[honkomees]

"Suurem auto lastakse läbi väiksema auto poolt"

Ehk Opeli mees peaks Hummeri mehele kulpi lööma ja läbi laskma?

Või 40 tonni ja kõrge istumiskoht annab rohkem õigusi teiste suhtes?


Väga vale minu meelest.

See, et mõni ei suuda oma tonne seisma saada tähendab liiga suurt kiirust või vähest ettenägelikust.

Kes siin õigusi taga ajab? Ma räägin ikka majanduslikust mõistlikkusest - 40 tonni pole mõistlik iga hetk seisma jätta, et jalakäijat  või sõidukat läbi lasta, samuti pole mõistlik sõidukat pidurdada jalakäija läbilaskmiseks - ikka räägimine säästlikkusest, rohelisest mõtlemisest ja heidete vähendamisest. Nagu rongi ei hakka keegi pidurdama ülesõidukohal, nii ei ole ka mõistlik pidurdada sedasama "40 tonni". Elik jätke oma ego rahule ja lõpetage õiguste nõudmine ...
honkomees@sõidukamees

[Aare R.]

Viimane lause ksf! tõnni poolt muidugi õige ning loomulikult ei anna suurus õigust, kuid usun, et ksf! honkomees ei pidanud silmas mingit punkti LS-is, vaid just seda inimlikkust ja sujuvust liikluses. Väiksemal on alati lihtsam hoogu maha võtta ja suurem läbi lasta. Veoauto-sõiduauto, sõiduauto- jalgrattur, jalakäija jne.
Kusjuures Rootsis (kus suhtutakse veokatesse üldse hoopis teistmoodi) on nii mõnigi kord olnud juhuseid, kus pika metsakaga peateele keerates jääb sõiduauto peateele seisma, et mind teele lasta. 
PS. Ei tasu hakata minu postitusest (jälle) otsima seda, et veokad on need, kellel on alati eesõigus. Seda ei ole ma siin ega ka mujal eeldanudki.
Samas on aga piisavalt vastupidi, kui mingis meeltesegaduses või ma ei tea mis mullis ei osata sõiduautodega normaalselt, sujuvalt ja ühtlaselt sõita.

Edit: Kirjutasime ksf! honkomehega ühel ajal tõnnile vastust.

[ivo86]

"Suurem auto lastakse läbi väiksema auto poolt"

Ehk Opeli mees peaks Hummeri mehele kulpi lööma ja läbi laskma?

Või 40 tonni ja kõrge istumiskoht annab rohkem õigusi teiste suhtes?


Väga vale minu meelest.

See, et mõni ei suuda oma tonne seisma saada tähendab liiga suurt kiirust või vähest ettenägelikust.

Kes siin õigusi taga ajab? Ma räägin ikka majanduslikust mõistlikkusest - 40 tonni pole mõistlik iga hetk seisma jätta, et jalakäijat  või sõidukat läbi lasta, samuti pole mõistlik sõidukat pidurdada jalakäija läbilaskmiseks - ikka räägimine säästlikkusest, rohelisest mõtlemisest ja heidete vähendamisest. Nagu rongi ei hakka keegi pidurdama ülesõidukohal, nii ei ole ka mõistlik pidurdada sedasama "40 tonni". Elik jätke oma ego rahule ja lõpetage õiguste nõudmine ...
honkomees@sõidukamees

Kuskohas need 40t rekkad iga hetk vöötradade juures seisavad?
Ma elan Tartus, mis pole just suur linn ja siin väga palju neid rekkasid ei sõida.
Aga jalakäijaid on küll iga nurga peal. Üritavad üle tee minna.

Kui nüüd vöötradadel anda autodele eesõigus, kaovad need jalakäijad ära ka autode rooli, et üldse üle tee saada ja on ikka 100x rohkem heitmeid. Või mis?

Mis Te joote seal kaugel metsas, et nii head mõtted tulevad?

[honkomees]

Kuskohas need 40t rekkad iga hetk vöötradade juures seisavad?
Ma elan Tartus, mis pole just suur linn ja siin väga palju neid rekkasid ei sõida.
Aga jalakäijaid on küll iga nurga peal. Üritavad üle tee minna.

Kui nüüd vöötradadel anda autodele eesõigus, kaovad need jalakäijad ära ka autode rooli, et üldse üle tee saada ja on ikka 100x rohkem heitmeid. Või mis?

Mis Te joote seal kaugel metsas, et nii head mõtted tulevad?

Räägime mitte ainult vöötradadest vaid sõidueesõigusest - 40 t veokas vs 2 t sõidukas, millised on erinevused kütusekulus ja heidetes pärast pidurdamist? Või siis 2t sõidukas  vs kergliikur, jalakäijast rääkimata.
Ma ise ka poole kohaga tartlane ja sealne liiklus on jalakäija jaoks sedavõrd hõre, et ei vääri mainimist. Üle tee saab igal juhul ja igal pool, pole üldse vaja õigust taga ajada. Ei koli need jalakäijad selle pärast autorooli. Hoopis kesklinn jääb järjest hõredamaks, kuna kusagil tasuta parkida ei saa ja poes pole seega võimalik käia kuna käe otsas ikka midagi ära ei too, st seal pole ka mõtet poodi pidada.
Kunagi kui õppisin 5 a Moskvas tulin tihti rongilt maha Tartus ja no imesta neid kohalikke autojuhte, astun tänava esimesele reale ja teises reas paneb auto pidurid plokki - mida krdit, ta oleks rahulikult oma rida pidi saanud mööda sõita ja siis oleks mina jõudnud teise reani ning rahulikult selle ületanud. Aga ei, vaja on tekitada paanikat, suurlinnas ei saakski niiviisi jala liigelda, ikka lastakse autol varvaste eest mööda sõita ja astutakse rahulikult edasi.

P.S. Kaugel metsade vahel juuakse eetrit

[vant]

Mina sain pisemat sorti liikluskultuurišoki osaliseks nii aastal 97, kui Saksamaale sattusin ja muu hulgas ka teed ületama pidin. Neljarealisel tänaval võisid päev läbi vahtida kõnniteel, keegi ei teinud väljagi. Niipea kui jalg sõiduteed puudutas, seisid suured ja väikesed. Ordnung muss sein, nagu klassikud ütlevad.

[41Degree]

Täitsa paras video just ilmunud.


https://auto.pub/sellisele-on-ju-raske-i...asa-tunda/

Veokas peitis end B-piilari taha ära ja juht ei viitsinud oma isteasendit muuta, et piilaritagust kontrollida 

[v6sa]

.... esitab väite, et ebamõistlik nõuda iga ülekäiguraja ees kiiruse vähendamist jalakäija kiiruseni 5 km/h. Selle põhjendamiseks on ebakohane ning täiesti asjassepuutumatu tuua näiteid, kus ma lähenen peateele või teen pööret (sest seal ju nagunii tuleb kiirus võtta maha). Absurdne on tuua ka näiteid, kus jalgrattur või kergliikuri juht kiirust vähendamata ja teeandmiskohustust eirates sõidab hooga autole ette. Nendeks olukordadeks ei pea valmis olema ning ksf Daff ega üksi teine teist ei lähe selle eest paragrahvi alla. Ei ole mõtet tuua ka näiteid üksikutest ülekäiguradadest, kus lähedal parkivad autod, maja- või aianurk. Neid on selgelt väga vähe, rõhuv enamus ülekäiguradasid on kaugele nähtavad ...

Ma ei oleks selles väites väga veendunud. Täna huvi pärast sai vaadatud oma teekonnal selle pilguga ja nii Sakus kui Raplas oli vaid paar ülekäigurada, milleni ei jõuaks jooksev inimene paari sekundiga kuskilt nähtamatusest (maja nurk, puu, parkiv auto, bussipeatus). Kalkuleerisin ja vähe oli neid ülekäiguradasid, millele ma julgesin 50 läheneda. 40-30 tundus ohutum, et igal juhul jõuaks peatuda. Mis omakorda tingis mitu kannatamatu taganttulija möödasõitu osaliselt ülekäigurajal

Selles on muidugi herr Sirgil täieline ja vaieldamatu õigus, et autojuhil on LS järgi kohustus anda teed ülekäigurajale astumas olevale jalakäijale. Selle vastu ma ei vaidle, sest sellele puudub mõte - seadused on täitmiseks. Seadusel on ükskõik, mida täitmine maksab. Kui vaja, siis ongi jalakäijal täieline õigus tühjal teel sundida 40 t peatuma jalutamaks tema ees üle tee. Sest seadus käsib nii. Punkt.

Aga inimesel ei ole ükskõik. Või vähemalt ei peaks olema. Sest iga tarbetu liigutus on asjatu kulu.

Võib-olla on see lihtsalt minu väärarusaam, aga mul on häbi tühjal teel sundida autot peatuma vaid enda pärast, kui ma vähegi saan oma sammu kiirusega sättida nii, et ma jõuan ülekäigurajale peale auto ülesõitu. Krusajuhid vähemalt enamasti taipavad, kui viipan neile edasisõitmiseks, mammid linnamaasturites löövad aga pidurid peale juba kümme sekundit enne, kui üldse olen ülekäigurajani jõudmas. Millest pole suuremat häda ju õigupoolest kellelegi (no, jääkarud sutsu kiiremini sulavad) tühjal teel, aga sama tehakse ka Saku tipptunni liikluses ja siis lastakse ring (kehvemal juhul suisa mitu järjest) umbe kõigis neljas suunas...

Piilarite teema on mulle isiklikult väga valus, kuivõrd neid "ossaraisk-kust-sina-tulid hetki" on uuemates autodes olnud liiga palju. Ning ma sõidan vähe, alla 50 kkm aastas.  Seetõttu enese edasi-tagasi kiigutamine juhiistmel enne iga pööret juba tingrefleks, nagu peegliring silmadega ja suunatuligi. Aga see on ju ometi elementaarne ja sellest me ei pea autofoorumis rääkima. Või peame?

Ning miks üldse on siin pimenurgavestluses video parempöörderajalt ristmikul veoautole sisse reastunud sõiduautost? Mõistusevastane küll, aga mingi pimenurgaga siin tegemist ei ole, tavaline ülbus ja trügimine

[Dikson]

Selles on muidugi herr Sirgil täieline ja vaieldamatu õigus, et autojuhil on LS järgi kohustus anda teed ülekäigurajale astumas olevale jalakäijale.
§ 25.  Sõidutee ületamise nõuded
  (7) Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.

[Aare R.]

Võib-olla on see lihtsalt minu väärarusaam, aga mul on häbi tühjal teel sundida autot peatuma vaid enda pärast, kui ma vähegi saan oma sammu kiirusega sättida nii, et ma jõuan ülekäigurajale peale auto ülesõitu. Krusajuhid vähemalt enamasti taipavad, kui viipan neile edasisõitmiseks, mammid linnamaasturites löövad aga pidurid peale juba kümme sekundit enne, kui üldse olen ülekäigurajani jõudmas. Millest pole suuremat häda ju õigupoolest kellelegi (no, jääkarud sutsu kiiremini sulavad) tühjal teel, aga sama tehakse ka Saku tipptunni liikluses ja siis lastakse ring (kehvemal juhul suisa mitu järjest) umbe kõigis neljas suunas...

Piilarite teema on mulle isiklikult väga valus, kuivõrd neid "ossaraisk-kust-sina-tulid hetki" on uuemates autodes olnud liiga palju. Ning ma sõidan vähe, alla 50 kkm aastas.  Seetõttu enese edasi-tagasi kiigutamine juhiistmel enne iga pööret juba tingrefleks, nagu peegliring silmadega ja suunatuligi. Aga see on ju ometi elementaarne ja sellest me ei pea autofoorumis rääkima. Või peame?

Ning miks üldse on siin pimenurgavestluses video parempöörderajalt ristmikul veoautole sisse reastunud sõiduautost? Mõistusevastane küll, aga mingi pimenurgaga siin tegemist ei ole, tavaline ülbus ja trügimine

Mul ei ole kombeks pikka postitust tsiteerida, kuid praegu pidasin seda vajalikuks, kuna Taavi postituses on nii mõnigi punkt, mis ka minu maailmavaatega kokku läheb. 
Esiteks- kui ma näen, et liiklus hullult tihe pole, tundub mullegi tobe liiklusvoogu VAID enda pärast häirida, pigem vaatan juba enne ülekäigurajale jõudmist selja taha ja kohendan sammu või tempot- vahel käin ikka jala või sõidan rattaga ka.

Teine asi- see paganama piilar ja peegel.
Ütlen ausalt, et mulle meeldib, kui kardin on poolde aknasse ja seljatugi mitte väga püsti (veokap***de värk, onju), aga see ei tähenda, et ma oleks seljatoe külge kleebitud ja asulas ma mitte ei tõsta seljatuge üles, vaid nihelen istmel vastavalt olukorrale. Isegi arstid on öelnud, et võimalusel tuleb autojuhil isteasendit võimalikult tihti muuta. 
Kuid hoolimata sellest on tulnud ette olukordi, kus nagu herr võsa ütles, et kust kurat sa välja ilmusid?!
Õnneks seni ohutult. 

Oletan, et Ksf! Daffiga võrreldes olen ma tõenäoliselt suht vähe sõitnud- 20 aasta jooksul ehk suurusjärk 2Mkm, metsakaga Eestis 2 juhiga tuleb mingi 70-80Kkm per kärss, aga IKKAGI on neid kust-kurat-sa-tulid-olukordi.

See video muidugi ei puutu üldse asjasse, see oli see
mul-oli-rohkem-kiire-kui-sul... Lõpuks, mida sa võitsid?

[Telc]

Piilariprobleem - erinevad suhtumised profilt ja amatööridelt...

AareR

see ei tähenda, et ma oleks seljatoe külge kleebitud ja asulas ma mitte ei tõsta seljatuge üles, vaid nihelen istmel vastavalt olukorrale. 

V6sa:

Seetõttu enese edasi-tagasi kiigutamine juhiistmel enne iga pööret juba tingrefleks, nagu peegliring silmadega ja suunatuligi. Aga see on ju ometi elementaarne ja sellest me ei pea autofoorumis rääkima. Või peame?

Peame.  Vt järgmist:


Honkomees:

Ega päris ennast ette-taha nihutama ka ei hakka igal ristmikul et äkki on keegi piilari taga peidus!

...riskida kontrolli kaotamisega juhtimise üle kuna isteasend muutub selliseks, et pedaalide-rooli käsitsemine on raskendatud. 

[v6sa]

Selles on muidugi herr Sirgil täieline ja vaieldamatu õigus, et autojuhil on LS järgi kohustus anda teed ülekäigurajale astumas olevale jalakäijale.
§ 25.  Sõidutee ületamise nõuded
  (7) Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.

Hea Dikson, paar postitust ülevalpool on selgelt ja põhjalikult selgitatud õiguse vaatenurgast, miks on juht ikka ja ainult see, kes PEAB ja jalakäija võib õndsas teadmatuses loll olla. Ning arutelu isetekitet pimekurtide tähelepanu saavutamise vahendite üle ei ole siin samuti teretulnud.

[aavu]

Isteasendist. Mul GAZ 51 ajast asend üks. Puusadest 90 kraadi kõige õigem ja pea ei puutu mul kunagi peatuge. Välja arvatud mõni sirutus kehaliikmete virgutamiseks pikemal sõidul. Mõne teise järelt istun istmesse ja no ongi seljatugi magamisasendis, tuleb jälle norm asend panna. Kuidas nad üldse juhivad nii?

[Mahno]

See piilarivärk on natuke autospetsiifiline ka. Vanadel autodel olid üsna peenikesed piilarid ja sinna taha väga keegi ei mahtunud. Uuematel autodel seoses ncapi tärnide saamise vajadusega on piilarid oluliselt jämedamad ja osadel autodel on veel lisaks längus A piilarile väike aken ja seejärel ukse raam, mis kahjuks tekitab pimedaid piirkondi. Moodsa aja lahendus ei ole nähtavuse parandamine, vaid erinevate juhiabide lisamine.

Isteasend on üsna inimesespetsiifiline. Võtkem sama Leon, millega ma oma igapäevaseid kilomeetreid mõõdan. Osad inimesed kiidavad, et pole parema sõiduasendiga autot. Mina istun seal kui karu käia otsas, maksimum, mille ma olen suutnud välja pigistada, on see, et mul pole üheski mõttes otseselt halb. Hea ka ei ole. Rool on sisse-välja ja kõrgustpidi reguleeritav, iste samuti nii kaugust, kõrgust kui kallet pidi (omal säästlikul moel). 
Minu jaoks pole paremat isteasendit, kui see, mida b5 passat pakub (kui transit ehk välja arvata). Samas isa ei saa aru, kuidas on võimalik istuda nii madalal ja nii mittepüstise seljatoega... Aga mina ei saa 90 kraadi all pikalt istuda, mul hakkab selg valutama.

Aga nagu eelkõnelejad juba kord ütlesid, siis õigust ei huvita, kui mugavalt ja valutult sa teda täidad. Kui seadusandja annab jalakäial põhimõtteliselt hullupaberid ja autojuhi kohus on teda elus hoida krim asja ähvardusel, siis tuleb seda ka teha.

Küünilise inimesena ütlen, et kui sõidad, sõida surnuks. Esiteks on ainult sinu lugu ilma konkureerivate alternatiivideta, teiseks on lootust pääseda ühekordse karistusega, mitte igavese maksega.

[honkomees]

Isteasendist. Mul GAZ 51 ajast asend üks. Puusadest 90 kraadi kõige õigem ja pea ei puutu mul kunagi peatuge. Välja arvatud mõni sirutus kehaliikmete virgutamiseks pikemal sõidul. Mõne teise järelt istun istmesse ja no ongi seljatugi magamisasendis, tuleb jälle norm asend panna. Kuidas nad üldse juhivad nii?

Mul sama asend v.a. peatugi, õppesõitu (st haltuurat) tegime koolis 51 ja 52-ga. Kuidas saab juhtida kui lamamisasendis ei küüni käed ülevalt üle rooli (ranne roolile ulatumas)?  Jalad peavad ka ulatuma pedaalidele konksus asendis, et põhja vajutades ei oleks sirge põlv ja avarii korral puru ... Peatoe saab reguleerida, nii et ulatub seljatoest ettepoole ja toetab pead, ka avarii korral vajalik optsioon. Õnneks pole küll üle 40 roolis oldud aasta jooksul vaja läinud tõsise avariiga katsetada.
Aga kui ma tahan ümber piilariposti piiluda, siis pean ette "viskuma roolile", käed jäävad rinna ja rooli vahele ning hädaolukorras pole siis võimalik kiiresti reageerida, ka jalgade asend vähe muutub, ebamugavamaks aga mitte nii kriitiliselt.

Muideks, meie ajal õpetati, et selg peab kogu aega toetuma seljatoele v.a. tagurdamisel, mis tol ajal toimus ilma peegliteta, otsevaatlusega astmelaual seistes.

Edit: 

Samas isa ei saa aru, kuidas on võimalik istuda nii madalal ja nii mittepüstise seljatoega... Aga mina ei saa 90 kraadi all pikalt istuda, mul hakkab selg valutama.

Ma ei saa ka madalal istuda, no istuda veel saab aga sisse ja eriti välja tulek on tõeline piin minu seljale ja põlvedele. Ja inimesespetsiifiliselt hakkab mu selg valutama suurema nurga all istudes, täisnurk on enam vähem ok.

[ZIL 131]

Täitsa paras video just ilmunud.


https://auto.pub/sellisele-on-ju-raske-i...asa-tunda/

Veokas peitis end B-piilari taha ära ja juht ei viitsinud oma isteasendit muuta, et piilaritagust kontrollida 

Sõiduautol oli õigus vaid paremale tanklasse keerata.

[MeelisV]

Mõned kommentaarid sellel viimasele videole.

https://elu24.postimees.ee/7785984/video...a-naitasin

[MeelisV]

Kes näeb see loeb 

https://arvamus.postimees.ee/7786884/ind...tu-stiihia

[MeelisV]

Ja veel üks viide selle kohta et kohus on teinud otsuse kiiremate tõukside kohta.
Kas see midagi muudab ? Ei usu. Kui politsei ei tee "fööni"kampaaniat igal pool ja pika aja jooksul siis ei tabatagi neid. 

https://www.postimees.ee/7785359/riigiko...imisoigust

[alfredo]

Aga mul on hoopis selline küsimus - kas värskemate liiklusõnnetuste kohta peale poliisi lehe muid kohti ka on?
Vanasti rääkis raadios üks mees igast kojamehevargusest ja  pisikesest kõksust, nüüd lähevad kirja või vähemalt avalikkusega jagatakse vaid inimkahjustustega juhtumeid. Aga lõppude lõpuks peaksid ju kõik juhtumid kui sellised kuhugi kirja minema, kasvõi kindlustuse liinis, kuigi see info on arvatavasti poolsalajane.

Nimelt sügasin eile õhtupoolikul üht vanakest kõhu alt, aga lähedalasuva Pärnu mnt peale- ja mahasõitudelt kostis taustamuusikaks juba liigagi pikka aega tõsine mootorite kräunutamine. Ühel hetkel jällegi tundus silmanurgast, et mööda ulus kirjum Porsche moodi kulgur, muide kolmekümne alas, mis ühte kindlat inimtüüpi veel eriti pedalit vajutama ärgitab. Edasi järgnes häälekas madalstart Pärnu maanteele, linna väravate juures, mis paari sekundi pärast tumeda matsuga lõppes. Asi hakkas kohe nagu huvitama, sest hommikul oli kiirendusraja piire lömmis ja maas veel hulk klaasipuru ja teesse imbunud vedelikke. Samas ei pruukinud masenduse põhjustjaks sama sakslane olla, kuna tõsiseid neljarattalise kuritarvitajaid oli helipildi järgi mitu, lisaks hullunud tsiklientusiastid, kes linnakammitsaist vabanedes kohustusliku osana rutška põhja krutivad. Ja ka ajaline järjestus ei pruugi päris õige olla, sest tegevus käis taustal.
Aga huvitav oleks teada küll, kes ja mis ja miks.

[MeelisV]

Siin on üks kaart.
Mis ajad ja sisud peab uurima.

https://kindlustus.maps.arcgis.com/apps/...7bfc3da87d&fbclid=IwAR244yHg8RTyZQhsMtZoFqZiOQ9QjQDqPWsyid_Mj9ze7qam-jM8SjjWLaA