[Formika]

Nii, pärast sisemist heitlust iseendaga tegin otsuse, et auto tuleb ikka taastada originaalsena ja vahetada välja kogu juhtmestik, armatuuri paneel ja muidugi ka spidomeeter. Sellist prohmakat lihtsalt läbi lasta ei saa. Hakkasin mõtlema, et kust selline prohmakas üldse tuli. Esiteks autol, mis Venest saabus oli ka see osutiga spidomeeter aga see võis vabalt olla juba vahetatud, kuna auto oli tugevalt ümber ehitatud tava Volgaks, siis võidi kasutada mingit paugu saanud doonorit, kust saadi esisild, käigukast ja muud transmissiooni osad. Teiseks, kui käisime Moskvas muuseumis väidetavalt originaalset 24-95 vaatamas, siis seal oli ka osutiga spidomeeter. Pärast tuli välja, et see auto oli täiega pettus, liikumisvõimetu isend, kellegi käkerdis, millel originaalsusega vähe pistmist. Valed esivedrud, nende kinnitus, valed amortisaatorid ja nende kinnitus, vahekasti kinnitus oli ikka väga imelik. Samuti Vene internetis on palju väär informatsiooni. Kui ei oleks Venest toodud seda ümberehitatud autot, oleks see projekt läinud täiega aia taha. Üks on selge, Venemaale see auto enam tagasi ei lähe ja kui, siis maksab need jamad kõik kuhjaga kinni.

[taruvaras]

Nii, pärast sisemist heitlust iseendaga tegin otsuse,...

Mulle, kui originaalsete ja ajastutruude detailidega koostude austajale oli see teavitus südant soendav. Tihtilugu on kokkupuudutud igasugu taastatud sõidukitega, ka Volgadega. On nii, et nad näevad väga ägedad, atraktiivsed ja ilusad küll välja, kuid kokkupanduna sümbioosis erinevate aastakäikude detailidega on moondunud siiski rosoljeks nimega Volga, millel on raske või pole üldse võimalik määratleda identiteeti sünniaasta näol. Mind ennast jätavad sellised isendid külmaks, ei paelu. Erandiks vaid Koeru tehasetoodang, millel omaette võlu ja kodumaine hing.
Olen aus ja pean tunnistama, et ka siin mitte ainullt juhtmestik, armatuuripaneel ja lintspido ei tee teda kohe väljalaskeaastale kohasemaks. Tegeleda tuleks veel polsterdusega: uksepappide "muster" ja istmekatete lõiked samuti ei vasta 1973-75 ajavahemikule. Mootoriruumis on terve rida detaile mis vajaks õigeks värvimist. Hetkel on peal mootor, millel juba kinnine tuulutus, eelpool toodud vahemiku mootorid olid veel kõik lahtise tuulutusega, mis eeldab õige õhupuhasti, ventileeriva  korgiga klapikambrikaane ja mootori küljele käiva klapide tõukurvarraste kaane leidmist, millele käib omakorda ventileeritavate gaaside sidurikoja taha suunav toru.
Kui ma nüüd oma kirjutisega motti päris maha ei võtnud, siis edaspidi aitan ikka kommentaaride ja selgitavate piltidega. Leian, et originaali lähedaseks taastatuna on ta aastate pärast ikka väärtuslikum kui lihtsalt maasturvolga.
Siia alla lisan omalt poolt üksikud netiavarusest hangitud pildid antud maasturi loomeperioodist, mis väljanägemisega erinevad kardinaalselt ühes varasemas postitustes viidatud videole Zenkevitsi poolt tutvustavast "rosoljest". Kaks erinevat autot "Proov" numbritega.

[Formika]

Nii, pärast sisemist heitlust iseendaga tegin otsuse,...

Mulle, kui originaalsete ja ajastutruude detailidega koostude austajale oli see teavitus südant soendav. Tihtilugu on kokkupuudutud igasugu taastatud sõidukitega, ka Volgadega. On nii, et nad näevad väga ägedad, atraktiivsed ja ilusad küll välja, kuid kokkupanduna sümbioosis erinevate aastakäikude detailidega on moondunud siiski rosoljeks nimega Volga, millel on raske või pole üldse võimalik määratleda identiteeti sünniaasta näol. Mind ennast jätavad sellised isendid külmaks, ei paelu. Erandiks vaid Koeru tehasetoodang, millel omaette võlu ja kodumaine hing.
Olen aus ja pean tunnistama, et ka siin mitte ainullt juhtmestik, armatuuripaneel ja lintspido ei tee teda kohe väljalaskeaastale kohasemaks. Tegeleda tuleks veel polsterdusega: uksepappide "muster" ja istmekatete lõiked samuti ei vasta 1973-75 ajavahemikule. Mootoriruumis on terve rida detaile mis vajaks õigeks värvimist. Hetkel on peal mootor, millel juba kinnine tuulutus, eelpool toodud vahemiku mootorid olid veel kõik lahtise tuulutusega, mis eeldab õige õhupuhasti, ventileeriva  korgiga klapikambrikaane ja mootori küljele käiva klapide tõukurvarraste kaane leidmist, millele käib omakorda ventileeritavate gaaside sidurikoja taha suunav toru.
Kui ma nüüd oma kirjutisega motti päris maha ei võtnud, siis edaspidi aitan ikka kommentaaride ja selgitavate piltidega. Leian, et originaali lähedaseks taastatuna on ta aastate pärast ikka väärtuslikum kui lihtsalt maasturvolga.
Siia alla lisan omalt poolt üksikud netiavarusest hangitud pildid antud maasturi loomeperioodist, mis väljanägemisega erinevad kardinaalselt ühes varasemas postitustes viidatud videole Zenkevitsi poolt tutvustavast "rosoljest". Kaks erinevat autot "Proov" numbritega.

Panen ühe mootori pildi, kas see on komplekteeritud õigete asjadega?
   

[Formika]

Panen siia veel mõned pildid vigade leidmiseks. Nagu aru saan salong vale. Kui leiaks kusagilt õige I seeria ja heas korras rohelise salongi, siis vahetaks ära. Uueväärse I seeria rohelise salongi leidmine on küll võimatu missioon. Vähemalt leiti õige täiskomplektne armatuur paneel. Palun spetsialistidel asi üle vaadata.
   
   
   
   
   
   

[taruvaras]

Nii, pärast sisemist heitlust iseendaga tegin otsuse,...

Mulle, kui ...

Panen ühe mootori pildi, kas see on komplekteeritud õigete asjadega?

Süvenedes pildil olevatesse detailidesse, jõudsin järeldusele, et selle kapotialune on väga varajase Volga oma, sobitub ajavahemikku 1970-72. Peamiselt määrab selle ühekordne vent. rihm, ühekordsete rihmaseibidega. Algselt oli selle mootori küljes siis selline pika võlliga veepump, mille otsas omakorda elektromagnetsidestusega ventilaator. Nende jahutusradiaatoritele ei paigaldatud ja polnud võimalustki paigaldada tuulekoda, mida ka siin pildil ei ole, sest vale tiivik, mis iseenesest on palju hilisemast ajastust on ka siin alasti. 
Teiseks õhupuhasti, mille alumine osa on üleni ümar ilma õhku ahmiva koonuseta. 
Õlifiltri kaas on sile ja seda kinnitab omakorda madala peaga polt. 
Karburaator on peal säilinud algupärane, mille jala tagumisel küljel asuv segusiibrite avamise kuliss-süsteem on kinnine, plekkaane all peidus. 
Veel varajasteks tunnusteks on vanematüübiline õlirõhu andur, mille välisserv ei ole kantis vaid kumer, ka õlitule andur on plekist korpusega, välja näeb, kui tavasuuruses oleva õlirõhu anduri MM9 minivariant. Hiljem asendati seesugune saleda nn. pulktüüpi anduriga. 
Ka kerel asuv andmesilt  on kolmerealine, st. perioodist mil väljalaske aastale polnud trükitud rida ja seda ei löödud. Sellist andmesilti paigaldati GAZ toodangule ajavahemikus ca 1967-73. Starter oma musta värviga on just varajastele aastakäikudele vastav.
Mis puutub karteri tuulutuse süsteemi, siis siin ongi õige tuulduva korgiga variant, nii nagu see tehti juba GAZ 21 III põlvkonnal. Klapikambri juures ei saa mainimata jätta, et siin on kinnitusvahendid valed, pildil märkisin need punaste ristikestega. Muidugi karjuvalt valed on punased süütejuhtmed, puudub jagaja ja karburaatorivahelline vaakumtoru. aga hetkel ei puutu need asjasse.  Kõik, mis viitab mootori varajasele perioodile on sinisega ringitatud.
   

Sul on vaja veel kindlasti valida oma auto juures kahe väljalaske aasta vahel, millise kooslusega edasi minna: kas 1973 või 1974. Rohkem võimalusi ei ole, kui jääda ajastruuks. Ka nende kahe aasta vahel on päris suured nüanssid. Seletan pisut hiljem armatuurlaua paneeli juures.

[Formika]

Sellega on üks suur segadus siis. Auto pass oli 1974. Auto ise võis vabalt olla 1973, sest tehti neid küllaltki kaua mingis eksperimentaal tsehhis katse eksituse meetodil ja muidugi transmissioon ja ümberehitused tehti liinist eraldi. Tehti neid ju 5-6 autot aastatel 1973-1974. Krt seda teab, kas nad võeti kõik korraga ette või tehti ühekaupa. Ime et isake ei lasknud endale Tshaikat neljaveoliseks teha, vaid piirdus Volgaga.

[Daff]

Sellise auto või siis pisipartii puhul pole mingi ime kui masib pandi kokku kataloogiga nõu pidamata. Näiteks nagu praegu võib trehvata lääne autosid mis ei allu kataloogile.

[taruvaras]

Soetatud armatuurlaud sobib kokku aastaga 1973: süüteluku asukoht on veel armatuuris ja raadio on veel vana jurakas AT66.
Allpool kolm pilti armatuurlaudadest vastavalt 1973, 1974, 1975

1973
   
Samasugune, kui soetatud. Süütelukk armatuuris, raadio AT66.

1974
   
Süütelukk juba roolisambal. Varasem süüteluku asukoht armatuuris "pime" ehk puudub. Varasem triibutatud raadio aluspaneel asendatud lihtsamaga. Raadio uuem, kergem, VAZ 2103 sõsarraadio A 271. Muus osas sama. Juhin tähelepanu ka ukse käepidemele. See on algusaastate oma: plastalusega, pehme pealispadja ja läikiva alu pealisliistuga. Selliseid on raske leida, kuigi Retrodetal pakub novodelina ka neid plastaluseid. Aga minu teada 1974 on ka võtmeaastaks neile uuematele liistuta tavapärastele kummikärakaile, mida edaspidi paigaldati kuni tootmise lõpuni. 1973 aata puhul on aga liistuga variant ainuõige.
Lintspidomeri skaalajaotus on kuni 180, seda kõigil tehases paigaldatuil. Hiljem, ka juba 1975., toodeti ka varusa lintspidosid, mida sai soetada ka jaekaubandusest. Nende skaalajaotus kahanes 160 peale. See 180 on nagu lohisev jäänuk ammustest aegadest, mil neljalaternalisi katsetati äkilisemate V6 mootoritega. Sealt see varu jäigi. Tavatootmisse läinud R4 mootoridtega varustatute spido punane lint nii kaugele paremasse serva kunagi ei ulatunud. Kel huvi saab lugeda spidopajatusi siit:  https://www.volga.ee/modules.php?name=Fo...c&start=30

1975
   
Siin on armatuuri paneelid juba muutunud, kaetud puiduimmitatsiooniga, ka rooli signaaliosa. Lintspido on asendunud osutiga spidoga, mis algusaastate kohaselt on samuti halli taustaga. Spido lõpunumbrit on siin juba targu kahandatud 180-lt 160-ni. 
Pildistatud sellise nurga alt, kus roolisambal asetsev süütelukk on jäänud peitu. No see armatuur oleks siis 1973. või 1974. puhul juba täitsa vale.
Küll aga juhin selle pildil paistvale polsterdusele. Istmepadja ja seljatoe pealisosa ei ole ainult riidest, vaid omavad ka teine teisel pool kunstnahast ääriseid. Ja uksepappide muster on vanemat tüüpi vertikaaljoontega. Sellist polsterdust rohelise kunstnahaga ei ole ma I seeria rohelistel Volgadel kohanud ei ilmsi ega piltidel. Kasutati pruuni või halli võib olla ka tulivalusat punast aga rohelise välistaks küll täielikult. See on hilisemate aastate teema.

[hobiautod]

Vaade tagant.

[hobiautod]

Lp. kaasfoorumlane Formika on eeldatavasti nõnda kaua elanud küll, et olla kursis NIVA valmimise ajaga. Paraku oleks sm. Leonid pidanud kärsitult kannatama kuni aastani 1977 ning oleks saanud ainult viis aastat selle linnamaasturiga jahilkäimise rõõme nautida. Suri ta ju aastal 1982.

Kuna mul NIVA-t kunagi pole olnud, siis ei viitsinud sellisele pisiasjale tähelepanu pöörata. No siis oleks seltsimees kadund noorust pidand meenutama ja 4x4 Pobedaga jahile minema. Mudel oli vist M-72. Ja Mokvich 410 ka oli neljaveoline.

Küll te piinate palavalt armastatud Leonid Iljitši. M-72 tegemine lõpetati 1958. aastal ja MZMA-410 1961. aastal... missuguste vrakkidega oleks gensek pidanud sõitma...

Tundub, et sõitis Tsaikaga aga pildistamise ajaks ronis 69 istmele. Foto peegelpildis.

[Walter]

Huvitavad parempoolse rooliga autod... Käis Inglise kunniga Sherwoodi metsades jahil?  Tšaikal ka huvitav spoiler ees - õhkpadjaga MÕV?

[hobiautod]

Üks rumal küsimus veel. 
Kui Pealik oli 1.72 pikk ja auto kõrgus 1680-1700 mm. 
Siis kas tal oli taburett all kui seda pilti tehti?
Erinevaid artikleid lugedes ei tea keegi tegelikult midagi.
Üks räägib, et korra sõitis ja saatis kuupeale selle aretuse.
Teised jälle sellest kuidas ta jumaldas seda autot.
Küll kasutati 69 detaile küll UAZ i omasid ja BRDM i detaile. Arvestades mis autosid kodanik ihales ei usu mina, et ta kordagi sinna auto lähedalegi läks. Väidetavalt tutvub kodanik hoopis uue optilise sihikuga sellel pildil mitte Volgaga.

[rollfix]

Arvatavasti oli tarvidus ka uks suhteliselt tihti peale sellisena toimunud jahituuri üle värvida, relva tagasilöök tegi ülaservale ehk ikka pisut haiget.

[bom]

Kolmnurkaken on alates 1974. aastast paigaldatud variant - riiv on kinni horisontaalses asendis.

[Formika]

Nagu ma juba alguses mainisin oli autol 1988 a. nõuka aegne pass. Passis oli väljalaske aasta 1974. Nüüd hirmsasti kahetsen, et toona passist koopiat ei teinud aga polnud ju minu auto ja sellist sündmuste arengut ette näha ei osanud. Samuti ei tea ma selle auto ajaloost midagi. Venemaal vaieldakse seni ajani, et mitu seda tüüpi autot siis toodeti 5 või 6. Kas selle arvu sisse lähevad ka need paar eksemplari, mis tehti katsetusteks. Ega isakesele ei saanud ju mingit suvalist ronti teha. Tegelikult oli ju Gorki tehasel plaan neid 4x4 Volgasid ka seeriana tootma nagu omal ajal M-72, 4x4 Pobedasid. Aga plaaniks see jäi. Paistab, et nüansse selle mudeli kallal üüratult palju. Keegi ei tea, kas ta siis tehti 73 või 74 aasta baasil. Tõenäolisem on 1973 aasta, sest tõenäoliselt ehitati need 5 autot eraldi tsehhis ja mitte liinil ning see võttis rohkem aega. Passi läks kirja muidugi see aasta, millal kliendid need autod registreerisid. Kered võidi vabalt 73 aasta sügisel juba komplekteerida. Ühesõnaga püüan järgida 73 aasta malli. Musta numbri saamine niikuinii ülimalt problemaatiline ja kuhu ma taga ikka nii väga sõidan. Piirdun mõne üritusega Võrus.

[taruvaras]

Panen siia veel mõned pildid vigade leidmiseks. Nagu aru saan salong vale. Kui leiaks kusagilt õige I seeria ja heas korras rohelise salongi, siis vahetaks ära. Uueväärse I seeria rohelise salongi leidmine on küll võimatu missioon. Vähemalt leiti õige täiskomplektne armatuur paneel. Palun spetsialistidel asi üle vaadata.

Rohelise I seeria salongi leidmine on utoopiline. Kahtlustan, et tol ajastul puudus seda värvi materjal, eelkõige ukspolstrikattematerjali, mis pole kunstnahk vaid plastikkile, vinüül või kuidas keegi seda kutsuda tahab. Sellele materjalile siis kuumtöötluse abil joonestati muster peale, mis sel aastakäigul oli veel vertikaalsete triipude näol.
Mul on siin mõned näidised ja just rohelist värvi autodest ja nende originaalsete, taastamata sisudega, mis ka siiski sobituvad või õigemini tehase poolt on pandud sobima rohelise kere tooniga.

1970- pruun
   
   

1971- hall
   
Et aga siin istmel kate peal, siis mingi aimu saamiseks üks lisapilt 1970.a musta Volga suurepärases seisus hallidest istmetest.
   

1973- pruun
   
   
   
Lisatähelepanu ka eelnevatel piltidel nähtavaltele käigukangi ümbruse põrandatunneli kattetele. Olenemata auto värvist ja polstrimaterjalide värvusest onsee alati hallikassinine uuemana või sinakashall pleekinuna.


Ja veel üks välismaine reklaampilt. Siin tõesti kumab polsterdus roheliselt. Aga see polsterdus tundub olema juba diileri töö. Istmed on kuidagi puhvis ja leeni osal ilmselt mingi horisontaalõmblus, mis selle justkui kaheks jaotab. Tehasepolsterdusel see puudub. Auto ise on kitsaste eesmiste suunatulede järgi määratledes ikkagi varajane, kuni 1972 toodetu.
   



Ehkki me keegi ei tea, mis materjale maasturi istmetel kasutati, siis minu loogika kohaselt sellisel masinal riide kasutamine oleks väga ebapraktiline ja halvasti hooldatav. Milleks metsas käimiseks liigset edevust vaja? Isegi Ljonja puhul Tõenäoliselt olidki istmed neil üleni kunstnahast, nagu ka taksodel. Kerge läbust puhtaks pesta. Allolev pilt näidiseks, mõtiskluseks.
   

[Formika]

Selle postituse 2 lehekülje alguses on Zenkevichi video sellest autost. Eelmine omanik oli kuskilt välja uurinud, et nende autode salong oli algselt roheline. Väidab seal videos, et säilinud originaalne auto, aga tehase tabelil aasta 1974, osutiga spidomeeter ja salong üritatud teha ka roheliseks, uksed beezid. Vene restaureerimist arvestades tavaline. Igatahes kohutav jama ja segadus sellega.

[hobiautod]

Kogu see roheline ongi tekkinud sellest pildist kus Pealik Volga uksel relvaga optikat katsetab. 
Tänaseks on siia postitatud kolme erineva proba numbriga autot. Kas neid autosid oli niipalju või vahetati lihtsalt numbreid.
Milleks peab kõiki viite proovima? 
Ja vaielda 73/74 üle? Milleks? Insenerid panid kõik moodsad ja tuleviku jupid külge.

[h2rra]

hobiautod pid='537449' dateline='1654159327']Üks rumal küsimus veel. 
Kui Pealik oli 1.72 pikk ja auto kõrgus 1680-1700 mm. 
Siis kas tal oli taburett all kui seda pilti tehti?
Erinevaid artikleid lugedes ei tea keegi tegelikult midagi.
Üks räägib, et korra sõitis ja saatis kuupeale selle aretuse.
Teised jälle sellest kuidas ta jumaldas seda autot.
Küll kasutati 69 detaile küll UAZ i omasid ja BRDM i detaile. Arvestades mis autosid kodanik ihales ei usu mina, et ta kordagi sinna auto lähedalegi läks. Väidetavalt tutvub kodanik hoopis uue optilise sihikuga sellel pildil mitte Volgaga.

[bom]

Lisatähelepanu ka eelnevatel piltidel nähtavaltele käigukangi ümbruse põrandatunneli kattetele. Olenemata auto värvist ja polstrimaterjalide värvusest onsee alati hallikassinine uuemana või sinakashall pleekinuna.

Vt eespool 1971. aasta halli näidet. Pildil ongi originaalne halli sisuga koos paigaldatud põrandatunneli vaip, mererohekas või kuidas seda nimetada. Minu 1972. aasta halli sisuga masinal sama. Tellisin sellise kaasaegse vaipkatte, mis oli vana vaiba pleekimata osaga üks ühele samas toonis - https://www.carcarpets.co.uk/kensington-...3418-p.asp. Edit: ja see on tõesti õige esimese põlvkonna mustriga halli sisu kangas: https://avtoclassika.com/car/gaz-24/110055/170141/. Samuti võrreldud, mul ootab sama kangarull riiulis õmblemist. Istmete õmblemisel peab siis järgima esimese põlvkonna erisusi (tagumine käetugi avaneb alt üles).

Nahksisu kasutamisse ma ei tahaks uskuda, see rohkem UAZi, veoauto ja takso teema. Kui juba eksperimetaaltsehh peasekretärile autot tegi, siis ma pigem usuks kangast sisu alternatiivina üle võlli käsitööd a la plüüšsisu.