Nüüd on kõik va ksf Telc, kellele hakkas Ukrainas meeldima, Eestis tagasi. Lühidalt öeldes oli reis edukas. Kõik 6 autot sõitsid ilusti kohale.
Neljapäeval saime igasuguste töökohustuste tõttu minema veidi hilja. Start oli kell 14:00, mis tähendas, et ööbimiskohta Lomzas jõudsime kell 1 öösel. See oli hea, sest mingit unejuttu vaja ei olnud ja magama jäin otsekohe kui pikali viskasin.
Hommikul istusime rooli ja jätkasime teekonda Ukraina piirile. Sellel teel juhtus ka tehniline rike nagu Isandpauk eelnevalt mainis ja üks Sorentodest hakkas kiirendamisel tagant välja ajama paksu musta tossu. See oli ebameeldiv aga samas seal Poola kiirteel oli selliseid rämeda musta kattevarju taustal sõitjaid rohkem nii et otseselt kuidagi ei eristunud. Mingi hetk tegime põhjalikuma analüüsi ja selgus, et alumine turbo toru oli lahti tulnud. Sai ajutiselt kinni ja lõplikult parandatakse Ukrainas.
Tee peal oli aega ka ümbritsevat agraarloodust vaadata. Seal tehakse praegu heina ja raps õitseb. Ühtlasi toimuvad külvitööd ja heinateoga samal ajal on päris palju musta põllumaad, kus libletki ei kasva. Ma suurem asi asjatundja põllumees ei ole aga mingi väike kahtlus tekkis, et järsku nad ei ole päris ökovahenditega neid põlde puhtaks teinud vaid hoopis mingi round-up’i laadse tootega. Igatahes läks selle mõtte peale poola kartuli isu üle ja peab vist ikka ise mugulad maha panema.
Ustiluhi piiripunkti jõudsime kell 17:00 ja hoolimata järjekorrast läks kõik suhteliselt sujuvalt. Üks vahejuhtum oli ka kui üks poola härra oma punase Daciaga järjekorras minu ette vahele trügis. Sellised asjad mulle aga ei meeldi. Kuna tema kõneles minuga poola keeles siis ma selgitasin talle selges eesti keeles, et ta peab järjekorra lõppu minema. Seda ta kuulma ei teinud ja üldse üritas mingit kivinägu teha. Seejärel andsin mõista, et kui ühisele arusaamisele ei jõua siis lasen tal kummid tühjaks. Ja keerasin ventiili nipli maha. Selle peale hakkas vana järsku väga hästi eesti keelest aru saama ja sõitis ilusti järjekorra lõppu. Nipli andsin talle aknast tagasi.
Piiril läks kokku 3h. Poola piirivalvuritele ütlesime, et tuleme kõik tagasi. Nad vaatasid kahtlustavalt aga kottima ei hakanud ja lasid üle. Minul oli Soome numbritega auto. Sellel oli paberil tehtud ostu-müügileping, mille peitsin ära, sest elu on näidanud, et selle näitamisest tuleb ainult jama. Ette oli valmistatud hoopis eesti keelne auto rendileping, kus mina olen rentnik. Piirivalvur võttis selle ja ütles, et läheb tõlgib ära ja vaatab, kas ikka võin selle autoga Ukrainasse minna? 10 minutit kontrollis ja siis andis paberid tagasi ja soovis head teed.
Ukraina piiril olid garantiikirjad olemas, allkirjastasime annetamise deklaratsioonid ja korras.
Kell 20:00 olime Ukrainas, viisime autod staapi, võtsime hotelli ja läksime kohalikega õhtust sööma.
Ukraina on meie mõistes ikka natuke lõunamaa ka. Iga asi võtab tund aega. Laupäeva hommikul viisime kaubikutäie asju posti – kulus tund, andsime autod ja asjad üle – tund, tegime pilti – tund, siis võtsime ühed õlled ka – tund. Soome numbritega Sorento koos käruga sõitis kohe otse 10. brigaadi oma kohustusi täitma ja teisel alustati turbovooliku parandamist. Lõunast startisime Lvivi, kus andsime Krakenile üle Sorento ja Berligo. Lisaks oli 2 Sorentot juba eelneval päeval ksf Telc poolt Bahmuti poole ära saadetud. Sealt oli toodud kingituseks ära lastud 155se reaktiivmürsu kest. Lahe asi aga eks Telc ise räägib, mis ta sellega tegi ja kuidas tal sellega tagasi tulles piiril läheb?
Kuna oli laupäev ja ilus ilm siis rahvast oli tänavatel kõvasti. Lvivi kesktänaval sai AK-47 makett õhkrelvast Putini pildi pihta täpsust lasta. Võib ainult ette kujutada, mis juhtub kui keegi sellise meil Raekoja platsil välja võtaks. Lisaks sai tulistada autot ära viima tulnud sõjaväelase vööl rippunud päris relvast. Seda võimalust kasutas Laura ja tegi paar pauku. Seda küll varjatud kohas aga jällegi kui keegi tulistaks meil keset linna püstolist siis reageeritakse ilmselt kiiresti. Seal ei teinud keegi teist nägugi.
Õhtul käisime veel kohvi, raamatute ja vanatehnika festivalil. Sapakaid oli. Sealt tagasi jalutades kuulsin õhuhäiret ka lähedalt. Aga kuna keegi sellest välja ei teinud siis ma ka mitte. Ainuke ebameeldivus õhuhäirega oli, et hotelli lift ei töötanud. Öösel oli ka üks häire. Magasin suht sügavalt ja alguses nägin mingit paha unenägu, kus keegi laulis valesti. Siis ikka ärkasin natuke üles ja mõtlesin, et läheks vaataks, kas seal varjendis on keegi? Samas olin päris väsinud ja jäin hoopis uuesti magama.
Pühapäeva hommikult tulime me ksf Rene01-ga rongi peale. Kuna piirikontroll võttis 3h siis Przymyslis järgmise rongini jäi 10 minutit ja tegime jooksuga. Infoks, et Poolas saab rongipileti rongis osta küll aga väidetavalt on see kallim ja kohta sinna peale ei märgita nii et kui saabuvad kassast pileti ostnud inimesed siis peab lõpuks püsti seisma.
Krakovis oli lennujaama rongini samuti 10 minutit ja lennujaama jõudsime pool tundi enne lennu väljumist. Väravasse 5 min enne selle sulgemist aga peab tunnistama, et lennujaama läbisime ka jooksuga. Ühe sõnaga kõik sujus nagu kellavärk ja öö sain juba oma voodis veeta.
Nüüd edasi on plaan selline, et ukrainlastel on mõndasid asju vaja ja proovime nädala lõpuks organiseerida kui Erm sinna sõidab saab kaasa võtta. Suvel ilmselt võtab remondiga veidi rahulikumalt, sest muud tegemist ka. Ühe Sorento võiksin siiski korda teha. Arvatavasti selle, mis üle katuse on käinud, et saaks klaasid ette. Isandpauk lubas H1 plokikaane ära lihvida, Telc lubas Mazda kastikale uue kasti teha ja teised ei ole veel suurt midagi lubanud. Millalgi sügisel viime või saadame ilmselt järgmised autod ära.
Tänan kõiki, kes on toetanud tööaja, asjade või rahaga.
Meeldetuletuseks panen siia meie konto numbri:
EE387700771008885941
Toeta Ukrainat MTÜ
Selgitus: Maastur Ukraina sõjaväele
Annetus on tulumaksuvaba. Kõik kulutused sellelt kontolt on igakuulise väljsvõttena avalikud siinsamas foorumis.