[honkomees]

1. Kõigevastased ... See on terve ühiskonna tunnus kui inimesed võitlevad kogu ühiskonna heaolu eest, mitte ainult oma isikliku heaolu pärast. 
Kui lähtuda loogikast, et mind see ei puuduta, minu olukorda ei halvenda siis jõuame diktatuuririikide seisu, kus võib demonstrante peksta küll aga suurt massi see ei morjenda, kuna neid ju keegi peksa.
Võidelda tuleb kõigi valitsuse jms lollluste vastu, nii RB, Nursipalu laiendamise kui uute saastavate tehaste rajamise vastu ja mitte ainult Eestis vaid ka nt Soomes ja Rootsis, kogu see s!tt jõuab "puhastatud" kujul ikka merre ja meie kõigini.

Teemast ka 
2. Automaks. Seda ei tohi lubada. Selle asemel tuleb ära kaotada kogu ühistranspordi subsideerimine, kuna ühistranspordil on mõtet ainult linnades ja suurte linnade vahel. Viimane on niikuinii kommertsalusel. 
Maakonnasiseste liinide rentaablus on võimatu meie rahvastiku tiheduse juures ja kasutamine töötavatel inimestel on praktiliselt võimatu, puusalt tulistades 95% inimesi ei saa sellest abi ja peavad omama isiklikku autot. Pensionärid ja loovtöötajad võib-olla suudavad maakonnliine kasutades oma asjad ära ajada nt 5 km bussipeatuseni kõndides/rattaga sõites ja siis ümberistumistega terve päev tegelda. 
Kui aga jätta alles dotatsioon linnatranspordile siis õigluse mõttes tuleks maaelanikele maksta proportsionaalne osa peo peale isikliku auto kompensatsiooniks. Administreerimise mõttes oleks lihtsam ära kaotada kõik dotatsioonid transpordile.

[ivo86]

Oma arust ma väljendasin seda esimeses lauses, et uhhuude arv Tartus on ülehinnatud. Neid on kindlasti seal selge vähemus nagu igal pool mujalgi. Lihtsamas keeles, et kogu Tartu elanikkond polnud kindlasti tselluloositehase vastu. Ja seal polnudki millelegi oma arvamust toetada peale ajuvabade loosungite, uuringuid ju ei tehtud.

Lihtsamas keeles - kes oli selle tehase vastu, on uhhuu.
Mina, väga tiheda Emajõel käijana, olen siis kindlasti uhhuu ja sinna ühte sellist tehast ei taha.
Olles kursis maailmas ja Eestis juhtunud reostusjuhtmitega, väidan, et olenemata kui hea ja moodne tehas teha, vahel juhtub asju. Asjad tekivad, lähevad katki, keegi lülitab midagi valesti.
Taolise tehase puhul tähendaks see täielikku katastroofi antud vesikonnale. Kes on tuttav riskihindamise maatriksiga, saab aru, et isegi kui tõenäosus on madal, aga tagajärg ülitõsine, on risk väga suur.
Meil on Eestis just uhtunud väike leke jõkke, mis tulemus oli?
Ja noh, et kuhu siis see tehas teha?
Üks selline nali ringleb netis, et " Kui sa peaksid valima Eesti ühe linna, mis maapealt ära kaob, siis millise sa valiksid ja miks just Jõhvi?".

Ahjaa, mina ei tea ühtegi Tartlast, kes oleks seda tehast sinna tahtnud ka. Ju siis neid uhhuusid ikka jagub.

[Peeter2]

Mina, väga tiheda Emajõel käijana, olen siis kindlasti uhhuu ja sinna ühte sellist tehast ei taha.

Taaskord, nagu ma ka oma arust väljendasin, siis point ei olnudki tingimata Tartus, see oli üksikjuhtum, vaid Eesti riigi suutlikkuses.
Nagu ikka, tervikust võetakse välja üksikud endale sobivad punktid ja hakatakse nende kallal närima. 
Kõik su jutt on sinu arvamus, mis toetub sinu peas väljakujunenud pildile. Mina eelistaksin, et oleks võimalik toetuda faktidele, konkreetsel juhul oleks tulnud teha keskkonnauuringud.
Kui usaldusväärsed andmed näitavad, et sinna tõesti seda tehast ei tohi rajada, siis hästi, olgu nii. 
Teiseks taaskord nagu öeldud, siis oli ka teisi omavalitsusi hoopis mujal, mis oleksid olnud sellest tehasest huvitatud. Valitsus lihtsalt keelas projekti ära ilma millelegi toetumata. Avalik arvamus olevat olnud vastu!
Eesti riigi suutmatuse ja tahtmatuse tõttu on mitmeid teisi suuri investeeringuid tühja läinud, serveripargid, tehased. Need läksid sinna, kus riigid on ühiskonna ning majanduse arengust ja kasvust huvitatud.

[Jesper]

Kui aga jätta alles dotatsioon linnatranspordile siis õigluse mõttes tuleks maaelanikele maksta proportsionaalne osa peo peale isikliku auto kompensatsiooniks.

Linnatransporti korraldatakse linna eelarvest, ehk siis seda "peo peale" osa mine ja küsi oma vallast. Tõenäoliselt kulub see kohalikele teedele, mida mööda sa oma isikliku autoga sõidad.

[2715]

Natuke mõtteainet teemal kuhu me teel oleme.
Näiteks selline uudis tootluse kohta meie riigis.
Ega siin polegi midagi muud lisada, et asi ei taha edeneda ja näitlikustame seda kalapüügiga.
Kalandusega tegeleb 20 inimest ja seda kõrgtehnoloogiliselt nagu meie edulugu tahetakse maalida.
Nii on meil paat säästliku elektrimootori ja päikesepaneelidega ning viimasepeal kajaloodiga kus istuvad kolm kalameest kes püüavad latikat selleks spetsiaalselt arendatud ussidega.
Tänu tehnoloogiale saavad nad kõvasti kala-igaüks ämbri päevas.
Päeva lõpuks tulevad nad kaldale kus ootavad ülejäänud 17 ja pistavad ühe ämbri kinni.
Teine ämber müüakse ära aga kellele?
Naabritele ei saa müüa sest seal on samasugune firma 20 töötajaga kes kasutavad tavalisi usse ja püüavad  päevas 10 ämbrit kala.
Ainuke esinevus on, et nad istuvad kaldal ja igaüks püüab, küll vähe aga lõpuks on kala rohkem ja ämber kala maksab vähem.
Et meie näidisfirma kala oleks konkurentsivõimeline on neil palk väga väike ja õige ka sest kulu on suur.
Nii oleme hinnatasemelt jõudmas rikaste riikide tasemele aga palgatasemelt pigem kuhugi nimekirja teise poolde.

Niisiis perspektiivid millega tegelemine on edukas kui me enam tööjõukuludelt konkurentsis pole?
Järgi jäävad need alad millega teised ei taha tegeleda ja kus võiks konkurentsi pakkuda.
Näiteks fosforiidi kaevandamine, tselluloositehas ja miks mitte ka radioaktiivsete elementide eraldamine diktüoneemakildist.
Kindlasti on veel alasid millega teised ei taha tegelda, näiteks liitiumi eraldamine maagist ja selleks ongi see raudtee et tuua siia tooraine ja viia vajalik osa tagasi.
Sekka võetakse veel muid asju ka mis maast saada nagu turvas ja kasvõi kruus.

Aga sellest olukorrast väljapääsu ka näha pole sest need 17 kalurit hakkaks kohe streikima kui nad peaks hakkama käsitsi püüdma...
Näiteks õpetajad ähvardasid streikima hakata kui nende palgatõus ära jääb.
Aga äkki peakski laskma neil streikida kuni arved hakkavad laekuma ja tekib arusaamine, et parem pool käes kui terve katusel?
Enne muidugi ma teeks sellise nalja, et telliks analüüsi sõltumatult spetsialistilt kas haridusministeeriumis on kokkuhoiukohti ja kui neid leitakse saab tulemust analüüsida ja astuda samme.
Seda nalja peaks muidugi tegema kõigis ministeeriumides.
See kokkuhoid mida praegu kõnelustel etendati ei ole päris see vaid meenutab rohkem asendustegevust.
Kui ministeeriumidele antakse peaministrilt suunis kärpida summa x ja sellega hakkama ei saada on kaks võimalust: kas peaminister tahab võimatut või minister ei allu peaministrile.

Kujutate ette, et firmajuht käsib mul säästa kütust 25% ja ma ei hakka ökonoomselt sõitma vaid lasen pedaal põhjas edasi?
See saab lõppeda vaid nõnda, et mind vallandatakse, kütus saab otsa või tuleb vahe kinni maksta...
Minna uudistesse rääkima, et mu autolt võeti osa kütust ära ei tee asja paremaks.

[entson]

Olles läbi lugenud eelnevad postitused tootluse ja muude sel teemal  käsitletud asjade kohta , siis ei saa ma aru ,kuidas samasuguse töö tegija siin peab tegema tootlikumalt (ehk rohkem ) tööd ,kui mujal . Ehk siis on loodud eeldus ,et bussijuht või rekkajuht siin peab tegema sama raha saamiseks  rohkem tunde tööd, aga ei saa ju, seadusega on pandud piirangud . See bussijuhi näide tuleb alati esimesena pähe ,kui hakatakse rääkima efektiivsusest ,sest see töö on liinibussijuhtidel igal pool ühesugune . Olen ikka vist loll ja paras mulle! Ei tööta ei bussi- ega rekkajuhina. Äkki keegi annab mõistliku selgituse ?

[honkomees]

...
Näiteks õpetajad ähvardasid streikima hakata kui nende palgatõus ära jääb.
Aga äkki peakski laskma neil streikida kuni arved hakkavad laekuma ja tekib arusaamine, et parem pool käes kui terve katusel? ...

Õpetajad on muidugi hea näide, kuna kõik on ikka natuke koolis käinud ja teavad asjade seisu.
Õpetaja palga eest töötamine nõuab ikka sellist üliinimlikku missioonitunnet. Ise olen 10 a olnud õpetaja, enamus mu kolleege on olnud aastakümneid õpetajad ja kõik on lahkunud, sest palga ja tingimuste suhe ei ole paigas. No kuidas tänapäeva lapsed end üleval peavad ja õpetajaid mõnitavad peaks kõigile teada olema ... Aga riik muudkui koolitab uusi õpetajaid ja need kas ei asugi sel alal tööle või lahkuvad peagi.

Miks ei ole meesõpetajaid? Sest peret õpetaja palgast ülal ei pea, õpetajal peab olema kõrval elukaaslane, kellel on korralik palk. Nt kui lahkusin koolist ja sain esialgu pool kohta, siis palk oli 95% õpetaja täiskoormusest ja ilma selle närvikuluta ...

Mis on odavam, kas maksta õiglast palka ja luua normaalsed töötingimused või kulutada raha üha uute inimeste koolitamisele, kellest enamasti saavad mingid "märsilohistajad", nn loovinimesed, mitte õpetajad. 

Sama asi toimub pea kõigis valdkondades ... mõnede kõrgepalgaliste erialade (nt IT) kõrval on tohutu hulk erialasid, kus inimesed töötavad vaid missiioonitundest oma erialal ja on pidevas stressis rahapuudusest.

[PlyVal64]

...
Näiteks õpetajad ähvardasid streikima hakata kui nende palgatõus ära jääb.

...
No kuidas tänapäeva lapsed end üleval peavad ja õpetajaid mõnitavad peaks kõigile teada olema ... 

Parima Sõbra tütar on juba lapsest saati olnud õpetaja-hingega ja täna juba ammu lisaks neljale lapsele ka kahekordse kõrgharidusega õpetaja... kes õpetab "lolle"! Jah, tegi teise magistri juurde Tondi Ülikooli taseme jaoks ja MIKS?  Sest selliste laste VANEMAD on ise kõige normaalsemad ja autisti vanematel ei teki küsimust korra, käsu-keelu, rutiini jne pärast! Sest selliste laste vanemad ei arva, et nende laps on maailma naba ja geenius! Mida arvavad aga peaagu sama lollide aga napilt "eliitkooli" rahaga sisse saanud jõnglaste vastikud ülbed vanemad. See on siis 34-aastase Õpetajanna aus ja otsekohene väljaütlemine, MIKS ta tavakoolist (Lasnas) klassiõpetaja kohalt tagurpidi lahkus ja väikelinna eripedagoogiks läks. Raha rohkem, muret pole üldse ja lõpuks on lapsed ikkagi lapsed ja õpetamine õpetamine. Ja mis peamine: Lasnaka pisikese 2-toalise üürirahast kannatab lisaks sellele ka väikelinnas suure korteri laenu maksta ja suurem palk jääb reaalseks elamiseks.

[2715]

Olles läbi lugenud eelnevad postitused tootluse ja muude sel teemal  käsitletud asjade kohta , siis ei saa ma aru ,kuidas samasuguse töö tegija siin peab tegema tootlikumalt (ehk rohkem ) tööd ,kui mujal . Ehk siis on loodud eeldus ,et bussijuht või rekkajuht siin peab tegema sama raha saamiseks  rohkem tunde tööd, aga ei saa ju, seadusega on pandud piirangud . See bussijuhi näide tuleb alati esimesena pähe ,kui hakatakse rääkima efektiivsusest ,sest see töö on liinibussijuhtidel igal pool ühesugune . Olen ikka vist loll ja paras mulle! Ei tööta ei bussi- ega rekkajuhina. Äkki keegi annab mõistliku selgituse ?

Lihtne näide oleks, et töötad velotakso juhina ja väntad elueest aga edasi liigud väga vaevaliselt sest lisaks kliendile on sul ka ülemuse asetäitja kaasas kes kontrollib et sa ikka väntad...
Sakslane jätab ta palkamata ja siis jõuab see käru kiiremini kaugemale.

Seega ongi tema käru tootlus kõrgem.

Või näide ehituselt kus üks käsi ei tea mis teine teeb.
Töödejuhataja käsib müürsepal laduda müüri sest tähtaeg läheneb ja kiirus on taga.
Pärast aga tulevad mehed ja lõikavad müürile aknad sisse.
Siis tulevad krohvijad ja krohvivad seina ära, mispeale tulevad elektrikud ja hakkavad juhtmetele sooni sisse lõikama.
Pärast tulevad uuesti krohvijad ja peale neid torumehed kes torudele sooned sisse lõikavad, mispeale tulevad uuesti krohvijad ja siis elektrikud katkist juhet vahetama.
Loomulikult tulevad pärast jälle krohvijad.
Ühesõnaga töölised töötavad, saavad palka aga selle palga eest ehitab Soome firma kaks maja...

Tavaline inimene võib isegi olla sama töökas kui mujal aga ta on koormatud erinevate kohustuste-maksudega ning tema töö tulemus ongi kesine...

Riiklikult on see nagu naisekandmine, kus nii Soome kui Eesti võistleja võtavad kukile ühe pensionäri ja stardivad.
Eestlasel aga on seotud lisaks jala külge nöör mille teises otsas on riigiametnik kes joosta ei jaksa.

Kahtlemata on lolle näiteid võimalik lõpmatuseni tuua aga need kipuvad kõik tõeks saama...

[2715]

Õpetajad on muidugi hea näide, kuna kõik on ikka natuke koolis käinud ja teavad asjade seisu.
Õpetaja palga eest töötamine nõuab ikka sellist üliinimlikku missioonitunnet. Ise olen 10 a olnud õpetaja, enamus mu kolleege on olnud aastakümneid õpetajad ja kõik on lahkunud, sest palga ja tingimuste suhe ei ole paigas. No kuidas tänapäeva lapsed end üleval peavad ja õpetajaid mõnitavad peaks kõigile teada olema ... Aga riik muudkui koolitab uusi õpetajaid ja need kas ei asugi sel alal tööle või lahkuvad peagi.

Miks ei ole meesõpetajaid? Sest peret õpetaja palgast ülal ei pea, õpetajal peab olema kõrval elukaaslane, kellel on korralik palk. Nt kui lahkusin koolist ja sain esialgu pool kohta, siis palk oli 95% õpetaja täiskoormusest ja ilma selle närvikuluta ...

Mis on odavam, kas maksta õiglast palka ja luua normaalsed töötingimused või kulutada raha üha uute inimeste koolitamisele, kellest enamasti saavad mingid "märsilohistajad", nn loovinimesed, mitte õpetajad. 

Sama asi toimub pea kõigis valdkondades ... mõnede kõrgepalgaliste erialade (nt IT) kõrval on tohutu hulk erialasid, kus inimesed töötavad vaid missiioonitundest oma erialal ja on pidevas stressis rahapuudusest.

Ma väga veendunud ei ole et õpetaja elukutse on nii raske ja halvasti tasustatud et riigis pole kedagi kes halvemini elaks.
Teatavasti on õpetaja miinimumpalk 1749 eur/kuu.
Õppetööl on päris mitu vaheaega, millest pikim kestab 3 kuud.
Ma pole õpetaja palka kunagi saanud kuid eeldan et nad saavad tasustatud ka vaheaegadel ja ka puhkus on tasuline.
Igaühele see amet ei sobi, see on selge ja sellest ka kaadri voolavus.
Kui õpetaja end klassi ees kehtestada ei suuda siis mis õpetamisest saab juttu olla?
Omagi kooliajast võin näite tuua kus matemaatika oli stabiilne 3- ja midagi ei saanud aru.
Küsisin aga vastati et õpikus on kirjas ja loe.
Nagu üks tund vahele jäi ja midagi uut tuli oligi jälle mitterahuldav ja see tädi minu istuma jättis.
Siis aga teises koolis juhtus tulema uus õpetaja, just kooli lõpetanud ja järgmine veerand oli mul matemaatika 4+.
Mis veel erinev oli siis esimese õpetaja iseloomustusest võis õpilase R kohta lugeda, et puudub tihti, tunnis kaasa ei tööta ja koduseid ülesandeid ei tee.
Teise õpetaja iseloomustus oli aga, et õpilane R töötab tunnis aktiivselt kaasa, on õpihimuline ja omandab uut materjali heal tasemel.
Sel ajal oli tunnis muidugi kord ja vaikus ning kellelgi ei tulnud pähegi tundi segada sest esimene õpetaja käis joonlauaga osavalt ringi ja näpud olid ka tugevad kõrvast tirima.
Uue õpetaja tunnis aga oli kord ja vaikus sest tund oli huvitav ja alati küsiti kas midagi jäi arusaamatuks ning korrati kiirelt üle.

Vaevalt praegugi teisiti on kui pooled mateeksami tegijad läbi kukuvad mõnes koolis.
Alati saab ju ütelda et raskestikasvatatavad lapsed ja õppida ei taha...

Oleks minu teha oleks õpetajal tulemuspalk.
Õppekava on sama siis on võimalik ka eksamitulemuste järgi töötasu korrigeerida.

[Marko]

Sel ajal oli tunnis muidugi kord ja vaikus ning kellelgi ei tulnud pähegi tundi segada sest esimene õpetaja käis joonlauaga osavalt ringi ja näpud olid ka tugevad kõrvast tirima.
Uue õpetaja tunnis aga oli kord ja vaikus sest tund oli huvitav ja alati küsiti kas midagi jäi arusaamatuks ning korrati kiirelt üle.

Siin see koer maetud ongi. sina läksid kooli teades, st õpetaja on autoriteet. 
Praegu minnakse kooli teadmisega, et lapsel (minul) on õigused ja issi teenib hästi.

[Walter]

Tuli meile tööle tootejuhiks endine õpetaja ühest asula koolist. Palju väiksema palga peale kui saaks õpetajana. Põhjus lihtne - puudub igasugune vaba aeg. Koolist tuled hakkad järgmise päeva tunde ette valmistama, töid kontrollima, suhtled lapsevanematega. Hea kui saad oma asjadega ühele poole enne kui Aktuaalne Kaamera hakkab. Lisaks pidev stress ülerahvastatud (30+ last) klassis, proovid anda endast parima aga kõikideni ei jõua. Endal ka kaks lasteaiaealist last kodus. See 3 kuud puhkust väidetavalt on ulme, lõpetavad juuni lõpus ja tagasi kooli augustis uut kooliaastat ette valmistama ja koosolekuid pidama.

[deus]

Tuli meile tööle tootejuhiks endine õpetaja ühest asula koolist. Palju väiksema palga peale kui saaks õpetajana. Põhjus lihtne - puudub igasugune vaba aeg. Koolist tuled hakkad järgmise päeva tunde ette valmistama, töid kontrollima, suhtled lapsevanematega. Hea kui saad oma asjadega ühele poole enne kui Aktuaalne Kaamera hakkab. Lisaks pidev stress ülerahvastatud (30+ last) klassis, proovid anda endast parima aga kõikideni ei jõua. Endal ka kaks lasteaiaealist last kodus. See 3 kuud puhkust väidetavalt on ulme, lõpetavad juuni lõpus ja tagasi kooli augustis uut kooliaastat ette valmistama ja koosolekuid pidama.

Oleneb koolist. Õpetaja töönädala tunnid on 24 - 36, kui vahepeal seadust muudetud ei ole. Vanematega suhtlemist pole vaja, selleks on olemas rühmajuhendaja ja kooli psühholoog, tööde parandamine on automaatika, võtab reaalselt alla 3 minuti aega 30 pealisele grupile. Pidevat stressi ei ole, kui teadvustad endale, et kõikideni ei jõuagi. 3 kuud polegi puhkust, 56 kalendripäeva on ja kui oled juhtivamal positsioonil, siis tuleb korra augustis paariks päevaks välja ronida vastuvõttu. Ainukene stressiallikas on plaankonspekti koostamine esimene aasta, peale seda on puhtalt kopeerimise asi.
"Puudub igasgune vaba aeg" on loll ettekääne iseenda organiseerimatusele ja vb erasektoris õpib lõpuks ise ära, kuidas päriselt asjad käivad.
Allikas: Ise olin õpetaja ja naine oli ka õpetaja, erinevates koolides ehk õpetamise kogemus põhikoolist kuni ülikoolini.

Automaksast ka. See Isamaa tehtud paanikapostitus kompostimehes oli tore lugemine.Mis mind häirima jäi, oli kaks asja. Esiteks kuidagi kaotaja maik jäi külge, kuigi aus hoiatus, et nüüd tegelt väänatakse kahekordselt. Alust sellele ütlusele ju pole tegelikult aga valimiste vaatevinklis hea seda karjuda, äkki saab poolthääli tulevikus. Teiseks lõppsõna: automaks pausile. Mis mõttes pausile?!??!?!? EI AUTOMAKSULE!

[v6sa]

Lp. 2715 oled sa ka mingi valgustuse saanud, miks sinu ja kõigi teiste õpilastega nii käituti nagu esimesel juhul ? Küsin sest selline (pole aega vaata ise õpikust), kestab vististi tänaseni.

Vist kestab, tegelt ei tea, eksole? Aga arvan ikka nii.

Palun, palun, palun - kõik need, kelle arvates õpetajad on hästi tasutatud ja saavad ebaproprtsionaalselt pika puhkuse, minge ja proovige. Proovige töötada lastega, kellel puudub keskendumisvõime kauemaks, kui seitse sekundit. Püüda lapse tähelepanu, kes kiitleb teiste ees oma järjekordse nutividinaga tunni ajal ja kes korralekutsumise peale saadab õpetaja joonelt vittu. Ja see on veel viisakas vormel, halvemal juhul viskab õpetajat kättejuhtuva asjaga., Ning kui õpetaja julgeb last korrale kutsuda üritada, saabub kooli kahe päeva pärast advokaadibüroost kiri vabalt kasvava lapse ahistamise juhtumi kohta selgituste nõudmiseks. Ning vahepeal on lapse arengut häbematult pärssinud õpetaja hakanud saama öiseid telefonikõnesid ning sotsmeedias käib pasaga ülevalamine.

Peamine põhjus, miks meil endiselt on koolides õpetajaks mittesobivaid inimesi, on ühiskonna üleolev ja halvustav suhtumine õpetajatesse. Koolis õpetajana töötajat peetakse mingiks ullikeseks, kes normaalselt tööd teha (ega "õigesti elada") ei oska. Mis omakorda tähendab, et õpetajateks jäävadki töötama kas oma võimuiha välja elavad rafineeritud sadistid (loe isand 2715 kirjutist), sest kellegi peab koolijuht ju klassi ette saatma või tõesti auväärselt oma kutsumisele järgnenud Õpetajad. 

Muide, seesama Õpetajate pikaajaline puudus on kaudselt süüdi ka selles, et meil on õnnestunud mitmendat korda järjest valida endale Riigikogu, mille liikmetest kokku pandud viletsus koosneb peamiselt amööbi intelligentsiga kohatäitjatest ja kuritegelikult leidlikest omakasupüüdlikest aferistidest. Õppekava õppekavaks, aga Õpetaja ülesanne on kujundada ka lapse maailmapilti hoolimata sellest, mida kodus tegemata jäetakse. 

Ega asjata öelda, et haridus lolli ei riku.

Tunnistan, et teema on mulle valus, kuivõrd aastaid kooli hoolekogus ja igal aastal ka mõnisada tundi klassi ees tegutsejale on vanemate iseteadlikkus, ülbus ja arrogantsus vägagi tuttav. Ning laps on vaid oma kodu peegel...

Näitab see peegel aga kurba pilti enesekesksusest, omakasupüüdlikkusest ja teistest mittehoolimisest. Ehk sellest, mida meie tänane ühiskond peab oluliseks: üle laipade rikkuse poole, soovitavalt võõra rahaga.

EDIT: Ksf! Deus räägib täielikult komplekteeritud koolist, mille juht võtab kogu lapsevanematelt tuleva löögi endale (või on selleks palganud kellegi). Enamusel koolidel nii head meeskonda ei ole. Reaalsus tavalises põhikoolis on siiski see, et lisaks mainitud põhikoormusele on teise koha jagu muid ülesandeid. Samuti oleks huvitav kuulda mõne Deusi käe all õppinu kommentaare materjali edastamise tõhususe ja hindamise läbipaistvuse kohta Ma pean tunnistama, et mul võtab valikvastustega 20-punktilise testi kontroll 50 näole koos Tahvlinimelisse infotõkestussüsteemi kandmisega küll vähemalt kolm tundi. Ju ma olen saamatu...

[honkomees]

Täiesti teemavälise   õpetajate teema kommentaariks lisaks veel, et võin saata soovijatele meile oma aastakümnete taguse ülikooli pedagoogika lõputöö, kus vaatlesin kultuurimudelite mõju hariduse tulemuslikkusele ja lõpptulemusena majandusarengule. 
Proovisin ära näidata meil valitud nn skandinaavia haridusmudeli hävitavat mõju ja eeskujuna ülevõtmiseks tõin nt Jaapani haridus (kultuuri) mudeli, kus iga vanemat inimest austatakse, õpetajat veel eriti, mitmekordselt rohkem kummardatakse. Õpetaja ei tegele seal koolis enda kehtestamise või õpilaste kasvatamisega vaid ÕPETAMISEGA. Loomulikult esineb ka seal harva korrarikkumisi kuid õpetaja nende õpilastega ei tegele. Ta vaid teatab lapsevanematele ja järgmise nädala jooksul palub õpilane luba istumise asemel tunnis seismiseks   . Lapsevanemad, ka miljoninärid ja ministrid, on alati ja jäägitult õpetaja poolel, ei mingit kahtlemist ega lapse käitumise õigustamist.

P.S. Ksf V6sa igale sõnale kirjutan alla. 
      Tööde parandamine võttis ka mul ikka ca 10 min nägu, kuna ma ei tunnista teste kui õpitust arusaamise näitajaid,   ainult  loominguline tekstivastus. Õnneks minu ajal veel infotõkestussüsteeme koolis ei olnud.

[aavu]

Koolist 50-60-ndatel. 
Olid kahe-kolmesuguse maailmavaatega õpetajad. Ühed, kes soosisid uue korraga kaasaminejaid (näiteks pioneere, oktoobrilapsi, komsomole), teised, kelle suhtumine oli negatiivne uutesse arengutesse ja kolmandad, kelle kohta ei avaldunud suhtumise suunda. Vastavalt õpetajale võis olla ka õpilase õppeedukus, millest omakorda sõltus pärast kaheksandat klassi, kas tööle või edasi õppima. Jne. 
Ma praeguse hariduseluga eriti kursis pole. Kas nüüd teeb raha hulk issil-emmel laste vahel vahet või mitte, ei tea. Koolikiusamine on vist küll seotud vanemate rahakoti paksusega, nagu olen aru saanud. Üht asja olen kuulnud inimese suust, kes töötab vaimse puudega (või oli see autism) lastega. Ütleb, et mingil juhul ei läheks tema "normaalsesse" kooli õpetajaks. Nii palju kergem pidi olema võrreldes tavakooliga. "Üllatusi" vähem, nad on ettearvatavad.

[mopple]

Jaapani kohta ei tea, kuid Lõuna-Korea koolisüsteemis pidi olukord samuti hull olema. Õpetaja autoriteet ühiskonnas käib kiiruga alla ning isegi president pidi tegema avalduse, et riik seisab õpetajate selja taga. Info pärineb hiljutisest raadiosaatest.

[deus]

Ei ole nende erivajadustega ka kerge, raha toob lihtsalt rohkem sisse, enda majas oli terve korrus nende jaoks pühendatud ja õetütar tegeleb nendega juba palju aastaid teises kohas. 
V6sa, kaks ma olen enda käe alla tööle palganud, kümmekond töötavad rivaalide juures samaväärsel ametikohal. ca 500'st 124 lõpetas, kellest spetsialistiks on jäänud alla 20'ne. Ülejäänud läksid ehitama, kuhugi poodi nõustajaks või koristajaks. Ülikooli kohta neid tarkusi ei tea.
Valikvastused ongi kõige kiirem viis aga mulle jääb kõlama, et üritate liiga palju küsida liiga deailsete nurkade alt, mis pole tegelikult vajalik, et aru saada, kas tegelane üldse midagi vaadanud on või mitte. Teine lähenemisenurk, kui oled huvitav tegelane, siis tullakse ja küsitakse sinu käest lisa. Kui sa seda pole, siis minnakse uksest välja ja unustatakse su aine koheselt, veel enam, õpitaksegi ainult testi tegemise jaoks. Mina tegin igasugu kontrolltöid ja teste üldse nii vähe kui võimalik, tunnisk äimine peab olema mõnus, mitte tunne,e t tuled kuhugi karistuspinki kogu aeg. Kuna nüüd jäi mulje, et ma äkki miski väga pinnapealne olen, siis ei, on kohti, kus olen väga detailne.
Pinnapealsus on tegelikult see, mistõttu kogu see automaksu ja muude maksude jne asjade jama meil praegu käib. Puldis on teise generatsiooni linlane, teistes pultides ei ole tegelt paremat vastu vaatamas. Kogu selle valitsuse osa tuleks ümber reformida, et igast maakonnast peaks olema 3 inimest max 8'ks aastaks ja ülejäänud olgu siis lasnakad ja mustakad kuid nähes, mida poliitika inimestega teeb, olen skeptiline isegi sellises korralduses.
Tegelikult on sajatada rohkem ja sõnu peale lugeda aga mõttetu seda kirja panna. Kedagi see paremuse poole ei suuna, maailma see paremaks ka ei tee. Unun ainult faktidesse, emotsioonidel pole kohta faktide seas.

[Kivipurustaja]

Olles ka seotud haridusasutustega siis olen kuulnud nii mõnegi pedagoogi suust,et õpilastega veel saaks hakkama aga noorte lapsevanematega mitte.
Eks me oleme hariduse ka nagu ülejäänud asjadki selliseks reforminud,et sõidame tupikusse.Maast madalast kasvatame arusaama,et on ainult õigused,kohustused aga kellelgi teisel.Aga eks seda ole siin arutatud ka juba.Enda koolipõlve meenutades siis tänase mõõdupuu järgi viidaks nii mõnelegi pedagoogile külastuspäeval Tartu Vanglasse küpsiseid ja viinamarju.Samas täiskasvanuna meenutades saab väga hästi aru,et olid ka ikka korralikult küsitud sakutamised ja joonlaua vihinad.Vanematele halamine ei tulnud kõne allagi sest sealt oleks tulnud teine koosa.

[2715]

.......................................
Pinnapealsus on tegelikult see, mistõttu kogu see automaksu ja muude maksude jne asjade jama meil praegu käib. Puldis on teise generatsiooni linlane, teistes pultides ei ole tegelt paremat vastu vaatamas. Kogu selle valitsuse osa tuleks ümber reformida, et igast maakonnast peaks olema 3 inimest max 8'ks aastaks ja ülejäänud olgu siis lasnakad ja mustakad kuid nähes, mida poliitika inimestega teeb, olen skeptiline isegi sellises korralduses.
Tegelikult on sajatada rohkem ja sõnu peale lugeda aga mõttetu seda kirja panna. Kedagi see paremuse poole ei suuna, maailma see paremaks ka ei tee. Unun ainult faktidesse, emotsioonidel pole kohta faktide seas.

Ma ei tea kas olen ainus kes jälgib mida keegi on Riigikogus teinud ja püüdnud leida millega ta varem on silma paistnud.
Näiteks Valdo Randpere esitab Savisaarele küsimusi:

Kahjuks pole kodanik midagi õppinud misasi on kodukord ja kuidas seda süüakse ja Savisaar vastab kodanikule vastavalt kodukorrale.
Ja näide riigikogust, üks paljudest.


Poliitika tegemise kultuur riigikogus käis aga alla alates sellest hetkest kui president valitsuse ametisse nimetamisel välja kõndis.
Siis oli läbiv mõte, et selliste kuritegudega pole poliitikasse asja enne kui süü oli tõestatud.

Veel üks näide kuipalju sellest aru saavad mida nad seal saalis teevad.
Kui ikka ette ütelda millist nuppu vajutada ja siis ka sassi läheb siis äkki napib pädevust?