milli võeti maha(oli mingi kõrgem koht olnud).

Nüüd juba traktor koos aga proovida ei saa kuna ilm läks külmaks ja starter ei jõua enam vedada(Aku on uus 145Ah/900A ja plokisoojenduse kasutamine ka eriti midagi ei muuda).  Ainuke kiri starteril on "FLINT 02" ja sellega guuglist midagi ei leia. Võrdlesin siis vana 2,7kW põka starteriga ja mõõtudelt/kujult tundub identne, ehk ilmselt ta siis ainult 2,7kW on. Tuleb uus osta.  Kui isa kevadel traktori ostis siis müüja ütles, et "Aku peaks uue ostma, võib talvel nõrgaks jääda". 

[v6sa]

Väike nipp, millega kompenseerida kehva starterit/kaabeldust/akut: kasuta sisselaskekollektoris olevat õhuklappi.

Võid ka õhupuhasti sissevõttu sulgeda mingi plaadiga, aga sellega võib ka paha teha.

Lased kägistatud õhuvõtuga hoo üles ja siis mineja läheb käima.

Peale masina kokkuladumist teadmata hulga õhu väljaajamiseks sellest jääb muidugi väheks. Siis aitab jälle teine aku kaablitega otse starteri külge rööbiti Aga vaata, et midagi maha ei põleta säärase eksperimenteerimisega!!!

[hillar2]

Kui plokisoe on siis peab minema. Endal oli sama jama algusaastatel ja probleemiks olid pihustid. Mäletan et käiasin minuteid 2 uue 6v akuga, aga plusskraadidega käima ei saanud. 
Aga sidur vajuta kindlasti alla käivitamisel, siis traktoril kergem, ei pea paksu käigukastiõli segama. Kui väike kabiin siis õhuklapi trossi puudumisel võid akrobaadika liigutisi teha ja kinnastatud käega õhupuhasti kinni katta, peale paari sekundit starteri andmist hakkab mootoril kergem ja saad õhupuhastilt käe eest võtta.

[Occassion]

Ise kasutaks brake cleaner’it kui starter liiga nõrk ja akus vähe särtsu. See aitab paremini käima minna!
Olen selle abil alati hakkama saanud kui muud lahendused enam ei aita. Just siis talvel miskite masinatega mida pole ammu käivitatud.

Enne võid ka leegiga mootorit soojendada kui sellest el soojendist abi pole!

[v6sa]

...
Enne võid ka leegiga mootorit soojendada kui sellest el soojendist abi pole!

Loll jutt suhu tagasi! Kui traktor on vähegi mineja, siis on abi päris kenasti. Rikkega asja (õhk sees, hilistunud sissepritse, kusevad pihustid, madal kompressioon) nii muidugi käima ei saa.

Keemiaga saab käima küll, aga esiteks peab olema starteril piisavalt võhma, et koos plahvatava ainega üle surnud seisu keerata piisavalt kiiresti (mida kehva kaabelduse/starteri/aku korral enamasti ei ole) ja teiseks ei tohi üle doseerida!

[2715]

Mingi rikkega mootori käimaajamine külmaga on selline kahtlane üritus et kui vähegi võimalik seda väldiks.
Kui ei saa vältida, siis kate peale ja soojapuhur alla kuni mootor vabalt ringi käib.
Muidu on maru suur elektri ja starteri kulu ning tulu ei pruugi tullagi.

Ma eelmine hooaeg ka mässasin selle eelsoojendamisega aga sel aastal pole veel pealegi pannud ja esialgu saab ilma hakkama.

[Occassion]

...
Enne võid ka leegiga mootorit soojendada kui sellest el soojendist abi pole!

Loll jutt suhu tagasi! Kui traktor on vähegi mineja, siis on abi päris kenasti. Rikkega asja (õhk sees, hilistunud sissepritse, kusevad pihustid, madal kompressioon) nii muidugi käima ei saa.

Keemiaga saab käima küll, aga esiteks peab olema starteril piisavalt võhma, et koos plahvatava ainega üle surnud seisu keerata piisavalt kiiresti (mida kehva kaabelduse/starteri/aku korral enamasti ei ole) ja teiseks ei tohi üle doseerida!


ja millest selline veendunud arvamus, et see loll jutt on? Enne kui tuled ja teisi siin maha teed tuleks mõelda! Mul on endal olnud kordi olukordi kus tean, et peale seda kui mootori tööle saaks see ka tööle jääb! Igakord pole ka olnud võimalust kohe 100% täis akut võtta. Ja tihtipeale jääb see viimane jupp puudu. Juba näed ja kuuled kuidas kohe kohe aga rammu jääb väheks, et lõpuni käima läheks! Siis ongi abi brake cleanerist. Lased seda veidi ja mootor töötab hoobilt ning kui vaja pihustad veel veidi kui omal jõul juba käima jääb. Lihtsalt teinekord on see esimene käivitamine vaevaline kui kusagil õhk sees või küte maha vajunud jne. 
On erinevaid olukordi kus see aitab väga edukalt ja kuna tegemist ei ole eetriga siis ei lõhu see niimoodi ka mootorit kui eeter. Suhteliselt hea abivahend kui suur häda käes. 

[v6sa]

Enne laiamist tasuks natukle ajalooga tutvuda 

Kui ma pean saskat külmkäivitama, siis <-15 kuumaõhupuhuri (või kui seda ei viitsi harutada/ei ulatu pikendus pistikuni) siis pangetäiue kuuma veega. Aitab, kuna mu traktor on mineja ja sees on talvine kütus.

Hübriidrussi on lihtsam käivitada paarisekundise käivitusgaasipurtsatusega juba alates -5, millele iga 5 kraadi lisab sekundi. Ehk kui ma oleks pidanud täna (-24,8) traktori käima panema, siis 3 sekundit esmalt õhupuhasti avast sisse, siis kümmekond ringi starterit (et kogu gaas korraga silindrisse ei jõuaks)  ja siis uuesti paar sekundit gaasi ning käima ta läheb, ilma plaginata.

Loomulikult peaks olema mõlema kollektoris leegiga küünal, mitte kodused vahendid, aga kuna külmaga käivitamisi ilma mootorit elektriga ette soojendamata on nii vähe, siis pole vaevunud eelmiste omanike poolt mahalõhutut taastama.

Kõige äkilisem (samas kõige külmemas töötav ) on eeter, siis mootorikäivitusgaasid ja siis muud vurtsud. Ma olen mootorigaasi juurde jäänud.

Palun õrnapõrnalistel siis ülalolevat võtta ühe praktilise võttena, mitte range juhendina, et nii peab. Ei pea, korda tuleb oma tehnika teha ja mitte soojapuhuritega võidelda Aga saab ka nii, kui koonerdada. Lihtsalt igal ratsil on omad ohud, mida tuleb teada.

[hillar2]

https://www.youtube.com/watch?v=Dos9S6SUUl8
Video kirjeldus: Mingi vend 10 min jahub kuidas nende ettevõte lahendas probleemi et ei peaks esisilla kardaani alt kiskuma enne pikka sõitu.

[2715]

https://www.youtube.com/watch?v=Dos9S6SUUl8
Video kirjeldus: Mingi vend 10 min jahub kuidas nende ettevõte lahendas probleemi et ei peaks esisilla kardaani alt kiskuma enne pikka sõitu.

See pole lahendus vaid ehtne tootmishuumor vene moodi.
Nad ei suuda isegi tutvustuseks teha seda vigurit sirget ja kui see viskab siis samahästi võiks juba kardaan visata.
Sellega lõhub ta vahepuki ka ära veel.
Kellele kohale ei jõua mõte, siis võtke näiteks harjavars ülemisest otsast kätte rippuma ja alumine ots pange teeklaasi ning nüüd liigutage ülemist otsa pisut.
Eraldi võiks veel peatuda selle lukustussõrme lõtkul ja kuidas see lõtk suureneb kui traktoriga pisut manööverdada libedal pinnal.

Mõte iseenesest ei ole halb jätta kardaan seisma, kuid teostus peaks olema oluliselt parem et asi töötaks.
Väikse honorari eest võiks isegi joonise anda kuidas see liide ilma lõtkuta oleks ja pulka ei peaks sisse toppima aga venemaal puudub oskus seda sirgelt ja täpselt toota.

Lõpuks mitteolulise vahemärkusena mainin, et minu traktoril on all kõveratest Uazi kardaanidest sirgeks tehtud tooted, mis pole tasakaalustatud ja see väike väeti 52 vahepukk, mis pidi seal mitte kestma.
Ometi ta töötab juba teist aastat, vahepeal löön määret juurde ja sõidab traktor üle 50 km tunniga.
Ma muidugi ei tea pikad teil need sõidud on aga üleeile käisin Võrust Luutsnikule kaks korda ja kardaan oli päris kindlasti all.

[Mägi]

Tere.

MTZ-ile on vaja uut starterit. Süsteem on orginaal 24v käivitusega. Peal on kaks 95Ah 830A akut. Vana starter oli orginaal, millega traktor tehasest tuli. Mis oleks hea valik asenduseks? Kas meie kaubanduses pakutav reduktoriga 24v 4,7kW ISKRA (Mahle) on enamvähem sama hea kui orginaal või peaks midagi muud valima?

[hillar2]

Mu metsakal on 24v 5 kw Jubana eelmisel omanikul pandud. See on vist kõige odavam. Päris mitu korda olen minutilisi käivitusi ka teinud, maha ei ole põlenud.

[muska71]

Kannatab ka reduktorstarter ketramist,korra ole kuumaks lasknud kui õhku välja ajasin ja elus siiani.

[Mägi]

Kannatab ka reduktorstarter ketramist,korra ole kuumaks lasknud kui õhku välja ajasin ja elus siiani.

Kumba siis lõpuks eelistada, tavalist või reduktorit? Äkki keegi oskab mõlema suuremad plussid ja miinused välja tuua.

[muska71]

Kannatab ka reduktorstarter ketramist,korra ole kuumaks lasknud kui õhku välja ajasin ja elus siiani.

Kumba siis lõpuks eelistada, tavalist või reduktorit? Äkki keegi oskab mõlema suuremad plussid ja miinused välja tuua.

Iga kell reduktoriga.

[meli666]

Kumba siis lõpuks eelistada, tavalist või reduktorit? Äkki keegi oskab mõlema suuremad plussid ja miinused välja tuua.

Minu teada on olemas vene otsevõll starter, planetaarajamiga starter ja reduktoriga starter. 
Otsevõll jõu saamiseks vajab suurel hulgal ampreid. Seega ega seda keegi tänapäev enam eriti ei kasuta.
Kas planetaar või reduktor. Olnud peal russil mõlemad. Planetaar on sama akuga tuntavalt jõulisem. 
Mahle/ Letrika planetaar on kõige parem variant. Sisemuselt ka viisakalt teostatud. Ainus miinus, et maksab teistest rohkem.