[Formika]

Olen Indreku seisukohtadega täiesti nõus ja märgin veelkord, et teadlikult läksin seda teed, et säilitada auto tehase originaalvärv ja esiklaas, kuigi need olid kahjustatud. 99,62% originaalsust on väga hea tulemus. See ju näitab, et auto on täiesti originaalne praktiliselt kõiges, välja arvatud mõned varasema ekspluatatsiooni käigus saadud täkked. Minu silmis omab see auto koos täketega suuremat väärtust kui üle värvituna ja uue esiklaasiga.

[sturmbannführer]

sportlikust huvist tahaks neid täkkeid näha.kas oleks võimalust pilte teha ja siia üles panna.tänan.

[spitfire]

Minu silmis omab see auto koos täketega suuremat väärtust kui üle värvituna ja uue esiklaasiga.

Kuldsed sõnad. Sellist suhtumist sooviks tegelikult rohkem näha. Liiga kergekäeliselt "pintseldatakse" neid vanureid üle. Olgu see värv matt, aga originaal on minu silmis väärtus omaette. Omas mahlas. Naturaalne, rikkumata. Jätame järeltulevatele põlvedele ka mõne plekitüki, üle pintseldada jõuab alati.

[cesium]

Täke on siin näha.

[indreksirk]

sportlikust huvist tahaks neid täkkeid näha.kas oleks võimalust pilte teha ja siia üles panna.tänan.

Pilte sõidukil olnud kahjustustest ning nende likvideerimisest on siinsamas teemas hulgaliselt.

Selle eest ksf! Formikale suur tänu, kuna tänu sellistele arutlustele saavad erinevad lähenemised vanatehnika harrastamisele kenasti läbi arutatud. Seejuures on iga omanik oma masina hoidmisel, taastamisel ja kasutamisel täiesti vaba otsustama, kuidas ta seda teeb. Musta numbri saamiseks on siiski loodud teatud raamid - mõnele tunduvad need raamid liiga kitsad, mõnele liiga laiad. Päris iga vana sõiduk sinna raamidesse ei mahu, kuid restaureerimiskonkursiga ka tegemist ei ole. 

Originaali väärtustamine seisneb eelkõige selles, et säilitamist väärt originaalne pinnakate ei saaks takistuseks must anumbri saamisel, kui kusagil on ikkagi piir, kus ka originaal ei ole enam säilitamist väärt. Selle piiri tõmbamine ei ole lihtne ning üleüldist konsensust siin ei saavuta. Minu isiklik eesmärk on püüelda selle poole, et neli harrastajat viiest võiksid olla seatud piiridega nõus ning see viies eriarvamusele jääv (ükskõik mis suunas - kas leiab, et liiga leebed oleme või liiga ranged) võiks vähemalt aru saada, mida soovitakse saavutada ning aktsepteerida enamuse arvamust. Lihtsalt ääremärkusena, et näiteks Leedus läks meie mõistes vanasõiduki teema nii lappama, et harrastajad läksid tülli ja arvestatav osa leiab, et tal oleks häbi sellist numbrit autole kinnitada.     

Lisan siinkohal mõned pildid auto esiosal olnud kahjustustest ajal, kui eksperdid sõiduki üle vaatasid. Restaureeritud autol oleksid need saanud ilmselt karmima hinnangu, kuid originaalvärvi säilitamise propageerimise eesmärgil on punkte korrigeeritud minimaalselt. Ja et kellelgi ei jääks muljet, et tegemist oli vastutulelikkusega või napilt lati ületamisega - selle auto puhul oleks tõenäoliselt must number saanud külge ka ostmise seisukorras, kuid kiitus omanikule, et ta viitsis püüelda ikkagi suurema täiuslikkuse poole. Saavutatud tulemus jäi ikka väga napilt alla maksimumile ehk uue auto seisundile. 


Tänan diskussiooni eest nii kritiseerijaid, toetajaid ja eriti auto omanikku, kes meil seda teha lubab. Vähesed meist julgevad lasta oma kätetööd niiviisi avalikult vaadata ja arvustada. 

               

[CarRestoration]

Nii palju võib lisada, et samal ajal hinnatud 03 sai 99,26 %, seega 07 tulemus on igati korralik.

[taruvaras]

.
   Ma loodan, et moded ja ka ksf. Formika ei pahanda teema järgneva risustamise pärast. Aga kuna eelnevalt juba läks siin teemas näiteks ka velgede arutelu ja kajastus väga laiaks ja mõnd foorumlast lausa pahandas see velgede teemal jahumine, siis fööniksina tuhast õli tulle juurde valades ka see käsilolev postitus on otseselt seotud VAZ 2107 nelja piluga originaalvelgedega, mis siiski ilmselt masstootmisse ei jõudnud. See, keda see veljejama ei huvita, ei pea postitust läbi lugema. 

   Hiljuti sattus mu biblioteeki väike õhuke raamatuke, mis on välja antud 1983. a. ALMAVÜ kirjastuse poolt Moskvas. Selle sees on rohkete fotodega illustreeritud artikkel "VAZ-2105 -  ülevaatlik ekskursioon". 
   1983. aasta oli VAZ 2105 juba neljas tootmisaaasta. Esimesel aastatel omas 05 teatud väliseid eripärasid, mida hilisematel enam ei kohanud: kroomtriipudega küljekarbiliist, tihendita paigaldatud tagatuled, millel omakorda kroomäärisega klaasid (sama tunnus ka 1982. aasta Vaz 2107-l). 1983.-ks aastaks oli välimus  ses osas muutunud tavapäraseks massiliseks oma musta küljekarbiliistu ja üleni värvilise tagatule klaasidega. Selles artiklis aga on aga üles võetud 2105, millel küljes väga kummalised detailid, mis mindki panid hämmastama. Tahtsin neid pilte jagada ka neile, kes 2105-ga on kunagi tegelenud ja on selle kooslusega enam vähem kursis aga üllatavat jagub kindlasti neilegi. Mulle endale tundub, et siin piltidel olev isend on üks enne masstootmist valmistatud eksemplar. Siin on küljes detaile, mida paigaldati varajastel aastatel, aga ka selliseid, mis võeti hiljem kasutusele.

Raamatu tiitelleht
   

Artikkel
   
Fotod on nummerdatud ja lõigud artiklis ka nummerdatud, millise konkreetse foto juurde jutt käib.

Nüüd läheb põnevaks
   
1. pildil siis külgvaade, all 2107 velgedel rattad, keskavas üleni mustad topsid. Küljekarbil aga varajase tunnus - plastliist, mille ülemine ja alumine osa on kroomtriipudega, madalam keskosa must (1980-82)
2. esinumbri kinnitusdetailid aukude vahega veel musta numbri (1959-81) formaadile. Sama ka pildil 4, kus tagapaneelil kolm ava sellele numbri suurusele.
5. pildil tagatuli. Jutus on kirjutatud, et kui 21011 omab kroomkorpust, siis 2105 musta. Tegelikult 2105-l korpust näha ei olegi, see jääb klaasi varju. See paistev must on kummitihend, mida hakati paigaldama alates 1982. aastast. Tagatule klaasil puudub kroomiring (1980-82). Sildi kujundus luugil omane algusaastate autole -1300 S, mudelil 2107 vastavalt 1500 L.

järgneb...

[taruvaras]

   
6. ja 7. pildil võib eristada küljekarbi värvimist tehase poolt mustaks. Seda siis allpool liistu keskkohta. Nii värviti 1980. aasta  autodel
8. pildil 2107 velg musta topsiga. Topsi ots on küll hele, aga see võib olla mingi kummaline peegeldus. Teistel piltidel on otsad ka mustad. Teatavasti liinilt tulnutel oli keskava topsik kroomkattega.
12. Siin kõitis mu tähelepanu rooli ja armatuurlaua hele värv. Ei ole must, nagu tavaliselt. Vasakul pool armatuurlaua all on kaks ümarat nuppu, millest parempoolne peaks olema esilaternate hüdrokorrektor. Pole näinud. Ka käsiraamatu kujunduses on see nupp teistsuguse väljanägemisega.

   
13. Jätkuvalt näha heledapinnalist armatuurlauda. Voltmeetri kohal oleval märgutulede plokil on sümbolid valged, pinnapealsed. Liinilt tulnuil aga mustad ja "klaasitagused". Kui lamp ei põle, pole midagi näha. Suured kellad on sileda klaasiga (alates 1983, mitte "tissidega" koonusklaasid (1980-82).
17. Tagaakna laual spetsiaalne lohk esmaabi karbile.
16. Kindalaeka avamise nupp tootmise algusaastatele omaselt vasakul, hiljem keset luuki. Luugi sildil 21051. Lisaks on selle ees M täht, M 21051. 051- viide mitte "puhtatõulisusele" ehk 1200 kuubikulise mootori kasutamisele.  See M- tähega silt vihjab jälle olevat enne masstootmist tehtu olevat, millistel olid M-tähega sildid tagatiibadel ja -luugil.
Leidsin oma fotokogust ka ühe pildi, kus sama hele armatuur, sileda klaasiga kellad ja sama M tähega silt, kuid siin "tõupuhta" 1300 oma ehk M 2105. Seega ei ole üks ja seesama.
   

Viimane lehekülg mootoriruumist
   
18. Mootor täitsa "puhtatõuline" rihmaga 1,3 l mootor, mitte 1200, millele on kindalaeka luugi sildi viide (ju pandi selline, mida just võtta oli). See alumiiniumist klapikambri kuju tundub olevatat ikka see vanem, kandilisem. Neid pidi olema lausa kujult kolme erinevat läbi tootmisaegade.
Suur tuulekoda viitab jäigale ventilaatorile veepiumba otsas. Tuulekoda ise veel plekist, hilisematel plastist. Üliharva paigaldati 2105-le ka el. jahutusventikas, selline on mu 1980.a. "viiel". Samuti on minu omal õhufiltri kopsik tavaline 2101 tüüpi, siin aga mudelikohane  õhu termoregulaatoriga. Varasusele viitab aga siin tuuleklaasi pesuri paagi kronstein, mis on värvitud mustaks, hiljem need tsinkkattega. 
Eelnevatel piltidel on näha sellel autol ka paigaldatud esitulede kojamehi. Vaatamata suure paagi olemasolule on sel peal üks paagisisene pump tuuleklaasi pesemiseks. Kõrval ava katab lihtsat mustast plastist kaas. Formika 2107-l oli see kaas hele paagi värvi.  Tulede pesuks on siin aga paagiväline pump, mis paikneb horisontaalselt paagi musta värvi kinnituskronsteini peal. See jällegi selline pump, mida reaalses elus pole 2105/2107 peal kohatud.
   Vot siuke kummaline pill.