[Marko]

 Akupaagiks andis miinimum 700L kanti,

Kui aegajalt köetav ruum, siis akupaagi võib ju kohe maha kriipsutada.

[Meelis2]

Aga mõtle Isokerni moodulit, neli plokki annab meetri ca 100 euriku eest. Ladumine imelihtne, liimsegu vedel nii et isegi loodi on moepärast vaja, ainult peab vaatama et ise keeret ei tekitaks. 4-5 meetrit paned päevaga, nii vist oli ka manuaalis ette nähtud.

[zazik]

 Maja küttesüsteem on ju märkimisväärselt vähemnõudlik kui auto oma.

Kas ikka on? Korrosioon ja külmumispiir on mõlemas olulised märksõnad. Pole ma muidugi uuringuid läbi viinud, et kuipalju korrosioonivastane toime langeb või külmumistemperatuur muutub, aga nii lambist üldistus sundis kirjutama.

Ma olen aru saanud, et sõltub küttesüsteemist. Seinaradiaatorid on vähenõudlikud korrosiooni mõistes, kalorifeerid on muidugi teine teema, seal peenemad torud. Ja seda kasutatud vedelikku peab muidugi vahetama.

Lihtsalt hoone küttesüsteemis pole nii kitsaste kanalitega(kapriisseid) radiaatoreid ja ka temperatuuride kõikumine on väiksem, s.t. kui väljas tuleb öösel -20, siis auto saab selle laksu kohe ja otse kätte, hoonel on inerts suurem. Sõltub muidugi hoonest ka.
Jahutusvedelik, isegi vananenud, ei külmuta ju naljalt torusid lõhki, esimalt läheb süldiks. Autod on süldistumise suhtes tundlikud, lihtlabane malmradikate ja lahtise paisupaagiga hoone küttesüsteem ei tee teist nägugi.

Mul endal ühtegi sellist küttesüsteemi kasutusel pole, aga selliseid lahendusi olen näinud-kuulnud.

[Janka]

Mis vedelikku sellistes süsteemides kasutatakse? 

Etüleenglükool.
Pole teab-mis kallis väljaminek. Vaatasin, et miskid 1.-€ per liiter on ühes kohas hinnaks, kui võtta 50-liitrine kogus, aga suurema koguse puhul saab ka odavamalt hakkama.
Kalliks muutub too vedelik siis, kui süsteem lekib. Töö tuleb teha korralik. Survetest algul õhuga max 1,5 bar/min 12h ja seejärel veega printsiibil "nominaalne töörõhk korrutatud kahega". Kui see 24h kukkumata vastu peab, võibki kõik glükooliga täita. Aastateks.

[Daff]

Metallkorstnast.  Pole sellel metallkorstnal häda midagi kui ta just liiga peenike pole.  Seal kehtis mingi reegel kõrguse ja läbimõõdu kohta, et tõmmet tagada.  Kui katlal sundvent siis pole probleeme läbimõõduga.
Ja hea oleks see korsten villaga soojustada siis pole ka korrosiooni karta. Ilma soojustamata metallkorsten hakkab tekitama kondentsi ja see reageerib suitsugaasidega ning tekkivad happed hammustavad korstna pooleks. Kui korra nädalas kütta siis vist langeb soojustaminse vsjadus ära.
Mul 19 aastat 160 raudtoru püsti. Kivivill ümber ja 0 probleemi.

[muska71]

Majast läbi seina tuleksin isoleeritud toruga välja ja korsten võib edukalt olla seesamune toru.Ei ole vahet on see soojustatud või mitte,roostetab nagunii ja jääbki roostetama...Buumi aeg lükati palju selliseid mustast terastorust metall korstnaid püsti hea hinna eest ja need soojustatud ja seest koorub iga aasta roostekiht lahti ja ühel päeval on seinapaksus 6mm asemel napp 1mm.Samamoodi koorub ka tööstuslikud katlamajade isoleerimata teraskorstnad.

[PlyVal64]

Mul suvekodul korstna viimane lõpp 2 meetrit mingist legeeritud torust (Ääsmäe kasvuhoonetest pärit) ja selle vähese kütmise juures ei ole 20 aastaga mingit ärakukkuvat roostet tekkinud. Kusjuures töötav toru ja ootav toru on visuaalselt erinevad, minu arust seisev roostetab rohkem? Käisin 2021 viimati torudesse piilumas kui oli pisut vaja läbiviikude veetihedusega tegeleda  Võta või saunasleped: see õhukese pleki läbi põletaminegi võtab kümneid aastaid valusat kuuma. Mul võttis 40 aastat iganädalast kuuma. Muidugi kõik sõltub ka küttematerjalist. Ma räägin ju vaid tulikuiva puud näinud lahendustest. Mingit hapet tekitava sodiga ja märja materjaliga küttes oleks kindlasti teised lood.

Edit: nõukaaegsed suured metallkorstnad seisid enamasti betoonil ja sleped olid kivist. Seal vist mõte selles, et suitsugaas enne raudtoru niipalju maha jahutada aet raud punaseks ei läheks. See on nüüd kunagine klassika  Siin vähe värskem asi Viljandist, samamoodi punasest tellisest alusel seisis. Raudtoru on puhtalt tõmbeks ja kõrguseks.

[muska71]

Seda rooste koorumist võib edukalt põhjustada ka happeline suits.

[PlyVal64]

Seda rooste koorumist võib edukalt põhjustada ka happeline suits.

Kui suitsu temp väga madalale ajada, siis hakkab jah päris usinalt happelist kondensaati tekitama. See on moodsa üliefektiivsuse varjupool, millega ka vanad kivikorstnad ära hukatakse. Eks ta jube peen mängimine ole ja eks garaaži kütteks plaanitakse tavaliselt ikka "kõike ahju ajada"  Kui raudtoru on väljas ja lihtsalt vahetatav, siis pole ju probleemi. Läbi lagede-katuste raudtoruga on jama kui "ökonoomitseda". Klassikalise puiduhävitaja raudahjuga ei tohiks mingeid hädasid tulla ja mida valusama kuuma korstnasse saadad seda puhtam too on   Lihtsamalt öeldes: kui pilkases pimedas küttes näed korstnast sädemeid tulemas, ei ole happega probleeme. Kuiva suve ja rookatusega võib jamaks minna...

[siimik]

Meil pidas raudtoru vastu ca 15a, bullerjan järgi ja kõeti kuivade puude ja puu briketiga. Mitte igapäevaselt, vaid siis kui vaja.
Roostet koorus omajagu ja lõpuks tuligi jalga auk sisse. Uus on laotud moodulitest, lisaks on korstnal ka müts peal, et vesi sisse ei saaks.
Vesi oli arvatavasti vana korstna hukatus, ehk mütsi polnud ja ülalt sai sisse. Korsten oli soojustatud ainult laestläbiviigu juurest, garaaz ise kena ja soe euroaegne uusehitis. Metalltoru läheb külmaga miinusesse, ning tekivad igasugused niiskused, sisse-välja.

Tööjuures on metalltoru ja nii kaua kui ma mäletan, 20+a. Seal on korsten kahes osas: Üks osa risti läbi seina ahjust-korstnesse, teine osa on korsten ise. Müts peal ja all on ka auk, et vesi saaks väljaimbuda.
Kui endal vaja metall toruga teha, siis teeks samamoodi.

[muska71]

Täna käisin sõber taavil külas nõu saamas ja tema kütab garaget bullerjaniga,sellel soemüür taga ja pidi kuumaks minema ja isegi kivikorsten pidi soojaks minema teisel korrusel ja isegi katusel.Buller ise suht väike ja lihtsalt silmaringi avardamiseks küsisin detaile.Kütab juba aastaid kui mitte aastakümneid...

Rääkis ka sellist huvitavat juttu halupuu kohta,et puu maha võtta,lõhkuda ja riita.Talve läbi riidas õues külma käes hoida.Külm veena puidus paisub ja paisudes lõhestab puu ja siis suve läbi riidas kuivatada ja talveks hea kuiv puu.Kõlab loogiliselt ja sellist asja kuulen küll esimest korda.

[hobiautod]

Mina tean seda bullerjani puu värki kolmandat moodi. Okaspuu pakud millel  lüüakse koor kirvega lõhki ja jäetakse  talveks õue lõhenema. Halgudeks ei lõhutagi.

[Janka]

Sai Veltroni törts tjuunitud.
Tuulevurri paigaldasin juba aegade alguses. Tegelt sai see ostetud küll muuks otstarbeks, a kui ahi majja ilmus, võtsin kasutusele. Täna siis jõudsin lõpuks ometi nii kaugele, et käkerdasin miskise katte moodi moodustise ahjule pääle, et soe õhk paremini ventika ees püsiks. Vene keeli võiks asja nimi olla обтекатель, kodukeelen võtse kukalt kratsma ja es mõistnugi välla raali, et mes tu nüit siss om.
Tükk aega mõtsin, et näriks üldse ahjule tagumisse seina augu ja pistaks säält puhuri otsa sisse, a juba teist korda jäi see tegemata. Ei ole vist ikkagi mõtet nii ülemeelikuks minna.
Praegune sisteem annab inemese näolapist kõrgema temperatuuriga soojust edasi umbes kolme meetri kaugusele. Edasi jahtub maha ja hajub ää.
Propellatsioonil katsetan juba teist päeva määnestki kodukootud filtrilaadset toodet. Pildil on näha õhtune tulemus, mis koosneb õhus lendunud mingist iks iksindikku relaka lõikeketta ja metalli segust. Ju siis ikkagi töötab mingil määral.

         

[isandpauk]

Eks sa pead ära otsustama, kas sa tahad rohkem Infrapunakiirgust või garaazis õhku soojendada. Kui tahad õhku soojendada, siis praeguse kiirguri lõhkumise asemel pane sinna mingi odav hiina gero kõrvale. Ostas tuleb diiselpuhuri järgi otsingust välja palju erinevaid.

[Janka]

Jutuks hea, aga nende soojenditega tuleks läheneda asjale komplektselt. Siis saab ahjust välja väänata kõik, milleks ta üldse võimeline on.
Need ostas müüdavad hiinlased on vahvad asjakesed. Tillukese auto hoiukoha jaoks, milliseid nõuka ajal tuhandeid ja tuhandeid kuskile elamurajoonide lähedusse pikiti. Kuid  ka sellistes pugerikes tuleb neist välja pitsitada maksimum. Muidu on tegemist lihtsalt tuulduma pandud rahaga. 

https://youtu.be/QUtNIinbzZQ?t=299

Minu ruumi kahjuks väga ei sobi. 170 kuupmeetrit puhast õhuruumi ikkagi. 8kw jääb ilmselgelt lahjaks. Kui, siis kuskile jah toeks tagumisse nurka, kuhu Veltroni 14kW hästi ei jõua. Just sinna, kus põrand higistama kipub. Aga...??? €€€€€€€€???

Plaanidesse hakkab pesa tegema idee, et ühel päeval võtan kätte ning teen esimesed katsetused pottsepatöö vallas. Natu kitsas on selle ruumi jaotusega, aga midagi peab ju välja nuputama, et nina vee peal hoida. Tagasi kiviaega kahe sõnaga. 
Elekter ja vedelkütus - need on nagu on, sest praegu on see mugavus hetkel liigagi palju poliitikaga seotud.
Punane "Tempera" ahjukütus kadus turult juba ammu. No kellel seda tarvis, eksole!? Ja nüüd siis esimesest jaanuarist 2023 keeratakse sinise kraan nii palju koomale, et kui sul pole persse taga suurfarmerit, siis viska oma diiselahi kus see ja teine. Hea küll, nii palju vahendeid on leitud, et käesolev talv üle elada, aga edasi terendab tupik.

Tsiteerime siia lõppu tissidega klassikut: "Nii hästi, kui me tänases Eestis elame, pole veel me veel iialgi elanud!"

[muska71]

Õhku suudavad hääste kütta buller ja õhk kamin.Igasugu kivist monstrumid vast enam nii hääd pole.Mõlemale saab ka soemüüri taha ehitada ja soemüüri ehitamine eeldab ainult müüri ladumise oskust,korstna poole lõõr kitseneb ja sisuliselt kogu teadus.

[gruppen]

Punane "Tempera" ahjukütus kadus turult juba ammu. No kellel seda tarvis, eksole!? Ja nüüd siis esimesest jaanuarist 2023 keeratakse sinise kraan nii palju koomale, et kui sul pole persse taga suurfarmerit, siis viska oma diiselahi kus see ja teine. Hea küll, nii palju vahendeid on leitud, et käesolev talv üle elada, aga edasi terendab tupik.

Tsiteerime siia lõppu tissidega klassikut: "Nii hästi, kui me tänases Eestis elame, pole veel me veel iialgi elanud!"

Kui sa põllumajanduses ei tegutse ning midagi ei tooda, siis miks sa peaksid seda kütust üldse saama? Mäletamist mööda ei müüda seda ka selle jaoks, et keegi sellega oma garaaži või maja kütaks või autoga ringi sõidaks. Nii, et... Kus see probleem on? ?

[Janka]

Meil siin jah käib elu sedapidi, et hiljemalt hilissügiseks varutakse elutähtsad asjad valmis, et järgmise sügiseni välja vedada.
See puudutab ka kütust. 
Ja seda kulub. Nii masinasse, mis toitu toidab, lund lükkab ja heina niidab kui ka ruumi kütmiseks, kus muude seal tehtavate tööde hulgas ka seda masinat vajadusel putitada saab.
Sedasi on lood.
Selveris või Coopis müüdavad juurikad jätame kivi, asfaldi ja betooniga ümbritsetud maailmas elavaile.

[huvi5]

No see kütuse hinnavahe on nii marginaalne, see kogus kütust nii väike, mis potipõllumehest maainimesel kulub oma isikliku toidu tootmiseks ja hoovi lahti lükkamiseks. Ja tegelikult on ju väga lihtne, võta oma vähemalt hektariline maatükk prias arvele, täida põlluraamatut ja osta kütust. Saad toetust ka veel küsida. Kui sul maad ei ole, mis eriotstarbelist kütet sul vaja on?

[DevilDeVille]

No see kütuse hinnavahe on nii marginaalne, see kogus kütust nii väike, mis potipõllumehest maainimesel kulub oma isikliku toidu tootmiseks ja hoovi lahti lükkamiseks. Ja tegelikult on ju väga lihtne, võta oma vähemalt hektariline maatükk prias arvele, täida põlluraamatut ja osta kütust. Saad toetust ka veel küsida. Kui sul maad ei ole, mis eriotstarbelist kütet sul vaja on?

Ei saa teha nii, jõudu on vaja varuda vingumiseks