Postitused: 4,653
Teemad: 70
Liitus: Aug 2009
Maine:
22
See leedu malmkatel,sellele ehitati vene ajal juba kividest kast ümber kus lõõristik sees ja küttis kenasti.Pruugitud akupaake liigub ka pidavalt.Katlale akupaak taha ja võimalusel ka miski kaloriifer ja saab päris hea kütte garaazi.Akupaagi jätaks isoleerimata ja kiirgab ise sooja+ kaloriiferi saab ka sooja puhuma panna.Katel + akupaak pole ju muud vaja kui peale ja tagasivool jämmud torud ja paisupaak ja olemas ta ongi,tosoolisegu sisse.Kaloriiferiks sobib ka vast suvaline auto jahutusradikas ventikaga.
Postitused: 6,857
Teemad: 57
Liitus: Jul 2012
Maine:
95
(13-11-2022, 22:48 PM)zazik Kirjutas: Maja küttesüsteem on ju märkimisväärselt vähemnõudlik kui auto oma.
Kas ikka on? Korrosioon ja külmumispiir on mõlemas olulised märksõnad. Pole ma muidugi uuringuid läbi viinud, et kuipalju korrosioonivastane toime langeb või külmumistemperatuur muutub, aga nii lambist üldistus sundis kirjutama.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Postitused: 1,269
Teemad: 76
Liitus: Apr 2009
Maine:
37
Oleks ka tutvus, et ühest traktorite müügi-, remondifirmast jahutusvedelikku saada. Kunagi sai prooviks toodud. Ütleme ausalt, fekaal. Rooste värvi ja aparaat enam külmakindlusest suurt ei arvanud. Ehk siis, kõik läheb ühte tünni, mõnel pillil vast 10 aastat sees juba olnud.
Ma siin väheke vaatasin neid katla ja ruumi arvutuse tabeleid. Akupaagiks andis miinimum 700L kanti, pluss siis veel radikate, torude ja katla liitrid peale.
Seega, vedelik on ka arvestatav paari aastaste intervallidega kulu.
Aga see vesimajandus tundub ikka kõige parem olema eriti just akumuleerimise kohalt. Pluss siis, et kui ruumid külmad, siis kalorifeeriga saaks sooja kibedalt.
Postitused: 6,857
Teemad: 57
Liitus: Jul 2012
Maine:
95
(13-11-2022, 23:43 PM)meli666 Kirjutas: Akupaagiks andis miinimum 700L kanti,
Kui aegajalt köetav ruum, siis akupaagi võib ju kohe maha kriipsutada.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Postitused: 1,269
Teemad: 76
Liitus: Apr 2009
Maine:
37
Eks seda akupaagi asja peab mõtlema. Tegutsemine oleks põhiliselt nädalavahetusel, mõni jääb kindlasti vahele ka.
Seega kalorifeer annab kibedalt sooja küll, aga kui ruum juba miinustes on, siis hakkab üks metalli higistamine pihta.
Et ilma kütmata pikka aega jälle plussis ruumi hoida, peab paak päris pirakas olema nõukaaegse ehitise korral.
Ma tegelt ise ka aru saanud, et mõtlen vales suunas. Vaja oleks korralik soojustus teha ja saaks täitsa talutavalt õhksoojuspumbaga ka hakkama. Ega see katlaga jantimine ka võta päris suure resursi, pluss siis selle välja ehitamine.
Või kui elektri hind kõrgustesse jääb. Siis õhksoojuspump hoiab miinustesse langemise eest ja katlaga siis kui vaja annab juurde. Sel juhul küll siis miski Bullerjani taoline, veega ei tasu jantida.
Oskab keegi kosta ka miskit terastoru korstna lahenduse kohta. Tolle saaks vähese vaevaga püsti. Väiksemas garaazis on omal ajal tehtud telliskorsten, seda ei tahaks laduma suuremasse hakata.
Postitused: 759
Teemad: 63
Liitus: Nov 2015
Maine:
24
14-11-2022, 00:31 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-11-2022, 00:32 AM ja muutjaks oli
Meelis2.)
Aga mõtle Isokerni moodulit, neli plokki annab meetri ca 100 euriku eest. Ladumine imelihtne, liimsegu vedel nii et isegi loodi on moepärast vaja, ainult peab vaatama et ise keeret ei tekitaks. 4-5 meetrit paned päevaga, nii vist oli ka manuaalis ette nähtud.
Postitused: 3,290
Teemad: 16
Liitus: Feb 2010
Maine:
60
Metallkorstnast. Pole sellel metallkorstnal häda midagi kui ta just liiga peenike pole. Seal kehtis mingi reegel kõrguse ja läbimõõdu kohta, et tõmmet tagada. Kui katlal sundvent siis pole probleeme läbimõõduga.
Ja hea oleks see korsten villaga soojustada siis pole ka korrosiooni karta. Ilma soojustamata metallkorsten hakkab tekitama kondentsi ja see reageerib suitsugaasidega ning tekkivad happed hammustavad korstna pooleks. Kui korra nädalas kütta siis vist langeb soojustaminse vsjadus ära.
Mul 19 aastat 160 raudtoru püsti. Kivivill ümber ja 0 probleemi.
Aquila captas non muscas.
Postitused: 4,653
Teemad: 70
Liitus: Aug 2009
Maine:
22
Majast läbi seina tuleksin isoleeritud toruga välja ja korsten võib edukalt olla seesamune toru.Ei ole vahet on see soojustatud või mitte,roostetab nagunii ja jääbki roostetama...Buumi aeg lükati palju selliseid mustast terastorust metall korstnaid püsti hea hinna eest ja need soojustatud ja seest koorub iga aasta roostekiht lahti ja ühel päeval on seinapaksus 6mm asemel napp 1mm.Samamoodi koorub ka tööstuslikud katlamajade isoleerimata teraskorstnad.
Postitused: 4,653
Teemad: 70
Liitus: Aug 2009
Maine:
22
Seda rooste koorumist võib edukalt põhjustada ka happeline suits.
Postitused: 434
Teemad: 9
Liitus: Jan 2005
Maine:
1
Meil pidas raudtoru vastu ca 15a, bullerjan järgi ja kõeti kuivade puude ja puu briketiga. Mitte igapäevaselt, vaid siis kui vaja.
Roostet koorus omajagu ja lõpuks tuligi jalga auk sisse. Uus on laotud moodulitest, lisaks on korstnal ka müts peal, et vesi sisse ei saaks.
Vesi oli arvatavasti vana korstna hukatus, ehk mütsi polnud ja ülalt sai sisse. Korsten oli soojustatud ainult laestläbiviigu juurest, garaaz ise kena ja soe euroaegne uusehitis. Metalltoru läheb külmaga miinusesse, ning tekivad igasugused niiskused, sisse-välja.
Tööjuures on metalltoru ja nii kaua kui ma mäletan, 20+a. Seal on korsten kahes osas: Üks osa risti läbi seina ahjust-korstnesse, teine osa on korsten ise. Müts peal ja all on ka auk, et vesi saaks väljaimbuda.
Kui endal vaja metall toruga teha, siis teeks samamoodi.
Postitused: 4,653
Teemad: 70
Liitus: Aug 2009
Maine:
22
Täna käisin sõber taavil külas nõu saamas ja tema kütab garaget bullerjaniga,sellel soemüür taga ja pidi kuumaks minema ja isegi kivikorsten pidi soojaks minema teisel korrusel ja isegi katusel.Buller ise suht väike ja lihtsalt silmaringi avardamiseks küsisin detaile.Kütab juba aastaid kui mitte aastakümneid...
Rääkis ka sellist huvitavat juttu halupuu kohta,et puu maha võtta,lõhkuda ja riita.Talve läbi riidas õues külma käes hoida.Külm veena puidus paisub ja paisudes lõhestab puu ja siis suve läbi riidas kuivatada ja talveks hea kuiv puu.Kõlab loogiliselt ja sellist asja kuulen küll esimest korda.
Postitused: 1,766
Teemad: 124
Liitus: May 2007
Maine:
16
Mina tean seda bullerjani puu värki kolmandat moodi. Okaspuu pakud millel lüüakse koor kirvega lõhki ja jäetakse talveks õue lõhenema. Halgudeks ei lõhutagi.