DIY Hobigaraaž

(26-03-2023, 10:21 AM)muska71 Kirjutas:  Selline küsimus,et kui võtame 200mm seina siis kumb soem tuleb kas aeroc või fibo?Ise julgeks esimest pakkuda.

Bauroc (vana nimega aeroc) on ikka soojem. Ning Bauroci puhul pole ka vuukides külmasilda, sest segu asemel kasutusel spets liim, mis jätab imeõhukese vuugi. Aga üldiselt 200mm plokki niisama ilma lisa soojustuseta ei kasutata. Ja seal on see vahe et kui Fibot kõlbab ka penoga soojustada, mis on üldiselt ilmselt kõige lihtsam ja odavam lisasoojustus, siis Bauroci puhul võiks eelistada villaga soojustamit.
Vasta

(26-03-2023, 10:34 AM)olli Kirjutas:  
(26-03-2023, 10:21 AM)muska71 Kirjutas:  Selline küsimus,et kui võtame 200mm seina siis kumb soem tuleb kas aeroc või fibo?Ise julgeks esimest pakkuda.

Bauroc (vana nimega aeroc) on ikka soojem. Ning Bauroci puhul pole ka vuukides külmasilda, sest segu asemel kasutusel spets liim, mis jätab imeõhukese vuugi. Aga üldiselt 200mm plokki niisama ilma lisa soojustuseta ei kasutata. Ja seal on see vahe et kui Fibot kõlbab ka penoga soojustada, mis on üldiselt ilmselt kõige lihtsam ja odavam lisasoojustus, siis Bauroci puhul võiks eelistada villaga soojustamit.
Aeroc/Bauroc on ka 375mm paksuse puhul eluhoone jaoks liiga suure soojakaoga ja vajab lisasoojustust. Garaazi jaoks peaks olema ok. Mäletan üht vaidlust sel teemal üsna vanast ajast, võis olla aastal 2004 või 2005, teemaks Aeroc 375 ja tema sobivus eluhoone seinaks ilma soojustuseta. Tehti siis pädevad arvutused, mille tulemuseks saadi seina soojusjuhtivus üsna piiri peal juba tol ajal kehtinud normide ja tavade järgi. Lõpplahendusena läks Aerocile peale 50mm EPS ja krohv. Soojustuse mõte on ka selles, et kui seina peaks tekkima pragu, siis see pragu poleks läbiv.

Muska küsimusest lähtudes julgeks pakkuda, et kõige tugevam ja seinapaksusega mitte liiale minev saaks mingit sorti 140mm betoonplokki kasutades ja sellele väljapoole 150-200mm EPS selga. Kui plokk ilusti puhtalt laduda, pole sisse viimistlust vajagi. Kui siis ehk mingit sorti fassaadivärv heledaks ja valgeks saamiseks. Vivacolor Hansa Facade/Silicate näiteks.
Vasta

(26-03-2023, 12:46 PM)ak75 Kirjutas:  
(26-03-2023, 10:34 AM)olli Kirjutas:  
(26-03-2023, 10:21 AM)muska71 Kirjutas:  Selline küsimus,et kui võtame 200mm seina siis kumb soem tuleb kas aeroc või fibo?Ise julgeks esimest pakkuda.

Bauroc (vana nimega aeroc) on ikka soojem. Ning Bauroci puhul pole ka vuukides külmasilda, sest segu asemel kasutusel spets liim, mis jätab imeõhukese vuugi.
Aeroc/Bauroc on ka 375mm paksuse puhul eluhoone jaoks liiga suure soojakaoga ja vajab lisasoojustust. 

Ei hakka numbrilisi näitajaid guugeldama, kel vaja leiab ise, aga Aeroc ploki eelis näiteks puitsõrestik/vill konstruktsiooni ees on suuresti selles, et Aerokit ei saa "üle jala" laduda. Ehk siis see Aeroc ploki mis iganes soojakao number tal on, saab olema aus, aga puitsõrestik/vill kombinatsioonis mängib suurt rolli töö kvaliteet, ehk siis selle konstrui teoreetiliselt parem soojapidavus ei pruugi praktikas realiseeruda. See vahe kahe konstui vahel tuleb esile hästi just tuulise ilmaga kui tuule surve on seinale suur ja rõhk leiab need õhukanalid villa/tuuletõkke seest üles. Näiteks kaabli läbiviigud. Läbi huumori prisma võib öelda, et teinekord on maja vent lahendatud kaks ühes põhimõttel koos kaabeldusega, kus õhk siseneb tuppa pistikust Smile
Vasta

(26-03-2023, 10:19 AM)Raivo Kirjutas:  See pennide värk paistab küll räigelt üledimensioneeritud.
Ma huvi pärast juba algul vaatasin, et selle mõõdu ja sammuga sarikas peaks kandma ka ilma pennita.
Aga teemaalgatajale sügav kummardus ja keeldun respektist ühtlasi oma kuuriehitusi siin foorumis kajastamast Big Grin

omal sama mõte, et kas arvutustega ei eksitud koma kohaga kuskil ?
paistab selline 10x üle pingutatud.   Rolleyes

huvitav milliste koormustega arvutati kui nähti ette ühele sarikapaarile kahte penni ja veel 
kahe penni vahele nähti veel ette prussi, et vältida pennide vibuks tõmbamist arvestades nende ristlõiget
arvestades seda sama I tala ja prusside ristlõiget ja nende tihedust tundub nagu oleks alpi mägimaja kus katusele võib tulla 2...3m lund 

muidugi positiivne on see et pigem tugevam kui nõrgem. 





talupoja tarkusest ja märja näpug vastu tuult vaadates oleks pakkunud 5x20 prussi sarikaks meetrise sammuga ja 5x10 penniks ja se kõik mõne 200 naelaga kokku.
ju oleks ka ära kandnud ja ilma selle 300se I talata  Toungue eks sellisena ju kunagi ehitati maju, kuure ja lautasid  Big Grin

seda viimast tuleb võtta siis naljana mitte ehitussoovitusena.
Vasta

Ei taha targutada, aga see tänapäeva inseneriteadus ongi kaks polti ühe sõlme kohta? Materjali gabariite vaadates kas see on õige, et nad omavahel lähestikku on- tõmmanud vähemalt poldid diagonaali laiali (pennidel)? Vineeridest põskel on ka pikkust, et oleks saand poldid laiali tõmmata. Vabandan-ei taha targutada  Wink
Aga muidu hoian silma teemal peal (pos. võtmes) kuna ootan mind huvitavat teemat  Wink.
Vasta

(26-03-2023, 20:57 PM)heiti Kirjutas:  Ei taha targutada, aga see tänapäeva inseneriteadus ongi kaks polti ühe sõlme kohta? Materjali gabariite vaadates kas see on õige, et nad omavahel lähestikku on- tõmmanud vähemalt poldid diagonaali laiali (pennidel)? Vineeridest põskel on ka pikkust, et oleks saand poldid laiali tõmmata. Vabandan-ei taha targutada  Wink
Aga muidu hoian silma teemal peal (pos. võtmes) kuna ootan mind huvitavat teemat  Wink.

Ma siinkohal küsiks vastu jooniseid koormusvektoritega, mis seda seisukohta toetaksid.
Enda praktiline tähelepanek märksa lahjematest ajutistest konstruktsioonidest, et suure vahega diagonaalis poldid või kruvid lasevad väände korral tekkida mitmel pikilõhel. Oletan, et samal joonel poltide vaheline puit  hakkab selles olukorras survele töötama.
Vasta

(26-03-2023, 10:19 AM)Raivo Kirjutas:  See pennide värk paistab küll räigelt üledimensioneeritud.
Ma huvi pärast juba algul vaatasin, et selle mõõdu ja sammuga sarikas peaks kandma ka ilma pennita.
Aga teemaalgatajale sügav kummardus ja keeldun respektist ühtlasi oma kuuriehitusi siin foorumis kajastamast Big Grin
KOGU see ehitus on vähemalt kümnekordselt ülediomensioneeritud! Tore vaadata sest töö on ju suurepärane aga küsimus on MIKS??? Käid mööda saja aasta vanuseid ja veel vanemaid hooneid, näiteks mõisate häärberid ja ka kõrvalhooneid, vaatad neid, nende sarikaid, sarika sammu, kinnitsuvahendeid, toolvärke ja siis seda... MIKS??? See on "millegi" puudus, mis tänases ühiskonnas sunnib nii räigelt raiskama! See on juba ajuvaba, kuhuni on mindud. Minul isiklikult hakkab juhe vaikselt kokku jooskma idiootsustest ja hiilimisi on arvutsisse akendeks tekkinud erinevad kinnisvara kuulutused kohtadest, kus pimedatel talvekuudel käidud-oldud. Ma täitsa mõistan vanatehnik Harri Tiidust ja naudin nende tegemisi telest Wink Äkki ühel ööl tuleb -25 külma ja äkki ühel talvel tuleb meeter lund... ja selleks "äkkiks", mis tähendab titel püksisittumist, kulutatakse üüratu raha ja energia??? MIKS? Vaatasin siis ka PV asja, see 1kWp tootmine Ebre delta alal. No ei ole keeruline A-energiamärgist teha Big Grin
Vasta

(26-03-2023, 22:55 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(26-03-2023, 10:19 AM)Raivo Kirjutas:  See pennide värk paistab küll räigelt üledimensioneeritud.
KOGU see ehitus on vähemalt kümnekordselt ülediomensioneeritud! Tore vaadata sest töö on ju suurepärane aga küsimus on MIKS??? Käid mööda saja aasta vanuseid ja veel vanemaid hooneid, näiteks mõisate häärberid ja ka kõrvalhooneid, vaatad neid, nende sarikaid, sarika sammu, kinnitsuvahendeid, toolvärke ja siis seda...

Siinkohal meenub ka mulle keiss kus esmakordselt sai vaadatud suvekodu pööningule mõttega. Ja see ehmatas: sarika samm oli 120cm, ümarpuit lahja käsivarre jämedune ! Penne polnud üldse ! Kandvate seinte vahe oli tiba alla 6m. Kalle u. 40kraadi. Järgmine päev esimese asjana läksin ülesse penne lööma. Esimese naela sain sisse, teine jäi poole peale, kuulsin kahtlast suminat ja siis nägin jalgpalli suurust krt teab kelle pesa, hüppega sealt lakast alla tulin.. haamer on siiani seal üleval. Raporteerisin siis nähtust, aga kuna isegi peale kolmandat õlut julgeid mehi ei leidunud siis olukord pööningul on endine. Maja jah on üle 100 aasta vana ja see rahustab. Aga kellelegi sellist ratsi ei soovita, ju siis ikka olid vaesed ajad. Rsk need pennid tuleb ikka ära panna..
Vasta

(26-03-2023, 23:53 PM)spitfire Kirjutas:  ... Ja see ehmatas: sarika samm oli 120cm, ümarpuit lahja käsivarre jämedune ! Penne polnud üldse ! ... Maja jah on üle 100 aasta vana ja see rahustab. ...
Ja vanad majad ongi sellised, mul ka üle 100 aasta majal vanust ja sarikasamm veel suurem oma 2 m, jämedus küll ca 15 cm. Pennid on küll olemas ...
Ka oma 40 a tagasi ehitatud 5x8 m autokuuril on sarikasamm sinnakanti ja seal juba servatud laud 55x180 materjaliks. Kui mõni aasta tagasi tormiga vaher kuuri katusele kukkus ja ühe sarika puruks lõi siis lappisin kahelt poolt 50x150x1000 lauajuppidega, mis 150 kruvidega läbivalt kinni lasin (naelfermi laadselt, tihedalt) - siiani kestab.
Vasta

(26-03-2023, 20:19 PM)MeelisV Kirjutas:  
(26-03-2023, 10:19 AM)Raivo Kirjutas:  See pennide värk paistab küll räigelt üledimensioneeritud.
Ma huvi pärast juba algul vaatasin, et selle mõõdu ja sammuga sarikas peaks kandma ka ilma pennita.
Aga teemaalgatajale sügav kummardus ja keeldun respektist ühtlasi oma kuuriehitusi siin foorumis kajastamast Big Grin

omal sama mõte, et kas arvutustega ei eksitud koma kohaga kuskil ?
paistab selline 10x üle pingutatud.   Rolleyes

huvitav milliste koormustega arvutati kui nähti ette ühele sarikapaarile kahte penni ja veel 
kahe penni vahele nähti veel ette prussi, et vältida pennide vibuks tõmbamist arvestades nende ristlõiget
arvestades seda sama I tala ja prusside ristlõiget ja nende tihedust tundub nagu oleks alpi mägimaja kus katusele võib tulla 2...3m lund 

muidugi positiivne on see et pigem tugevam kui nõrgem. 


talupoja tarkusest ja märja näpug vastu tuult vaadates oleks pakkunud 5x20 prussi sarikaks meetrise sammuga ja 5x10 penniks ja se kõik mõne 200 naelaga kokku.
ju oleks ka ära kandnud ja ilma selle 300se I talata  Toungue eks sellisena ju kunagi ehitati maju, kuure ja lautasid  Big Grin

seda viimast tuleb võtta siis naljana mitte ehitussoovitusena.
Topeltpenniga üle dimensioneerimine ei tee asja halvemaks. Kulutatud ressursi teemat samuti ei ole mõtet arendada - igaüks ise teab, kuidas, kuhu ja kuipalju.
Eespool jäi silma, et konstruktor oli ette näinud 3tk M14 polti. Pandi aga 3xM16 polti ja puuriti nende jaoks 3x18mm augud. Seda järele ei teeks. Esiteks tehti sarikasse kolm ava, koguläbimõõduga 54mm, mis vähendab mingis arvulises väärtuses rohkem sarikate kandevõimet kui konstruktor oli ette näinud oma arvutuse (3x14mm) puhul. Teine teema on, et kui tehtav sõlm just lõtku ei eelda, tuleks ava teha võimalikult täpne, puidu puhul ehk isegi grammi jagu väiksema läbimõõduga kui kinnitusvahend. Prussi puhul pennide ühendamisel sarikaga 15,5mm puuriga oleks ise lähenenud ja ülemiste ühenduste puhul, kus vineerist lapid 16,5mm.
Mis puudutab poltide pealt kokkuhoidmist ja keermelatist vajalike juppide voolimist, siis teist korda vist ei teeks mõeldes relakatööle kulunud ajale!? ..aga olen ka ise selle tee läbi käinud Smile)

Meelisele - ilma joonisteta, talupojatarkusest 145x45 penniks (sest kui sarikas juba höövelmaterjalist, siis olgu ka penn, eksole), kummagist otsast penni 4x120 tavalist musta naela 4tk sisse, naelte läbiulatuvad otsad kindlasti 90 kraadi alla vastu puitu ja lõpetuseks 1xM10 polt, suured seibid ja mutter kummassegi penni otsa.
Vasta

Kes Te siin ütlete, et 2 m sarika samm ja käsivarre jämedune kärab küll... No ei kära nüüdsel ajal enam. Puukuurile ehk jah, aga eluhoonele või garagele mitte. Esiteks ei soojustanud vanal ajal katusealust mitte keegi, teiseks oli katusekate põhiliselt laast, mis kaalult kerge ja läbivajumisel töötas kenasti kaasa ilma vettpidavust kaotamata. Soojustused, tuule- ja aurutõkked ise juba eeldavad nüüdsel ajal kabedamat sarikat. Kas ta just villa sammuga peab olema, on iseasi. Ka minu arvates on selle garagega paljudes asjades tõsine overkill tehtud, aga eks see ole omaniku valik. Oma rahakott, ise teab. Overkillist ju otseselt midagi halba ka ei sünni.
 Mul oleks selline küsimus: kas seda metallist haripärlinit otsast vaadates tal mingit läbivajumist oma raskuse all ka näha oli? Enne kui post paika sai.
Vasta

M16 kinnitusvahendid tunduvad ka rämedalt üle pandud, ammu enne annab see puit sul seal järgi... enda hingerahu on ka tähtis, aga kordades liialdada ei maksa. 
Mäletan kui enda majakatust sai tehtud ca 10 aastat tagasi, siis sarikate otsad said vaheliti pandud, ning need ja pennid said kokku pekstud tavaliste 5mm ehitusnaeltega Big Grin 
Loomulikult ei arvutanud keegi seal midagi, aga sellist tunnetki pole et miskit seal järgi peaks andma.
Vasta

Mis see tänapäevane plekk siis vanast laastust nüüd ikka raskem on. Põhilise koormuse annab sulalumi ja tormituul, kui katus sellise nurga all on, et lumi ise maha ei sõida.  Ja lõppude lõpuks ongi oma vaba valik, kas alguses panustad rohkem sarikasse või käid pärast igal talvel lund alla ajamas.

Aga kui hoone on 100 aastat vana ja sarikas, kuitahes lahja ja harv ta ka poleks, on siiani püsti, järelikult on ta piisav. Ju on kunagine peremees vähemalt korralikud kaikad valinud, kui ta neid ka palju ei leidnud. Ja ilmselt on läbivajumine ka suurem, kui tänapäeval keegi tolereerida tahaks.

Keermelatti on ka mitmesuguse kvaliteediga, teinekord on mõistlikum südamerahu tarvis tugevam latt võtta.
Vasta

Kinnitusvahendeid valides tuleb arvestada sellega, et igale liitele mõjub jõudusid kahes suunas. Tõmbele ja lõikele. Olenevalt liite iseloomust ühtepidi rohkem kui teistpidi. Tavaline ehitusnael on väga heade omadustega lõike suunaliste jõudude osas, ent tõmbele kuigi hästi ei toimi. Seetõttu on teinekord mõistlik kombineerida nael-liidest poltliidesega. Piltlikult öeldes siis, polt tagab selle et liide koos naeltega lahti ei tuleks. Naelad aga tagavad tugevuse lõike suunas.

Lisasin näite konstruktori poolt tehtud sarika plaanist. Kusjuures ava on tõepoolest ette nähtud puurida suurem kui polt ise.

   

Sellist liidet (nagu ülemisel joonisel pennide kinnitamiseks) kasutatakse eelkõige kohas, kus liidetavate konstruktsiooniosade hulk ja paksus on tavalise ehitusnaela jaoks sobilik. Antud juhul siis 2x50mm pruss. Kui võtta selline liide nagu teema algatajal, kus on vaja liita kokku 3x50mm prussid (või rohkem), siis üldiselt eelistataksegi puhtalt poltliidest. Eks saaks ka kahelt poolt naelaga, aga küllap siin on lisaks muudele küsimustele natuke ka ehitusmugavuse peale mõeldud. Kui sarikaid monteerida enne kui need püsti ära on tõstetud (ma tegin nii), siis alt üles naelu lüüa on päris vilets. Ka ülemise tipu plaadid sai ühele küljele alles päris lõpus monteeritud seetõttu.

Lisaks siis näide toplektsarika plaanist. Kus pennide kohas on liide 4x50mm prussi (topelt sarikas + topelt penn).

   
Vasta

Endiselt muidugi ääretult põnev teema, progressi on hästi huvitav jälgida. On siin olnud arutelusid sarikate läbivajumisest, jämedate poltide vajalikkusest, peenem polt- suurem auk mõjust sarika kandevõimele. Ise kaldun arvama, et kuna müüri sidumisvöö on korralik valu ja selle küljes omakorda müürilatt, lisaks veel asjaolu, et sarikad on nii suure nurga all, siis juhul, kui sarika alumine ots, kas siis koos müürilatiga või selle pealt ära ei vaju (mida ta sellise hingega tehtud ehituse puhul kindlasti teha ei saa), ei juhtu selle ülemise poolega küll midagi.
Meil on üks hoone, mille puhul on näha, et müürilatt on laiali vajunud (tõenäoliselt ise tehtud lubi-saepuru-tsement-plokid ei olnud algul piisavalt kõvad, et müürilatti korralikult kinni hoida) ja seetõttu on ka katusehari lohku vajunud. Sarikad ise vajumise märke ei ilmuta, kui siis saab paine olla ainult selles osas, mis jääb pennist veidi allapoole.

Olli märkus naelte taluvuse kohta tõmbe suunas on muidugi õige- eterniitkatustel on see väga hästi näha. Samas on meie poolt ehitatud majal, laudal, kõrvalhoonel, küünil ja kuuridel sarikate jaoks kasutatud vaid 200seid naelu ja kestab küll. Mitte et ma seda nüüd ainuõigeks või parimaks lahenduseks pean, aga isegi paarkümmend aastat tagasi oli materjalide valik väiksem ja ka ehitusstandardid (võibolla/arvatavasti) madalamad.

 Ja ma olen täiesti kindel, et Lauri seda kõike üledimensioneerituks kindlasti ei pea, pigem on hinges sügav rahu peale iga etappi, et "no kurat, järgmised 100 aastat ei tohiks sellega küll midagi juhtuda"!
Vasta

Palju neid ehitusmehi tänapäeval ikka enam on, kes päev otsa 6x200 ehitusnaelu sisse kannataks peksta. Big Grin Olen proovinud, aga vääga kiirelt saab isu täis. Poltliidese koostamine aga nõnda lihtsaks tehtud õigete tööriistadega.
Vasta

Tänud taas kõigile sisuka arutelu eest. Väga hea on näha elavat ja teemasse minevat diskussiooni. 

Minu jaoks on tegemist esmakordse ehitusprojektiga üldse. Sisuliselt sai ilma oskusteta pea ees tundmatusse vette hüpatud ja ujuma hakatud. Kõige sellega tahan öelda, et juba sellise projektiga poole peale jõudmine laiendab silmaringi ja arusaama ehitamisest kui sellisest ikka meeletult. Kui kunagi midagi ehitanud ei ole, siis on selgelt võimatu hoomata ja aru saada, mis ja kuidas tegelikult toimub. Kui palju võtab üks või teine tööetapp ressurssi, kuidas "pulgad" oma peas eelnevalt kokku panna ja kuidad 3-4 etappi ette mõelda, kogu materjalimajanduse etteplaneerimine, paberimajandus, võimalikud vead ning möödapanekud. Ütleks, et täitsa teadus - vähemalt minu jaoks. Mis on aga põnev on see, et iga liigutusega tekib aina enam entusiasmi ja tahet teha ikka rohkem ja paremini. Ning iga liigutus, mida teed, aitab paremini mõista, mida teised inimesed on teinud või on tegemas (kasvõi antud foorumi teemasid lugedes). 

Mis puudutab arvamusi üle dimensioneerimise osas (pean silmas materjali), siis rahustaks kaaskodanikud maha. Kõigepealt vaatame hoone mõõtusid. On oma kõrguse kohta väga lai, võrdlemisi madal ja väga lameda viilkatusega. Sellisel puhul peabki katus olema tugevakonstruktsiooniline, veel enam et kasutatud ei ole ferme. Katusele on koormus tegelikkuses korralik - altpoolt vineerplaat, sees 250mm villa kogu ulatuses, tuuletõke, topeltroov (kile tuleb vahele), katuseplekk. Sama ka muus osas - kõik on tehtud põhjusega. Lisaks on oma arvutused teinud konstruktor, kelle oskustes ja teadmistes ei ole ilmselt põhjust kahelda. Minu puhul tehti katuse tugevusarvutused mitte pelgalt katust silmas pidades, vaid mees hakkas minema seintest. Seina materjal, sidumisvöö asukoht ja suurus, müürlati asukoht ning paigutus; seejärel tala materjal, pennide kõrgus sarikate suhtes et teise korruse ruumid saaksid korraliku kõrgusega lae; I-tala tugevusarvutused nii talale kui tala tugipinnale jne jne. 

Mis puudutab konkreetse ehitise konstruktsiooni ja selle nimetamist üledimensioneerituks ning raha/ressursi raiskamiseks, siis olukord ei ole üldse nii. Seltsimehed, püüdkem vaadata asju laiemalt ning istutada ennast ka teiste inimeste kingadesse. Vaadake, see garaaž peab pakkuma mulle 25-30 aastat sooja tööruumi oma hobidega tegelemiseks ning majapidamise ülalpidamiseks. Peale mind peab see ära kestma minu laste eluaja ning loodetavasti saavad ka minu laste lapsed seal esimest korda näpud õliseks tehtud. Ma ei ehita asja mõttega, et "pärast mind tulgu või veeuputus". 

Mis puudutab ehtise hinda (nimetame seda siis raha raiskamiseks) siis on asi hoopiski vastupidine. Planeerisin selle garaaži ehitust aktiivselt 2-3 aastat, vaikselt unistasin varemgi. Teemasid oli vaid kaks:
1. Hoone suurus, funktsionaalsus ja kõik see, mida ma reaalselt vajasin. Ehk need asjad olid paigas ja muutmisele ei kuulunud.
2. Projekteerimistingimused - ma ei saa muuta seda, mida ametnikud mul teha ei luba. Ehk pidin arvestama ka ettekirjutustega. 
Kõik see, mis edasi toimus ja toimub tänaseni, on säästmine ja ökonoomitamine. Miks see garaaž on üleüldse selline nagu ta on - võrdlemisi tugev vundament, massiivsed kiviseinad, meeletu enda tehtud töö. Aga sellepärast, et see oli ja on minu jaoks odavaim lahendus. Ütlen päris ausalt, et olen veetnud kümneid magamata öid ja lugematult päevi arvutades, et mis iga liigutus selle hoone juures maksab ja maksma läheb. Ma ei ole rikas inimene, ma ei suuda omale uut autot liisida/osta ega šikilt riides käia. Tavaline inimene olen ja käin palgatööl. Kes on oma kätega ühe maja valmis ehitanud, see saab aru, kuhu raha läheb. Põhiline raha ehituse juures läheb poolfabrikaat materjalidesse, tööjõudu/teenustesse ja sisetööde peale. Kellel on raha, see laseb ehitada, kasutab poolfabrikaat materjale (sandwitchpaneelid, soojustatud ehitusplokid, fermid, betoonelemendid, soojustusvormid jne jne). See kõik võib tunduda (ja kindlasti ka on) moodne, keskkonnasäästlik, soojapidav, kerge, väikese kahjuliku jalajäljega, kuid see on kallis. Nii kallis, et mina paraku ei suuda seda maksta. Miks kallis? Sellepärast et töö maksab - keegi mõtles välja sooja sandwitchpaneeli (mõtleja tahab raha, valmistaja tahab raha, müüja tahab kasumit), moodsad asjad samuti maksavad (marginaal lisaks eelnevale juures juba sellepärast, et on moodne), vormid-fermid-elemendid - kõik need peab keegi sinu eest valmis tegema ja ka see maksab. See kõik on äri, ehk rahakulu lõpptarbijale. Mina panin lauale oma rahakoti ja ainuke võimalus oli hakata ise ehitama, poolfabrikaate kasutada ei saanud, sest polnud raha. Kõik tuli ise oma kätega valmis teha - kivi kivi haaval, pruss prussi haaval. Palju asju ei ostnud ettejuhtuvana poest, sest osutusid liiga kulukaks. Ikka kiikasin turule, ostsin jääke siit-sealt ja ka second-hand materjali, lunisin pakkumisi erinevatelt müüjatelt. Oma töö ei maksa, oskusi on võimalik omandada ja lihvida ning sellest tulebki rahaline sääst. Ja mitte väike. Mul olid paberil variandid ehitada Bauroc plokist, Fibost, puitkonstruktsioonidest, sandwitch paneelidest, betoonehitis. Arvestades, mida ma garaažilt tahtsin (mõõtmed, lae kõrgus, soojuspidavus, tulekindlus ja see et see kannataks 30+ tonni tehnikat sisse vedada) ning arvestades, missugused olid minu rahalised võimalused osutus üsna oluliselt soodsaimaks variandiks Bauroc 375 plokk. Igal inimesel on erinevad arusaamad, võimalused ning soovid, kuidas ta midagi teha tahab. Minul olid sellised - ise käed mustaks teha, vait olla ja pihta hakata. Mitte kordagi kuni tänase päevani ei ole mõelnud, et oleksin ikka pidanud kogu teenuse sisse ostma.

Selle hoone võtmed kätte põrandapinna (esimene korrus pluss natuke teist korrust) ruutmeetrihind tuleb kopikas alla 330 euro, mille materjalide ja töö peale kulutanud olen ja veel kulutamas olen. See sisaldab kõike mõeldavat: 40m 4m laiusega juurdepääsutee ehitus koos materjalidega, 100+ meetrise drenaažitrassi ehitus koos materjalidega, hoone vundament nullist koos ehituse ja ettevalmistusega, täitematerjalid (killustik), 160m2 ehitusaluse pinnaga hoone ehitus mis on osaliselt kahekordne ja osaliselt läbi kahe korruse, kogu siseviimistlus, kanalisatsioon, veesüsteem, elektriprojekt koos arvutustega, kogu elektriinstallatsioon koos toitekaabli hinna ja vedamisega ehitusplatsini, betoonpõranda alune täide ja soojustus, korralik betoonpõrand kõikidesse ruumidesse, põrandaküttesüsteem (õhk-vesi) koos pea 700m torustiku ja kütteaparatuuriga, neljalõõriline korsten, tuletõkkekonstruktsioonid, suured tuletõkkeuksed, kolmekihilised klaaspakett-aknad, välisviimistlus koos saba ja karvadega, soojustatud katus, katuseplekk, kõik vajalikud dokumendid nagu ehitusprojekt/tugevusarvutused/load/riigilõivud, tellitud transport- ja tõsteteenused. Kõik. Absoluutselt kõik on selle hinna sees. Kes arvab, et on kallis ja raha on raisatud, siis ole mees ja tee paremini ning soodsamalt või näita, kes teeb Toungue 

Väga hea diskussioon on pennide/sarikate sisse avade puurimise teemal. Võta nüüd kinni, miks nii tehakse, et auk õige pisut suurem on. Tegelikult proovisin ise ka täpse puurimisega asja lahendada. Kui pennid olid paigas (kruvidega), siis lasin 16mm augu puuriga ette. Et nüüd sinna M16 polti sisse saada pidi ikkagi väga julmalt haamriga taguma, et see sealt august läbi läheks. Keere haakis ennast piisavalt palju puitu sisse, et oli ikka väga tuuga. Kui sai 18mm üle lastud, siis läks juba paremini. Ei ütleks, et läks "käega sisse lükates", sest mõnda pidi ikkagi natuke tagant sundima. Siinkohal tänud ksf olli'le, kes kastanid tulest tõi ning korralikud näited letti pani. Juhin ka tähelepanu, et konstruktor minu puhul nägi ette ikkagi M14 poldid, kuid mul oli suurem materjal juba osaliselt olemas. Aga eks peas oli mõte küll, et pigem teen selle ja teise sõlme pisut korralikumalt ja pisut tugevamalt, kui hakkan minema alla selle piiri, mida arvutused ette on näinud. Selles suhteks ksf Aare R. ja MeelisV kommentaarid on spot-on. 

"Mul oleks selline küsimus: kas seda metallist haripärlinit otsast vaadates tal mingit läbivajumist oma raskuse all ka näha oli? Enne kui post paika sai."

Väga õige küsimus ksf.vant poolt. Jälgisin pingsalt ise ka seda. Oma silmaga 12m ulatuses ei tähendanud läbivajumist ei oma raskuse all ega ka siis, kui sarikatalad paika sai tõstetud. Sellise pikkuse juures peaks olema silmaga iga väiksemgi läbipaine  vaadeldav. Vaatasin enne sarikate paika panemist ka kogu pikkuses (16m) ning tundus hea. Mis aga tahtis pisut sättimist, oli tala ristipidine asend. Pärast paika tõstmist oli kerge "uss" sees. See läks kohe välja, kui otstest ja keskmiselt toelt kangiga pisut edasi-tagasi liigutatud sai ning asendit korrigeeritud. 

Tänud veelkord kõigile kommenteerijatele nii põhjendatud kriitika, heade sõnade kui kaasaelamise eest.
Vasta

Minu kommentaarist seda üledimensioneerimist vast välja ei tulnud, mina saaks oma arvamuse selle garaaži ehitusest kokku võtta ühe sõnaga: VINGE ja ka see oma kätega tegemine eristabki mehed poistest!
See ei ole ju mingi telgi ülespanek, kus vaid üks öö pikutada
Kui aus olla, siis on omalgi väike unistus sellise garaaži näol, kuhu mahuks kaks autot, kus oleks tõstuk ja KINDLASTI see "mancave", kus end vahel kõigest välja lülitada. Iseasi, kas see unistus kunagi tõeks saab, aga vähemalt on mul hea meel, et keegi ühe unistuse ellu viidud saab, seda lisaks tohutule silmaringi avardumisele.
Vasta

Eks endale tehes ei olegi see igaks juhuks tugevam nii kägistav, olgu siis isetehtud traktor või garaaz. Üksikprojekti kannatab rahakott ära.
Kui juba seeriatootmiseks läheks, siis hakkab näpuga järge ajama.
Mul naabril ka Baurockist kõrvalhoone. Eks ta tahabki korralikku vundamenti ja mitte läbi vajuvat katust. Olemuselt on ta ju vägagi pude ja mõrad seina ruttu tekkimas, kui miskit kuskil nihkub.
Miskit vana palkmaja või puidust kõrvalhoonet sellega võrrelda ei saa. Seal võibki 2 meetrine sarikavahe lumega mängida ja seinad liikuda.
Vanadel majadel on ju üldjuhul sarikad ümarmaterjalist ka. Kunagi üks targem väitis, et ümar olla ikka omajagu tugevam saetud prussist.
Vat ei tea, sai siin üks targutus.
Aga, igatahes väga hea teema ja sain endalegi ühe hea idee selle I tala lahendusega.
Vasta

(27-03-2023, 15:43 PM)Aare R. Kirjutas:  Minu kommentaarist seda üledimensioneerimist vast välja ei tulnud, mina saaks oma arvamuse selle garaaži ehitusest kokku võtta ühe sõnaga: VINGE ja ka see oma kätega tegemine eristabki mehed poistest!
See ei ole ju mingi telgi ülespanek, kus vaid üks öö pikutada
Kui aus olla, siis on omalgi väike unistus sellise garaaži näol, kuhu mahuks kaks autot, kus oleks tõstuk ja KINDLASTI see "mancave", kus end vahel kõigest välja lülitada. Iseasi, kas see unistus kunagi tõeks saab, aga vähemalt on mul hea meel, et keegi ühe unistuse ellu viidud saab, seda lisaks tohutule silmaringi avardumisele.

Ega ma seda üledimensioneerimist hinge ei võtnud. Igal inimesel on oma arvamus ja ainult tervitatav on seda jagada. Aga kõik peab olema põhjendatud ning ka mina olen valmis põhjendama kõike, mida ja miks tegin. Olen vigasid ka teinud ja ei salga tunnistamast. Igal ühel on omad eesmärgid, võimalused ja neid tuleb austada. Ka mulle meeldib lugeda foorumlaste poste uhketest projektidest. Inimlik kadedus, mis tekib, annabki motivatsiooni ise veel enam pingutada. Nagu narkootikum Big Grin Ja kui kellelgi on kesisem, väiksem või odavam projekt (auto, garaaž, kuur või mis iganes), siis see ei tähenda, et tema vähem tähelepanu väärib. Kindlasti mitte.

Unistused peavad olema, sest üsna tihi kipuvad need ka reaalsuseks saama. Ja võimalus unistuse elluviimiseks kipub kuidagi väga järsku tulema. Vähemalt minul tuli. Ja siis ei maksa ootama jääda. Tuleb käised üles keerata ja mitte tagasi vaadata, sest kõik meie ümber muutub iga päevaga kallimaks ning komplitseeritumaks. Kui korraks rehale astud, siis see pole argument asja pooleli jätmiseks. Ikka tuleb lõpuni välja minna. 

Ja kui on soovi ideid või mõtteid ammutada, siis on iga mees teretulnud minu autokuuri kaema ja varbaga toksima. Mulle oli suureks abiks, kui keegi võttis vaevaks mulle oma ehituse lugu ära rääkida ning juurde mõni foto näidata. Ka ei ole ma kade sama võimalust teistele huvilistele pakkuma.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 11 külali(st)ne