Terituspingi 3В642 menetlemine.
#41

Huvilisi on, võid kindel olla. Punkti ka muidugi seda igati ära teeninud härrale.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#42

Härratada poleks küll vaja...

Patsient on lihtsalt kangekaelne ja ei ole temaga tehaski hakkama saanud nagu kirjeldab episood käigukruvi paigaldusest.
Esitaks muidugi sai mutter õlituse valmiduse.
   
Vedru sattus ka olema selline nõrgemapoolne ja panin selle sest tundus olema paras et lükkab mutrid lahku ja siis saab stopperi kinni keerata.
Kõvema vedruga on raskem seda kohta leida kus kruvi vabalt käib aga lõtku pole.
   
Mutri fikseerimine on selliste teravmeelsete kiiludega lahendatud et ülevalt keerad ja kiil lükkab tiftidega mutri kahe seina vahele kinni.
Lükkas ka, kuid kiilud tulid alt välja ja sai tiftid pikemad tehtud.

Kruvile muidugi hakkasin laagreid peale ajama ja lõhu või laager ära aga otsa tema ei lähe.
   
Oli teine jäetud pisut ülemõõduline laagripinnalt ja sai üle käidud et laager läks käe jõul otsa sest pole mõtet neid sinna jõuga ajada.
Järgmiseks selline salapärane karbike, kust saab päästikust ette anda nagu lihvpingilgi.
   
Kruvi pikilõtku reguleerimiseks on seal spetslaagrid, mille nimi hetkel ei meenu.
Lõtku reguleerimiseks on kaane all mõõdu peale lihvitud rõngas ja selle paksusega peaks lõtku välja saama.
Lõtku saabki välja, kuid siis läheb keeramine raskeks sest see pronksist hammasratas peab paigal seisma ja laagrite sisu pöörlema ja nagu lõtku ära kaotad käib see asi raskelt ju...
Selle probleemi lahenduseks oleks pidanud võllil olema aste, millele laager toetab aga seda pole ja seega jääb 3 varianti: kas ongi raske, on lõtk sees või on võllil aste.
Eks see aste pidigi siis võllile tekkima ja toimus see keevitamise teel sest stopperrõngas oleks väga raske soonde nii panna et tal sugugi lõtku pole.
   
Nüüd jäi hammasrattale lõtku paar sajandikku ja laagrid saab omavahel kokku suruda ning võll ei suvatsenud isegi kõveraks minna selle kahe vastamisi sutsu peale.
Võlli sees on aga mehhanism, mis teoorias peab suruma kolm tifti välja ja pidurdama selle hammasratta, mis võimaldab päästikust etteannet.
Ainus asi mis aga seda kruvi võlli sisse keerates juhtus oli see, et see hammasratas kinni ei jäänud.
   
Kuidas see töötama peaks mina aru ei saanudki ja sai tehtud sellised otsast 45 kraadi tiftid, mida kuul laiali surub ja mis on tavaloogika järgi ka töövõimeline.
   
Detailid on tehtud 7mm klapisäärest ja kuigi augud olid võllil 6mm sai need üle puuritud sest 6mm kõva eset ei olnud ja 7mm sobitus plaani paremini ning asi tõesti töötab mida ma pole enne täheldanud sellise pingiga kokkupuutel.
   
Kaanele ka sai soonde viltrõngas tehtud, kuna ennem oli limbi vahelt pudenenud päris palju roppusi laagrisse.
Siis asi kokku ja kellaga lõtk mõõta ning kas teha uus seib või vahelehti.
   
Mina valisin vahelehed sest need klappisid täpselt aerosoli purgi seinapaksusega ja tegin neid 3 tükki.
Teemaväliselt tutvustaks ka sellist augurauda, mis plekki välja ei venita kui seda vaja pole.
   
Igatahes lõtk sai 0 ja keeramine raskemaks ei läinud.
Kogulõtk jäi alla sajandiku sest kuidagi on see mutri pesa pingi küljes pisut vildak et kui kiiluga mutter kinni suruda läheb raskemaks ja seega mina jätsin kiiludel pealt kruvid lahti ja panin nõrgad vedrud mis kergelt laiali suruvad.
   
Lõpuks siis lõppvaatus ka asjast ja eks teadjamad kommenteerivad kas see nii peaks olema või mitte...
   

Sai kuidagi spetsiifiline kirjatükk selliste nüanssidega, mis enamusele midagi ei ütle, kuid äkki keegi huviline võtab kunagi ka selle tee käia ja leiab need slaidid...
Vasta
#43

Õlituse soonest vabasse poolmutrisse ei saa aru, eriti 90 kraadisest ruumiasetusest. Seal on pealt vaadates
kaks ava, õlivannile lähem on õlituse tahi jaoks ja kaugem stopperkruvi jaoks, et mutter ei saaks ringi käia.
See stopperkruvi oma silindrilise otsaga on soones ja takistab õli voolu väljapoole.
Normaalselt peab see kruvi olema lõtv, et vedru saaks tekitada pinge. Käigukeerme demonteerimisel keeratakse stopper kinni
ja peale seda saab mutri kogu täiega keermest eraldada ilma et mutter algosadeks laguneb.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#44

(12-12-2021, 11:49 AM)M.R. Kirjutas:  Õlituse soonest vabasse poolmutrisse ei saa aru, eriti 90 kraadisest ruumiasetusest. Seal on pealt vaadates
kaks ava, õlivannile lähem on õlituse tahi jaoks ja kaugem stopperkruvi jaoks, et mutter ei saaks ringi käia.
See stopperkruvi oma silindrilise otsaga on soones ja takistab õli voolu väljapoole.
Normaalselt peab see kruvi olema lõtv, et vedru saaks tekitada pinge. Käigukeerme demonteerimisel keeratakse stopper kinni
ja peale seda saab mutri kogu täiega keermest eraldada ilma et mutter algosadeks laguneb.
Mul on see kuidagi teisiti lahendatud...
Nimelt mutril on freesitud soon kuhu läheb otsast lamedaks viilitud kruvi et ta lahti ei saaks tulla.
See kruvi on küljel ja ülemine on terava otsaga stopperkruvi ning soone õli jaoks olin sunnitud tegema sest see ava kus taht oleks muidu mittekuhugi viinud.
Aus olla, siis ma tegutsesin teadmises, et see ülemine kruvi lastakse korra lahti mispeale lõtk kaob ja keeratakse siis kinni tagasi et mitte asjatult keeramist raskemaks muuta ja mutrit kulutada.
Selleks sai sinna ka nõrgem vedru et mitte jätta mutrile suurt pinget.
Kui see aga nii ei peaks toimima saab läheneda ka teisel viisil.

Pigem on huvitav küsimus millest see taht peaks olema ja mida vanasti kasutati sel otstarbel?
Ma lõikasin vildilaadsest materjalist riba ja toppisin avasse, kuid ööga suutis ta terve toositäie õli ära mutrisse kanda.
Tahaks selle protsessi kuidagi sujuvamaks ja pikaajalisemaks muuta...
Vasta
#45

Õhtuti vaikselt tunde koguneb ja midagi võiks juba olla näidata.
Esiteks muidugi kõige kulunum laud kaabitsetud ja ega poolest millimeetrist palju puudu polnudki.
   
Mingi hetk sai juba käiaga lastud otsi madalamaks.
   
Põhiline mure, et teise pinnaga paralleelsust ära ei kaotaks aga umbes 4 tundi ja tehtud...
   
Siis rulltee separaatoreid proovisin õgvendada, kuid ei saanud hakkama...
Ilma rullideta teed sirgeks küll, kuid kui rullid sisse panna siis selle käigus ta käe vahel kuidagi läheb jälle käest ära ning sirgeks ei jää.
Sai siis teine ära jagatud vähemateks tükkideks, mis lähevad omavahel põhjast august kokku liikuvalt.
   
Igatahes vahe on märgatav.
Kui ühest tükist on ikkagi ääre vahelt näha, et mõni rull jääb seisma aga osadena nad veerevad kõik, ka need mis ei kanna see hetk.
Mõõtsin neid mikromeetriga kõiki üle ja sobivalt sai 6 jämedamat välja praagitud.
Igatahes laud veereb liigagi vabalt ilma tihendamata.
   
Selline tihendamine siis käiale kõige lähemal pinnal, kuhu kindlasti satub vahele abrasiivi, mida oli kaabitsemisel tunda liigagi hästi.
Teine pool on käiast kaugemal, kuid seal pole sel saadusel mis vahe läbib kuhugi minna ning rullid hakkavad kinni jääma.
   
Siin pole enam juttu õhuga liikuvast käiatolmust vaid näiteks harjaga lauda pühkides on täiesti reaalne puru sinna vahele saada.
Nüüd tuleb väike mõttepaus, kuidas see asi ära tihendada nõnda, et laud jääks vabalt liikuma.
Üks idee on lõigata tekstoliidist ribad, mis lähevad alt paari sajandikulise piluga pea vastu aluspinda avaldamata veel takistust.

Veel proovisin etteande käristit tööle saada, kuid töötab vahelduva eduga teine.
   
Probleem selles, et kui võllil pinget peal pole siis kutsikas tõmbab ratta ka tagasi ja edasi enne ei lähe kui näpuga võlli pidurdada.
Venitasin juba vedru nii pikaks, et napilt läheb hambasse aga sellest ei piisa kuna lootusetult jäik vedru on.
Tuleb sinna midagi stiilis pastakavedru leida või siis võllile pidur teha ja siis töötab eeldatavalt.
Lülituse nupu tegin ka ühe uue, kuna oli teine vaid kolme niidiga keermes ja sügavamale ei läinud kuna võlli sees keeret rohkem polnud.
Sai keeret edasi lõigatud ja uus asi tehtud.
   
Selliseid rihvelrulle polnud, kuid las olla pealegi.Erinevus rikastab...
Igasugu asjade mõõtmisel selgus aga mõneti ootamatult, et laua limbil olevad numbrid ei lähe sugugi kokku kellaga mõõdetava laua liikumisega...
Tükk aega sai seda küsimust uuritud ja isegi keermesammu kahtlus oli, kuid tundub et limbid pole õiged lihtsalt, mis pole sugugi hea uudis.
Ise tead aga kui võõras läheneb pingile läheb huvitavaks...
   
   
2mm sammuga keerme juures kui ring 100 jagada ei tule sugugi see number mis liikumatul kettal kirjas...
Selgus et üks limb on siiski jagatud 200 mis läheb kokku aga seda ainult üks.
   
Nüüd on mõistatus, et kas see peaks olema käia liigutamisel ja üksainus või peaks ikka laual kõigil olema jaotus 200?

Äkki keegi kes loeb on sellise seadme läheduses ja vaataks kuidas peab või mäletab peast sellist asja?

Igatahes võitlus jätkub...
Vasta
#46

Selle mikroetteande pidur oli olemas aga sa likvideerisid selle ise.
Pidur on tiguratta sees olev kolmeharuline mehhanism kuulide, pukside ja vedruga.
Postitus 42.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#47

Me mõtleme vist eri asju?
Need 3 asja surutakse laiali ja sellega ühendub see mikroetteande tiguratas keermega ning see osa toimib väga hästi praegu mida ta enne sugugi ei teinud.
Esimesed klikid pole veel süsteemil pinget peal ja siis peab käsirattast pisut vastu hoidma ja seega pidurdada oleks vaja seda mikroetteande võlli mida kutsikas lükkab.
Enne ta käiski raskelt ja töötas aga seda vaid pool ringi ja ma reguleerisin selle korpuse sirgelt jooksma ning nüüd käib ta päris vabalt.
Võll toetab teo poolt pika puksi sisse ja läbi kaane minnes on ka täpne ava aga võlli treimisel pole asi päris sirge tulnud niiet päris ühtlast pinget korpuse nihutus ei annaks.
Vasta
#48

Vahepeal on toimunud mitu katset seda õlituse pumpa elustada aga ei tulnud trikk välja.
On kuidagi nii suure lõtkuga plunser et kui õli alla vajub ta enam seda üles ei ime.
Pealegi see õlivann nagunii ei pea sest kui diislit sisse valada on alt kõik märg ning kust tuleb ei saagi aru.
Seega jääb see õlitamine pumbaga ikkagi ära ja määrimine hakkab toimuma õlikannuga.
Seal liikuval laual muidugi selleks häid eeldusi pole, kuid vähemalt on püütud ja õlitusavad puuritud.
   
Sinna lähevad keermega niplid, kuhu otsa plastiktoru, mille ots jääb eestpoolt kahe laua vahele kust saab ta välja tõmmata ja õlikannust täita.
Esimeste pindadega on pisut lihtsam ja sinna sai otse avad puurida 30 kraadise nurgaga allapoole et oleks võimalik kannust täita.
Avade ette aga sisekuuskandiga stopperid mida on lihtne ära keerata ja tagasi panna.
   
Altpoolt avad siis sellised ja neile läheb sisse vildist kork mis vaikselt õli annab ja eeldatavalt jagab selle ühtlasemalt pindade vahel.
   
   
See vilt töötab kuidagi liigagi hästi sest siia topsi valasin hommikuks korgitäie õli ja lõunaks oli vaatepilt selline...
   
Uskumatult hästi ronib ja peab vähe mõtlema mis pisut halvemini juhiks.
Proovisin erinevaid materjale ja ei sattunud kätte sobivat asja.
Üks ei juhi õli ja teine ei ole sobivas formaadis.

Katsed jätkuvad...
Vasta
#49

(21-12-2021, 00:33 AM)2715 Kirjutas:  See vilt töötab kuidagi liigagi hästi sest siia topsi valasin hommikuks korgitäie õli ja lõunaks oli vaatepilt selline...

Uskumatult hästi ronib ja peab vähe mõtlema mis pisut halvemini juhiks.
Proovisin erinevaid materjale ja ei sattunud kätte sobivat asja.
Üks ei juhi õli ja teine ei ole sobivas formaadis.

Katsed jätkuvad...

Zippo nöör?
Vasta
#50

Zippo nöör on hea mõte, paraku kardetavasti ka liiga hea imavusega ja vajalikus koguses maksaks vene keeles. Üldiselt imavad sünteetilised kangad puuvillast nigelamalt, ehk saab sellest mõttest abi?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#51

Sifoonipõhistel õlitustel kasutatakse ka tahi ülestõstet   (õlist välja) seisuajal.Kapillaarsusel (taht alt) muutub õlivann keerulisks.Jääbki vanni paras täitmine,ehk nagu ongi.
Vasta
#52

Ei tea kas see sind aitab, aga inglise vaakumpumpadel kasutatakse õlituseks "wick oilerit". Seal on sees õlivannis sarnane kollane-must nöör mida vanaisa alati kasutas ehitusel. Ühe vaakumpumbaga oligi alati probleeme et võttis liiga palju õli. Õli pealevoolu vähendamine düüse reguleerimse teel ei aidanud, küll aga aitas see kui nöör õhemaks teha lõigates mõne keeru ära.
Vasta
#53

Seda tahi asja tuleb veel menetleda, see on selge.
Vahepeal niipalju, et laud sai varustatud õlitamiseks sellesama vildiga, kust rull üle minnes surub teda pisut kokku ja möödaminnes saab õliseks ning üsna tõenäoliselt kannab selle õli edasi järgmisele.
Rulltee juppidega oli ka pisut pusimist sest pingis sees olnud separaator on valest kohast painutatud ja ühe poole rullid jäid üle tööpinna ääre.
Juurde hangitud separaator aga oli painutuspingi alla viltu sattunud, mistõttu ühes otsas oli üks rida valesti ja teises teine.
Sai teda siis sobitatud eri juppidest kokku aga käima sai.
   
Keskelt on välimised rullid serva peal aga ei kannata seda kuidagi painutada ka uuesti.
Igatahes laud liigub nii vabalt et tahab allamäge ära veereda ja pea oleks maha kukkunud.
   
Nende plekkidega mis lauda peaks kaitsma saasta eest oli ka tükk tegemist sest otsad ei sobinud kokku ja boonusena oli liitepind stantsimisel nii kummis, et ei tahtnud üldse sarnaneda kohaga kuhu nad käima peavad.
Selle vastu sai need mitu vooru läbi koputatud freesitud 18mm klotsi peal ja said isegi suht sirged.
   
Sai pisut tihendavat ainet ka vahele et kui laua äärt pidi miski vedelik tuleb siis see jõuab väga alatult sealt pleki vahelt rullide vahele.
Laua ülestõusmist piiravad rullid olid ka kuidagi väga ebaõnnestunud ja nende reguleerimiseks pidi otsi jupp maad viilima et sellest vedrust kasu ka oleks mis neid pinges hoiab.
   
Lühemaks on ka vaja teha sest ei ulatu nemad sinna kuhu peaks nagu slaid näitab.
2 ja peale millimeetrit ma lauda allapoole kindlasti ei kaabitsenud, niiet see asi pole oma ülesannet kunagi täitnud.
Omavahel sassi ka ei saa ajada, kuna avade läbimõõt sootuks erinev neil.

Seda plekiga serva sai vaadatud, et ei hakkagi tihendama aga nagu ma puhusin äärelt (suuga kusjuures) viilimise puru oli tunda, et see on leidnud omale tee rullide vahele.
Lõpuks siis mõtlesin, et panen sellise riba, mis täidab vahe üsna viisakalt ära.
   
Proovitükk oli 200mm pikk ja mingit erilist takistust õnneks ei avalda.
Arvatavasti sinna vahele tuleb kleepida mõõdulindi riba või pakkelindi jupp et teda hunnikusse ei lükataks ja selle ma teen ka ära.

Veel õnnestus 10 raha eest hankida paar abinõud mis tööks tarvilised on.
   
Kuskil on ka tsentrid, käia katted ja spiraali lihvimise abinõu joonlauaga, kuid nende väljakaevamine võtab veel aega.

Kisub see teema ära väga spetsiifiliseks ja pildid on sellised, et kui seda pinki kõrval pole siis nagunii midagi aru ei saa, niiet see asi hakkab vast ebahuvitavaks muutuma?
Vasta
#54

Kogu aeg läheb huvitavamaks.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#55

Selle õlitustahi kohta. 
Kunagi tootis lätimaa mingeid poolmobiilseid  lüpsiagrekaate ja seal toimus ka vaalumpumba õlitus mingi nööriga.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#56

Miskit jälle tehtud, kuid kas ka õiges suunas...
Esiteks pühade lähenedes ei õnnestunud hankida tekstoliiti et teha katteribad lauale ja kannatamatu inimesena läks käiku seesama vilt.
   
Täidab ta selle vahe üsna andekalt ära ja see võiks sinna jäädagi.
Peab muidugi õliga ära immutama sest on teisel kalduvus sädemest hõõguma jääda aga õlisena ta seda ei suuda.
   
Teine pool sai ka päris tihe selle lahendusega, mis peaks pikendama eluiga ja hooldusvajadust.
   
Eelmises kirjatükis olevat tugirulli sai ka paar millimeetrit alt lühemaks tehtud sest nagu slaid näitab, on teda üritatud juba tootmise käigus saada piisavalt madalale ja paraku on poldi ristlõige väiksem ning siin vägivald ei toimi.
   
Otsaplekkidele mis vilti hoiavad sai ka tekitatud juurde vajalik keel, mis soones olevat tihendajat ei lase välja sõita.
   
   
Neediga sai ka vildiriba nurgast pleki külge kuna muidu rippus ta niisama laua sisse ja oma otstarvet ei täitnud.
Laua liigutamise käsirattad said ka kerge puhastuse ja likvideeritud konstruktsiooni möödalaskmine hambumise reguleerimise osas.
Nimelt reguleerimise stopperkruvi on rulltee all, ma ei saa aru miks sest et seda kinni keerata peab laua maha tõstma sest ta ei lähe niipalju tagasi et seda kinni keerata.
Igatahes hambumist reaalselt proovida ei saa kuna hammaslatil saavad hambad otsa enne kui kruvi nähtavale ilmub.
   
Selle vastu sai allapoole ava tehtud ja keermestatud ning nii tundub asi märksa loogilisem.
   
See niplist määrimine on ka selline väga küsitav lahendus, kuna määrdel on märksa lihtsam minna väljapoole kui võlli vahele.
Et käiapuru otse sinna võllile ei läheks sai treitud sooned ja paigaldatud viltrõngad.
Parem ikka kui mittemidagi...
   
Tegelikult peaks seal olema ka kuuliga fiksaatorid, mis hoiavad seda hambumises aga selle valmiduse on tehas tegemata jätnud ja ega tal olulist vajadust ka pole sest nagunii hoiad käega rattast kinni.
Aeglustava limbi sisse sai ka vaadatud ja seal oli ka palju abrasiivi, kuna tihendamine on jäänud juhuse hoolde.
Vähemalt selgus selle ebanormaalselt suure lõtku tekkepõhjus ja see oli kiilu kulumine abrasiivses keskkonnas.
   
Ainus tihendav element peaks seal tehase nägemuses olema see 4 auguga seib mis pigem korjab enda vahele kulumist kiirendavaid saadusi kui tihendab.
Seest aga oli asi peale pesu üsna elus kui välja arvata töötlemise viga, kus toorik pole välja andnud ning kõigi poltide kinnitamine poob selle kinni.
   
Mehhanism on muidu lihtne, kuid tal võiks olla kolmas asend ka kus ratas on otse hammasrattaga seotud.
Siis oleks mugav sealt vändata näiteks mingi asja siledaks lihvimisel sest praegu on ta selleks liiga aeglane ja tagumised käepidemed on selleks ebamugava koha peal.

Paar mõtet juba on kuidas seda teostada, kuid sellest järgmine kord.

Huvitava asjaoluna pole venelased seda seadet sugugi ise välja mõelnud vaid algallikas on olnud Cincinnati No.2 Tool & Cutter Grinder.
http://www.lathes.co.uk/cincinnati-tool-...-number-2/

Igatahes häid pühi neile, kes viitsisid lugeda ja slaide vaadata.

Järgneb...
Vasta
#57

Igati asine eepos. Ootan huviga uuel aastal teema jätkamist, kuid hetkel tekkis küsimus mis/millisest kaabitsast käib jutt näiteks postituses nr 21?

Torutööd Tartus +372 5693 2898
Vasta
#58

(31-12-2021, 18:26 PM)pikk88 Kirjutas:  Igati asine eepos. Ootan huviga uuel aastal teema jätkamist, kuid hetkel tekkis küsimus mis/millisest kaabitsast käib jutt näiteks postituses nr 21?
Head uut kõigile huvilistele!
Viidatud postituses on see instrument mitmel pildil nähtav ja kui küsimusena on mõeldud lõikeosa siis on käigus sellised plaadid.
[Pilt: 2162529367_w640_h640_2162529367.jpg]
Pilt laenatud netist, kuid päriselus on ka väga sarnased.
Levinumad margid on ВК-6 ОМ ja ВК-8 М.
Proovisin ka üht "välismaa" oma ja see on kuidas nüüd viisakalt ütelda... kallim aga oluliselt kehvema lõikevõimega ehk?
Vasta
#59

Pildil kajastatud kaabitsemisplaadid on suure tõenäosusega sõnnik, neile on kvaliteedimärk peale põletatud ilmselt laseriga.
Originaalsetel on nad markeeritud keemiliselt. Aga see selleks.

Natuke tahtõlitusest.
1952 aasta käsiraamat

   

Minul kasutatav tahimajandus. Paraja läbimõõduga puuvillanöör ja jupp traati.
Keskel on tehases paigaldatud taht treipingi 16K20 supordipõlle avasse mis määrib keermevõlli ja puksi.

   

Terituspingi ristikäigu mutri määrimiseks 30ml vastavalt vajadusele. Määrimise spets. lk25 passis. Sinna niisama
õli valada ei ole vaja, kuna tahile ligipääs väljatõstmiseks on nigel, siis õli lisad enne töö algust ja kõik.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#60

Nagu ma aru saan siis neid kaabitsaid kasutatakse pingi pinnalt vana värvi eemaldamiseks? Mismoodi täpsemalt? Kas koos kuumaõhupüssiga? Või töötab see kaabits kuidagimoodi iseseisvalt? Ehk saad siia minu harimiseks mõne selgitava lingi postitada?
Tänud juba ette ning ilusat ja õnnelikku uut aastat kõigile!

Torutööd Tartus +372 5693 2898
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne