[Külahull]

Kõik sai alguse, nagu alati minu puhul, igavusest. Polnud midagi teha ja sirvisin Soome oksjonilehel autosid. Kuni nägin seda- ilmselt võiks öelda et tegu armumisega esimesest silmapilgust. Seksikas siluett, 4 silma ja kuna pildid olid tehtud vihmas, siis nagu märja t-särgi võistluselt kogu see asi. Täpselt selline tunne, nagu ilus blondiin hammustaks alahuult ja vaatks kutsuva pilguga. Ainuke häda, et mingi pagana 3 päeva oksjoni lõpuni. No sellist sügelust pole varem olnud ja vahest käisin ka öösel ka vaatamas, et kas hind on tõusnud, kui und ei olnud. Saabus lõpp ja muidugi läks pakkumine lahti, ilmselt olin moraalselt rohkem valmistunud, kui muud huvilised ja eesmärgi nimel löönud ka hoiupõrsa puruks,seega võitsin asja. Soomes on antud lehel võimalik müüjal kas heaks kiita pakkumine, või tagasi lükata. Müügikohustust ei ole.  Järgmine hommik võttis müüja siiski pakkumise vastu ja kandsin oma vähesed veeringud üle. 
               
Kuulutuses auto kohta jutt, et olnud Konela esitlusauto salongis, müüdud 68a. Ca 9a olnud kasutusel, selle ajaga sõitnud alla 11000km ja  tulnud Konela salongi tagasi vahetusautona ja jäänud sinna aknale maskotiks. Mingi aja pärast viidud Konela omanike garaaži,  kus seisnud aastakümneid. Tagaiste veel originalses kiles. Sain kogu auto ajaloo ja seletuskirja ka enne mind olnud omanike kohta. Müüki tuli auto sellepärast, et üks vendadest vajas raha, müüs auto aastate eest teisele ja nüüd oli garaaži ruumi vaja, mis iseenesest oli ilmselt tõsi, sest pidin vahetpidamatult oma ilast lõuga pühkima, kui mulle garaažis mõningaid eksemplaare näidati ja Mosse ei kuulunud tema jaoks just kullafondi. Üks kiire pilt enda jaoks huvitavamast autost.
   
Muidu Mosse pidi ideaalselt töötama. Selle ideaalselt kohta oli mul kerge eelaimdus, et ehk siiski kõik ei ole nii ilus, kuid auto ju kuidagi vaja Oulust ära saada. Sõitmine ei olnud variant nii igaks juhuks,  treiler oleks maksnud eelarve kohta liiga ja kus häda kõige suurem, seal rong kõige lähem. Kes veel ei tea, siis Soomes öörongid põhja ja tagasi, kus autovagunid haagitakse reisijaterongi taha. Ostsin siis üksikpileti Oulu ja meile kahele tagasi. Mõningad ümberkorraldused ja olingi just alanud puhkuse esimesel päeval teel Oulu. Auto Oulu kesklinnas ja rongijaama mingi hädised 5km. Müüja lubas vastu tulla ja mind ilusti kohale tuua. 
Ega midagi, kõik ilus ja kena, saan auto kätte ja see "ideaalne" hüppab kui konn kohalt minnes. Sidurdamine suht sant, sõita saab, kuid kohalt minemine vaevaline. Sõidan siis müüja kannul rongijaama tagasi ja jään ootama, sest minu rong läheb alles kell 20: midagi ja kell polnud veel isegi 12 mitte. Jätan auto sinna ja vantsin mööda Oulut ringi. Vahepeal käin parkimiskella edasi nihutamas ja autot uudistamas. Vahest panen tööle ja käib nagu pudrupada. Arvasin, et miski küünal jeblab, kuid kodus vaatan. Kell saab 19 ja hakkab rongile laadimine peale.
       
 Kuidagi saan oma 3 silindriga rongile ja mootori soojenedes läheb nagu vähe paremaks. Auto jäi kallaku peale, suunaga üles. Mõtlesin küll, et kas täitsa külma mootoriga saan Pasilas kohalt minema, kuid kuna minu taga teisi autosid ka ja ilmselt sinna ei jäeta, siis ei viitsinud pead lollide mõtetega vaevata ja ronisin perroonile rongi ootama. Kuna autode laadimine oli huvitav tegevus,mida varem polnud näinud, siis vahtisin huviga, et kuidas autod peale laetakse ja vagunid manööverveduri järel teise jaamaotsa viiakse.  Rong tuli ette, ronisin peale ja vagunid haagiti külge ja sihtkoht Pasila raudteejaam Helsinkis. 

Hommikul loomulikult ei saanud kohalt minema. Alles kolmas üritus õnnestus ja sisuliselt täisgaasiga. Rahval lõbu palju, kui keset bensiinivingu Mosset piinan. Sõitsin siis jaama kõrvale autot soojendama, et sadamasse kuidagi saada. Sadamasse sain suht sündmustevaeselt ja ka koju, kui mitte arvestades seika, et kütus sai otsa. Näidik näitas 1/4 paaki ja Hendriksoni küürust alla veeredes jäi mootor ühel hetkel seisma. Õnneks auto kerge ja Olerexi mingi 100m, asi see siis käe kõrval lükata pole . Kui mootor soe, siis töötab suht ilusti, külmana vaevaliselt. Varasematele kogemustele tuginedes eeldasin, et äärmisel juhul vaja plokikaas maha võtta, kuid see ei suutnud siiski varjutada õnne autost üldiselt.


Jatkuu...

[DevilDeVille]

Lihtsalt ääremärkusena - antud lehel on ka säändne auktsiuunide vorm, kus piirhind puudub. Aga see otsus on loomulikult ülesriputaja teha.

[olevtoom]

Kas tal on tagumine kaitseraud vahetatud?

[mossepower]

Kas tal on tagumine kaitseraud vahetatud?

Jah, seda sama küsimust on siin samas foorumis teises teemas suvel juba arutatud: Link
Aga sellest stangest hoolimata on tegu väga kena autoga. Põnev oleks muidugi näha veel detailsemaid pilte ka nt. luukide alt ja kerest, nt. paneelide ühenduskohatadest. Oleks täitsa sportlik huvi analüüsida, näiteks et kas ja kuidas on autot üle värvitud või on tegu originaalvärviga.

[Külahull]

Etteruttavalt mainin, et tegu originaalvärviga. Kivitäkkeid on, mida on püütud värviga parandada. Uue värvi on saanud ainult esipõll ja veljed. Ülejäänud originaal. Pilte ja juttu tuleb jõudumööda.

[mossepower]

Etteruttavalt mainin, et tegu originaalvärviga. Kivitäkkeid on, mida on püütud värviga parandada. Uue värvi on saanud ainult esipõll ja veljed. Ülejäänud originaal. Pilte ja juttu tuleb jõudumööda.

Sellisel juhul esipõlle eemaldamine ja eraldi värvimine seletab, et miks on põlle ja tiiva vaheline tihend musta kummi värvi kuna tehases said nende tihendite servad kerevärvi värvitud. Lisaks on originaalvärvi puhul väga huvitav asjaolu, et puuduvad C-piilarite rööpküliku kujulisel plekk-katted, mis ilmusid ca. 1966. aastal. Seega 1968. aasta autol peaksid need justkui olemas olema. Ksf. taruvaras oskaks kindlasti täpsemalt kommenteerida neid plekk-katteid või nende puudumist.

Kui saaks teada auto kerenumbri, siis paneks reaalse tootmisaja +/- kahe-kolme kuuga paika olemasoleva andmebaasi põhjal. Olen kogunud 100+ Moskva-tehase päritolu 408-tüüpi mosse kere-, mootori- ja raamiumbrite andmed, mille põhjal andmebaasi olen endale teinud. Muidugi originaalsena säilinud autode puhul viitavad reaalsele tootmisajale ka kuupäeva templid detailidel. Jagaja, süütepool ja signaal on esimesed, mis kohe pähe tulevad kuupäevade markeeringutega.

[Külahull]

Vaatan millalgi kerenumbri, kuid auto ise toodetud ilmselt 01.67. Kõik vidinad pöördreleest kuni velgedeni kannavad jaanuari märgistust 67a. Esmaregistreerimine oli 68a lõpp, kuna auto oli Konela salongis selle ajani.

[Külahull]

Suurem eufooria möödas, siis hakkan uurima, et miks mootor käib 3 silindriga ja soojaks saades hakkab umbes pool silindrit omakorda veel tööle. Peale õhupuhasti eemaldamist said mu kahtlused ka kinnituse, kuna karbuss oli seest tahmane. Ilmselt klapid läbi mingil silindril. Surved silindrites 6.9 .5 .7. ja viimane silinder ka umbes 7 bari. Otsin II silindri üss´i üles ja suruõhk silindrisse küünlaaugust. Nii ilusti susises karbussi.
Õnneks Moskvitš tehtud nõukogude inimesele ja koduste vahenditega remonditav. Kaas maha optimism koos entusiasmiga kukkus garaažipõrandale kildudeks, kui kaas maha sai. See, et koid olid silindrilae ära ussitanud, oli väike probleem, kurvem lugu oli silindri seinaga, kus rant sees. 
           
Ilmselt oli auto sõidust seisma jäänud ja midagi polnud tehtud, et mootorit konserveerida. Silindrid olid lihtsalt kinni jäänud ja asi brutaalse jõuga lahti väänatud. Enam polnud midagi teha ja tuli kapotialune puhtaks rookida ja pada välja õngitseda. Õli välja lastes tuli karterist ka imelikke klimpe välja, kuigi õli tundus korralik. Hiljem selgus, et ilmselt peale pikka seismist oli vahetatud õli, kuid mitte õlifilter. Kas polnud filtrit  või mis iganes põhjus, kuid kuna õlifiltri kopsik oli vana õli täis ja see pääses ringlusse, siis sealt klimbid tulidki. Osandades selgus, et II silindri ülemine surverõngas oli ka pooleks. Kuna kolvigrupp oli niikuinii vahetada vaja, siis see reisis kohe vanarauda, kuid ülejäänud asjad tuli ära mõõta, et seisukord teada saada. Huvi pärast kaalusin kepsud koos kolbidega ära ja erinevus oli üle 30 grammi. Tehas lubab max 8g.. Üldse see mootori kvaliteet tundus selline, et valmistatud esmaspäeval peale suuri pühi. 
 Korjasin ploki koos vända ja kepsudega autosse ja viisin kasutaja M.R. juurde. Peale mõõtmist selgus, et plokis rant 2 sajandikku, osadel kepsudel kael 3 sajandikku ellipsis, osad ideaalsed ja vänt õnneks nagu uus ja mahub igati tehase mõõtmetesse. Vaja siis kolbe, rõngaid, kepse, saalesid ja muud 100 asja. Eestist pole kohe saada ja häda käes. Siinkohal tänud kasutajale Formika, kes Ukrainas kontakti jagas ja kelle kaudu sain endale 3 päeva pärast vajaminevad jupid Ukrainast, Harkovist, otse pommirahe alt. Uutest kepsudest olid 3 normaalsed ja üks ellipsis, seega läks mootrisse 3 uut ja 1 kasutatud keps.Kepsude kaalu ajamine oli sisuliselt päeva töö. Erinevused taas kuni 34 grammi. Igaks juhuks vahetasin kaalu, kuid sama tulemus ka risti kaaludes. Lõpuks olid kõik kepsud +-1  grammiste vahedega, mille tasandasin ära kolbide erinevustega. Üllataval kombel olid kolvid 2g täpsusega, mis iseenesest hea tulemus. Lõpptulemus oli grammipealt sama kogu komplektil.
Plokk käis puurimises Detjonõševi juures, kes tuntud hea töö poolest. Kuna teha oli vaja, siis teha juba kord ja korralikult, et sama asja uuesti mitte teha tulevikus. Plokk puuriti kolbide järgi, õlikanalid puhastati ja asi tundus paljutõotav, vähemalt visuaalselt. 
         
Mootori koostamisest pole eriti midagi mainida. Kuna ei arvanud, et teen teema üldse kuhugi, siis ei teinud ka pilte protsessist. Saaled said raam/keps originaalmõõtu, kuna väntvõll oli igati mõõdus ja kaelad siledad. Plokikaas sai uus, koostatud siinse foorumlase poolt vanast kaanest saadud kasutatud klappide ja vedrudega.

[mlsluik]

Masin iseenesest väga kena ju, mida sellisest olematust läbisõidust ka eeldada võiks. Huvitav palju üldse neid mossesid põhjamaadesse suudeti kokku turustada, arv ilmselt ikka tuhandetes?

[zazik]

Masin iseenesest väga kena ju, mida sellisest olematust läbisõidust ka eeldada võiks. Huvitav palju üldse neid mossesid põhjamaadesse suudeti kokku turustada, arv ilmselt ikka tuhandetes?

Soome müüdi 1960-date lõpuni ikka väga palju Nõukogude autosid. Kuskil 60-date alguses hakati alles Lääne autosid seal rohkem müüma, enne seda peamiselt Mossed ja Pobedad-Volgad olidki. Siis kui Jaapani ja Lääne autod levima hakkasid, kahanes muidugi Nõukatehnika populaarsus kiiresti, kuigi odava hinna tõttu neile mingi turuosa jäi. Lihtsalt Mossede asemel hakati Ladasid müüma.

Ülejäänud Skandinaaviasse müüdi ka, aga hulka vähem. Norras küll oli näiteks GAZ-M21 väga populaarne taksona.

[Urmash]

Natuke Konela müügiarvudest. 1976. aastaks oli Soomes müüdud 90000 mosset.
1956. aastaks 6000 mosset.
1962. aastaks 25000
1965. aastaks 50000
1972. aastaks 75000
Seitsmekümnendatel hakkas allakäik, kuna Konela keskendus siis enamasti Lada müügile.
Teema peategelane maksis 1968. aastal 7290 marka.

[Külahull]

Kui Vikipeediat ja Drive2.ru foorumit uskuda, siis läks Mzma 408 toodangust üle poole eksporti. Suurim ekspordipartner oli Soome. Avtoexport´l diil, et vahetusautod tulevad tagasi N.Liitu. Netis tuulates leiab päris palju infot.
Kerenumber on 134827.
Minu kätte jõudnud asjal on tehtud enne salongist väljumist korrosioonitõrje. See tehtud raudpolt Soomes, sest venelased ei suuda siiamaani korralikku korrosioonitõrjet tehases teha. Kogu põhi käidud üle ja uste seest on midagi välja valgunud tuulutusavade kaudu. Ainuke rooste,mida olen suutnud leida, on "Elite" kirja all.
   
C-piilari rest oli butafooria, ehk iluvidin lihtsalt. Alles oli Retrodetal´is paar müüa, kuid kuna minu omale polnud pandud, siis ei hakanud ka eraldi paigaldama. Niipalju, kui lugenud olen, siis ei ole mingit loogikat nendel piilari restidel, kui ka uste alumistel liistudel. Võib-olla sai lisaraha eest, kuid venelaste arvates riputati need külge olemasolul ekspordi autodele. Kui laos polnud, siis tuli ilma. Tehases olla iga kuu viidud läbi mingeid uuendusi ja seis suht kaootiline, et mis ikkagi oli ja mis ei. Soomes müüdavatel Elite mudelitel oli küll ees 4 tuld aastani 69 lõpp ja need paigaldati Konelas lääne omad. Olen kuulnud, et on olnud ka "Lucas" ja "Bosch" elemente. Sellel autol on "Autorouche" omad. Lisaraha eest sai raadio ja antenni, kuid sellel need puuduvad, seega saab kuulata kaunist mootori häält sõites.
Salongi plastid on nõrk koht, mis päikese käes hapraks muutub ja lagunema kipub. Piltidel on veel vanad kuivikud küljes, kuid salongiplastidest sai vahetatud suunatulelüliti korpus ja roolisamba käigukangi kate, mis suunatulelüliti all. Armatuuri resti kõrval olevad kahe kangikese otsad ka. Muu originaal.

               
Piduritega mingi anomaalia, mis mulle siiamaani pähe ei mahu. Sai vahetatud kõik töösilindrid ja õhutatud. Pedaal hakkab pidama teisel vajutusel ja paremaks ei lähe. Jätsin asja sinnapaika, et kevadel tegelen edasi. Peapumba õlinõu oli 3/4 osas täis, ehk ca 100ml. Mitu nädalat seisis sama tase, ühel hetkel nõu tühi. Ronin lambiga auto alla, et kus loik siis on-kõik kuiv. Kisun rattad alt ja trumlid maha, ei midagi. Torud kuivad, kõik ok. Ronin lambiga armatuuri alla, et ehk salongi jooksnud peapumbast, ei midagi. Kõik kuiv ja ilus. Auto kallal keegi käinud ei ole ja kui kellelgi häid ideid, et kuhu saab kaduda piduriõli, siis kuulan huviga.

Stange saladus lahenes lähemal uurimisel, et miks on vahetatud. Auto telgjoonest vähe paremale on paneelide ühenduskohas õrn muljumine. Suht raskesti märgatav. Ilmselt on stange oma tööd korralikult teinud ja vahetusse läinud. Auto aktiivse kasutusea ajal see juhtunud ei ole, sest märget sellest ei ole. Vahetatud on varasemalt ainult sidur koos korviga, mille kohta on arve olemas. Selle autoga on keskmisest kõvem sidurdaja sõitnud, sest ka praeguse korvi laagril oli kuumenemise jälgi. Korvipoolne laager ja survelaager koos kettaga läksid uued, korv jäi vana, kuna tööpind korralik. "Konnatamise" põhjus leidus sidurikäppade reguleerimispoltides, mille mutrid olid lihtsalt põhja kinni keeratud. Peale siduri reguleerimist hoorattale kinnitatuna, probleem kadus ja paigalt minemine sujuv.

Juhul, kui kellegi on korralikku 2-osalist stanget, mida saaks külge riputada, siis pakkumised teretulnud!

[Daff]

Kas sul on sellel autol peal pidurite hüdrovaakum võimendi?  
Mul soomest tagasi tulnud 412 tõmbas samuti õlist potid tühjaks. Müstika algul. Aga selgus, et lasi kõik õli hüdrovaakum võimendi kopsikusse.
Seal olid sees sellised tihendid mida vene ajal ausal teel saada polnud. Sai niiti alla ja vahele mässitud aga õli jäi võtma.

[Marko]

 kui kellelgi häid ideid, et kuhu saab kaduda piduriõli, siis kuulan huviga.

Pidurivõimendi vaakumkopsik on üsna mahukas. Originaalis tal seda vist pole, aga ehk ekspordiks või kohapeal pandi?

[Külahull]

Vaakum puudub, ainult paljas peasilinder.

[Urmash]

 Niipalju, kui lugenud olen, siis ei ole mingit loogikat nendel piilari restidel, kui ka uste alumistel liistudel. Võib-olla sai lisaraha eest, kuid venelaste arvates riputati need külge olemasolul ekspordi autodele. Kui laos polnud, siis tuli ilma. 

Kui on huvi, siis üks komplekt uusi replica C-piilari reste on saadaval. Need restid olid
Konela omalooming, tehas neid ei paigaldanud.

[Daff]

Vaakum puudub, ainult paljas peasilinder.

Seda hüdrovaakumit hakati juba viimastele 408 peale panema.( mitte segi ajada vaakumvõimendiga).
See asub paremal pool mootoriruumis vastu tulemüüri.
Mul oli ka 68a 408 millel oli see vigur peal. Ei tea muidugi kas oli tehase paigaldus.
Sellel oli veel viga, et kui pidirdasid siis tõmbas  läbi selle hüdrovaakumi lisaõhku ja pöörded hakkasid kõikuma.

[Külahull]

Kui on huvi, siis üks komplekt uusi replica C-piilari reste on saadaval. Need restid olid
Konela omalooming, tehas neid ei paigaldanud.

Tänud pakkumast, kuid kui neid ei olnud salongist väljudes, siis pole mõtet neid ka nüüd paigaldada. Las olla sellisena, nagu on.

Pilt mootorist alguses. Ei maksa keskenduda generaatorile ega piduritulede lülitile. Neid enam sealt ei leidu. Pilt soetamishetkest lihtsalt, et milline pidurisilinder on.
   

[TeeTL]

Super säilivus ikkagi masinal, sellist on vist kohe kordades toredam kapitaalremontida
Huvitav, kas tagumised punased lisareflektorid olid ka maaletooja poolt külgekombineeritud või varieerusid tehases ?
Meil kunagi pesitsenud Elitel olid nad pisut teises asupaigas. Kere seerianumber 177701, tootmisaeg võis olla 1967 lõpuosas, sest hooldusraamatu järgi on käinud 6000km läbivaatusel ühes väikses Rootsi linnas 20.03.1968.
   

[spitfire]

Soome müüdi 1960-date lõpuni ikka väga palju Nõukogude autosid. Kuskil 60-date alguses hakati alles Lääne autosid seal rohkem müüma, enne seda peamiselt Mossed ja Pobedad-Volgad olidki. Siis kui Jaapani ja Lääne autod levima hakkasid, kahanes muidugi Nõukatehnika populaarsus kiiresti, kuigi odava hinna tõttu neile mingi turuosa jäi. Lihtsalt Mossede asemel hakati Ladasid müüma.Ülejäänud Skandinaaviasse müüdi ka, aga hulka vähem. Norras küll oli näiteks GAZ-M21 väga populaarne taksona.

Vene autode "populaarsus" Soomes, tulenes valitsuse rangest valuutapoliitikast ja piirangutest lääne autode impordile ja müügile, kogu aur läks Talve- ja Jätkusõja võla tasumiseks N-Liidule. Mingil perioodil oli ka Soomes mingit laadne meile vägagi tuttav autoostu lubade süsteem, mis kehtis lääne autodele, vene auto oli vabamüügis.