[Peeter2]

Olles läbi lugenud eelnevad postitused tootluse ja muude sel teemal  käsitletud asjade kohta , siis ei saa ma aru ,kuidas samasuguse töö tegija siin peab tegema tootlikumalt (ehk rohkem ) tööd ,kui mujal . Ehk siis on loodud eeldus ,et bussijuht või rekkajuht siin peab tegema sama raha saamiseks  rohkem tunde tööd, aga ei saa ju, seadusega on pandud piirangud . See bussijuhi näide tuleb alati esimesena pähe ,kui hakatakse rääkima efektiivsusest ,sest see töö on liinibussijuhtidel igal pool ühesugune . Olen ikka vist loll ja paras mulle! Ei tööta ei bussi- ega rekkajuhina. Äkki keegi annab mõistliku selgituse ?

Lihtne näide oleks, et töötad velotakso juhina ja väntad elueest aga edasi liigud väga vaevaliselt sest lisaks kliendile on sul ka ülemuse asetäitja kaasas kes kontrollib et sa ikka väntad...
Sakslane jätab ta palkamata ja siis jõuab see käru kiiremini kaugemale.

Seega ongi tema käru tootlus kõrgem.

Või näide ehituselt kus üks käsi ei tea mis teine teeb.
Töödejuhataja käsib müürsepal laduda müüri sest tähtaeg läheneb ja kiirus on taga.
Pärast aga tulevad mehed ja lõikavad müürile aknad sisse.
Siis tulevad krohvijad ja krohvivad seina ära, mispeale tulevad elektrikud ja hakkavad juhtmetele sooni sisse lõikama.
Pärast tulevad uuesti krohvijad ja peale neid torumehed kes torudele sooned sisse lõikavad, mispeale tulevad uuesti krohvijad ja siis elektrikud katkist juhet vahetama.
Loomulikult tulevad pärast jälle krohvijad.
Ühesõnaga töölised töötavad, saavad palka aga selle palga eest ehitab Soome firma kaks maja...

Tavaline inimene võib isegi olla sama töökas kui mujal aga ta on koormatud erinevate kohustuste-maksudega ning tema töö tulemus ongi kesine...

Riiklikult on see nagu naisekandmine, kus nii Soome kui Eesti võistleja võtavad kukile ühe pensionäri ja stardivad.
Eestlasel aga on seotud lisaks jala külge nöör mille teises otsas on riigiametnik kes joosta ei jaksa.

Kahtlemata on lolle näiteid võimalik lõpmatuseni tuua aga need kipuvad kõik tõeks saama...

Tuleb ka mainida, et äkki tasuks bellarussi teemas püsida, seal on jutt asjalik ja huvitav... siin pole midagi kommenteerida, rumal jutt.

Ksf entsonile vastuseks, et võib võtta nii et tõepoolest on meil bussijuhi töö vähem tootlik kui Soomes, sest ta veab vähese tootlikkusega inimesi.
Ja tootlikkust ning lisaväärtust mõõdame rahas, mitte toodetud asjade hulgas. See on elementaarne, aga paljud ei näi sellest aru saavat. 
Meie siin Eestis oleme paraku suutelised tootma suures enamuses odavaid asju, ja meil puudub kallite asjade tootmine. Muidugimõista mõningate eranditega.
Oleme odav allhankemaa, võtame näiteks autotööstuse. Meie toodame ja müüme ehk mingil määral autodele juppe. Aga arendus, autode kokkupanek ning müük, mis tegelikult suurt raha sisse toob, toimub näiteks Saksamaal. Veel üks näide - Eesti tehas toodab uksi, mis müüakse Soome omanikule 200 eurot tükk. Soomes asub emafirma, kus on arendus- ja müügitiim, kokku poole vähem töötajaid kui Eestis. Uksed müüakse Soome lõppkliendile edasi 600 eurot tükk. Ja nii ongi Soome töötaja 6 korda tootlikum kui Eesti töötaja... 
Eesti pole "vana Euroopa" riik, meil pole sellist mainet kui neil seal. Vaevalt et see ka niipea muutub, kui üldse.

[edvard]

Vaatasin palju Päästeametis päästjaid on ja 1552 palgalist ning üle 2000 vabatahtliku päästja , neid organiseerib 548 töötajat , kes leidsid kokkuhoiuks on vaja sulgeda Kopli komando , mina muidugi selle peale vabastaks 55 juhtivtöötajat , kokkuhoid tuleks oluliselt suurem .

[Envir]

"Puudub igasgune vaba aeg" on loll ettekääne iseenda organiseerimatusele ja vb erasektoris õpib lõpuks ise ära, kuidas päriselt asjad käivad.

Seedisin seda postitust ja otsustasin lõpuks ikkagi vastata. Mulle tundub, et päris paljud inimesed suhtuvad riigisektorisse eelarvamuslikult. Nagu oleks riigisektoris tööl ainult mingisugused ametnikud, kes sisustavad oma päevi mõttetu tegevusega. Aga vat erasektoris on kõik asjad tibens-tobens nagu ka tegelikult peaks olema.

Olen töötanud nii erasektori ettevõtetes kui ka riigisektoris, seetõttu saan võrrelda. Tõsi, "ametnik" ma pole kunagi olnud, ikka tehnilise poole peal. Mitmes eraettevõttes valitses töökorralduslik bardakk, ettevõtet juhiti nii nagu omanikule vaimuandeid antud oli. Kui ettevõte allamäge hakkas minema, lasti töötajad lihtsalt lahti. Kõige lollimad ja raiskavamad otsused, mille tunnistajaks olen olnud, on tehtud just erasektoris. Mingisugust laiemat mõtlemist või visiooni polnud, äri kas parasjagu vedas välja või siis mitte. Visioneerimise ja juhtimise oskuse puudus on minu arvates just need põhjused, miks enamus Eesti eraettevõtetest on kas mikro- või väikeettevõtted. 

Riigis ei saa olla nii, et kui välja ei vea, siis paneme uksed kinni. Seega ma ütleks, et riigiettevõttes on mingil tasemel vastutus suurem. Kuigi ka lolle ja asjatundmatuid otsused jagub. Üldiselt on meil tänases Eestis tekkinud kenake nomenklatuur. Kui oled nö õigesse ringi sisse saanud, siis roteeritakse sind eri juhipositsioonide vahel. Päris tihti juhtub, et juhi määramisel ei lähtuta meritokraatia põhimõtetest, vaid millestki muust. Paigale saanud juht koostab siis oma äranägemisel sobiva meeskonna, milles asjatundmine ei ole alati esikohal. Tekib nagu kaks kihti: valitsev ning reaalset tööd tegev. Tööd tegevas kihis on vaja ka otsuseid vastu võtta. Laiem koordineerimine peaks olema valitseva kihi ülesanne, aga kui seal asjast aru ei saada või tegeleda ei taheta, ongi tulemuseks vastukäiv rapsimine. Iga mats on enda eest väljas ning halvemal juhul loobib teistele samasugustele kaikaid kodarasse. Välja paistab asi nii, et lahendused venivad lõputult, üks lükkab teema ühele, teine teisele. 

Väga tore olukord, kui eri sektorite vahel tekib kokkupuude. Endast a priori heal arvamusel olev erasektor astub uksest sisse ja asub tühja koha pealt nõudma. Millegi pärast on ettekujutus, et riigi panus on tasuta ning omalt poolt pole vaja üldse pingutada, sisend läbi mõelda ja selle eest vastutus võtta jne. Kokkuvõttes minu arust ükstapuha kõik, pole erasektor kuidagi sisuliselt parem või efektiivsem. Erasektori efektiivsus tuleb lihtsalt sellest, et tegeletakse kasumlikumate suundadega. Vähetasuv suund või lõputu bardakk lõpeb pankrotiga.

[2715]

Vaatasin palju Päästeametis päästjaid on ja 1552 palgalist ning üle 2000 vabatahtliku päästja , neid organiseerib 548 töötajat , kes leidsid kokkuhoiuks on vaja sulgeda Kopli komando , mina muidugi selle peale vabastaks 55 juhtivtöötajat , kokkuhoid tuleks oluliselt suurem .

Ma päästeameti töötajate striktuuri pole vaadanud aga seal töötavad kõrgema haridusega inimesed.
Näiteks hea tuttav sõitis aastaid juba paakauto peal ja siis tuli otsus, et autojuhil peab olema parem haridus et vett vedada ja oli valida kas minna kooli või erasektorisse.
Varianti et autojuht põhiharidusega paakautot juhib ei olnud aktsepteeritav ja nii ta erasektorisse läks.

Kas see kuidagi põhjendatud ka oli ma ei oska hinnata sest töötaja ei pruugi teada püramiidi pidi üles mis idee kõige ülemisel on.

Üldiselt kipuvad minu näited majandusest olema kehvalt argumenteeritud sest pole majandusinimene ja "Äripäeva" ei loe.
Antagu mulle andeks aga ma püüan end paremini väljendada edaspidi või jätta omateada.
Lihtsalt näide ehitusel toimuvast tundus olema hea illustreerima kuidas inimene töötab aga see töö ei tooda kokkuvõttes seda mis tööline eeldaks.
Selle kinnituseks on ehitusfirma tööline tunnitasuga 6,5 eur/h ja ehitusfirma teeb ehitust tellijale 20-55 eur/h
Loomulikult on parem näide kui buss sõidab Võrus liini nelja reisijaga ja Tamperes 34 reisijaga.

[honkomees]

...
Näiteks hea tuttav sõitis aastaid juba paakauto peal ja siis tuli otsus, et autojuhil peab olema parem haridus et vett vedada ja oli valida kas minna kooli või erasektorisse.
Varianti et autojuht põhiharidusega paakautot juhib ei olnud aktsepteeritav ja nii ta erasektorisse läks. ...
Loomulikult on parem näide kui buss sõidab Võrus liini nelja reisijaga ja Tamperes 34 reisijaga.

Riigisektoris on absoluutseks eelduseks karjerism, st eeldatakse et iga töötaja tõuseb (soovib tõusta) järgmisele ja järgmisele pulgale ... Ka mina täidan iga aasta sellist "rahulolu ankeeti" ja üsna suur osa küsimusi puudutab seda, kuidas töötaja hindab oma karjäärivõimalusi, kas ta soovib tõusta või liikuda horisontaalselt teisele ametikohale jne jne. Seega eeldatakse, et iga töötaja tegeleb elukestva õppega.
Aga bussi näide, no seda olen kogu aeg väitnud, et ühistransport (doteeritav) on mõistlik vaid suuremates linnades nagu Tln ja Trt. Mujal on tegu raha tuulde loopimisega, makske taksoarved kinni ja tuleb odavam.

[Jesper]

Tõenäoliselt on Kopli päästekomando "väljavalituks" osutumise taga pigem asjaolu, et tänastel Kopli elanikel pole erinevalt "endistest" harjumust oma maju regulaarselt ja seeriaviisiliselt maha põletada.

[Peeter2]

Aga bussi näide, no seda olen kogu aeg väitnud, et ühistransport (doteeritav) on mõistlik vaid suuremates linnades nagu Tln ja Trt. Mujal on tegu raha tuulde loopimisega, makske taksoarved kinni ja tuleb odavam.

Kui sa pead silmas Tallinna "tasuta" ühistransporti, siis pole see ka ühestki küljest mõistlik. Tegu on Savisaare aegse vaimusünnitisega, mis pidi panema paljusid mujale registreeritud Tallinna elanikke ennast Tallinnasse registreerima ja sellega maksubaasi suurendama. Eks suurendaski. Juurde aeti jutumulli keskkonnasõbralikkusest, rohkem inimesi pidid ju auto asemel hakkama ühistransporti kasutama. Mis oli täielik läbikukkumine, sest autosõitjate osakaal ei ole vähenenud. 
Igaüks maksku oma transpordi eest vähemalt mingil määral ise, ilmselt teatud osas ühistranspordi dotatsioon on põhjendatud. Kes toime ei tule, sellele on toetused.

[edvard]

Kopli on nüüd hoopis teine kui mõnikümmend aastat tagasi , seda küll , aga päästet , politseid , kiirabi vajavad nemad ka , seesama Meil praktiseeritav solidaarsusprintsiip tingib seda .

 Seda va raiskamist , korraldamatust ning hoolimatust stiilis "mõisa köis las lohiseb" nägin ma riigitööl ja nüüd näen erasektoris , pole minu pädevus otsustada kas inimesed ei saa tööga hakkama või nad lihtsalt ei suvatse tööd korralikult teha .

 ensv aegse koolihariduse kohta , eks neid kaardikeppe murdus ka minu harimisel ning kuulekaks sundimisel , mõnel pedagoogil oli meetrine metalljoonlaud mõjutusvahendiks , oli tõhus ja ei lagunenud . Keskkoolis oli mul 11 meesõpetajat ning 6 naisõpetajat , selles haridustee etapis enam kaardikepp ja joonlaud kasutust ei leidnud . Õppeedukus oli minu puhul sõltuvuses õpetajast , kui ikka vaid karjuti kui  lollid kõik on , no ei olnud tulemust , kui hüsteeriline naispedagoog asendus meesõpetajaga hakkasid ka mahajääjad ja lollakad matemaatikast aru saama .

[KertP]

Kui korra rohepettusest arvamust avaldada, siis riik peaks just tasuta maaliinid säilitama.

Põhjus on lihtne - Kui nad seda keskkonnateemat propagandana jahvatavad, siis las riik panustab ja maksab bussisõidu rahvale kinni. Vastutasuks saavad ju teoreetiliselt rohkem inimesi ühistranspordiga sõitma ja rohkem autosid jäävad koju. Muutus pole suur, aga kahjutegur oleks väiksem automaksust. Üks suur buss veab mitmekümne auto jagu inimesi korraga ja keskkonnajälg on väiksem. Sellist olukorda ei tohi lasta juhtuda, et kehtestavad uuesti bussipileti ja panevad autodele maksu otsa. Kui tahavad tasulist bussipiletit, siis automaks kadugu!

[Jesper]

Kopli on nüüd hoopis teine kui mõnikümmend aastat tagasi , seda küll , aga päästet , politseid , kiirabi vajavad nemad ka

Jah, aga Päästeamet on selles suhtes aastate jooksul head (ennetus)tööd teinud, et õnnetuste arv on pidevalt langenud, mis paradoksaalsel moel toob kaasa selle, et nendele reageerimiseks piisab ka väiksemast hulgast päästjatest. Vaata näiteks http://statistika.tai.ee/sq/527d039a-8b7...010fa8dc82 , kui tulekahjusid on ainult 5 aastaga kolmandiku võrra vähem, siis see on ikka suur muutus.

[2715]

Et niipalju siis mürkrohelisest maailmast...

Mina küll usun, et läheb Sakslasel raskeks aetakse sütt ahju ja sõidetakse diiselautodega edasi.
Et nad päriselt oma riigile kahjulikke otsuseid teevad et maailma päästa ei mina küll usu.
Ainult meil on võetud see ette ja niiütelda selle nimel hakatakse autosid maksustama.

Lõpuks võib avastada, et oleme küll mürkrohelised ja pingutame et rahvas ägab aga planeet jääb ka päästmata.
Atmosfäär on meie keral ju ühine ja pole näinud kava seda kuidagi sektoriteks jagada...
Igatahes seda ideed on väga raske turundada et me peaks kõige rohelisemad olema.
Ise mõtlen küll, et väikeriigina ei peaks grammigi rohkem tegema kui teised teevad.

Niisama nagu peaks eriliselt kartma seda et Sakslane sugugi ei tõtta oma kaitsevõimet tõstma.
Ukrainale saadetavad tankid osutusid olema nii halvas seisus et isegi sõdiv riik neid ei soovi.

Siit võib vandenõuteoreetik välja lugeda, et Frits sõtta ei lähe ja kui vaja teeb ta mingi kokkuleppe.
Kes selle sisu on see on mõttekoht...

[kass]

Lõpuks võib avastada, et oleme küll mürkrohelised ja pingutame et rahvas ägab aga planeet jääb ka päästmata.
Atmosfäär on meie keral ju ühine ja pole näinud kava seda kuidagi sektoriteks jagada...
Igatahes seda ideed on väga raske turundada et me peaks kõige rohelisemad olema.
Ise mõtlen küll, et väikeriigina ei peaks grammigi rohkem tegema kui teised teevad.

Õhtust!
Kõik õige, aga see ei ole tegelikult nii lihtne!
Eestlased on tegelikult Maarahvas, niimoodi on nad end idenfitseerinud ammustest aegadest saadik! Ja on väga sümboolne, et just väike Maarahvas Eesti Riigina on väikese Maamunakera päästmise ja säästmise esrinnas!   Eesti rahvas on tegelikult väljavalitud rahvas, mitte nagu mõni teine promotud paljukannatanud ja vaenatud rahvuskild. Eestimaa on Jumalaema Maarja sünnimaa, Eesti on nõidade müstiline maanurk (nagu ka Soome, kuigi soomlased on meile lihtsalt lähedase maa elanikud, kes on meilt üle võtnud meie unikaalse ja kordumatu emakeele ja selle ära lörtsinud, aga pole hullu, see on unikaalne keel, mida mõistavad ja kõnelevad vaid väga vähesed ja see on kõrgemalt antud, kahtlust pole!
Üks oluline märk on näiteks Kaali meteoriidi kukkumine Saaremaale, kohalikust koolimajast mitte kaugele. Selle müstilise sündmuse tagamaa pole siiani selge, aga selge on see, et see ainulaadne sündmus (no oli seal Siberis ka midagi taolist, Tunguusi meteoriit) on midagi enamat, kui lihtsalt kivi kosmosest, see on märk, et tegemist on erilise rahvusega! Ja eks eestlased, enne, kui meist Maarahvas sai, tulid ka Uuralite tagant siia, Euroopale lähemale (otsuste vastuvõtmise keskusele lähemale! ) just selleks, et meie MÕTESTATUD jutt ja sõnum jõuaks kohlike metslaste teadvusse ja nad lõpetaksid Emakese Maa reostamise ja hukutamise!
Eesti rahva erakordsusest ja erilisusest ning meile määratud missioonist on mul teada veel nii mõndagi, aga kuna avasin hiljuti lgp. ksf! moderaator Isandpaugu saadetud saksamaa päritolu rohelises pudelis Jahimees - meister joogi, siis praegu kõik ja palun mitte kusta, ma olen apoliitiline, lihtsalt maarahva hulgast pärit rahvusreaktsionäär, minu jälajälg on väike ja roheline  ja mul on projekt ka, isegi mitu!
tervitades, Priit, eestlane Näljakülast

[kass]

Olgu, on veel 2 lubatud postitust ja sestap annan 1.-se ja ka 2.- se vihje kohe ära -lugege  "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem", edasi juba Jüri Lina belletristika. 
Automaksust  jms kõrgemast filosoofiast... mina arvan ka, et kõik mida siia on postitatud, on jama, mul on ka õpetaja olnud koolis, isegi mitu, mõni oli naine, mõni mees, ise muidugi õpetjaks ei hakkaks, aga midagi müstlist seal ka ei ole, omal lähedane inimene klassiõpetaja, õetütar puudega laste alal töötanud ja lõpuks sellest vaevast lahkunud, kõik on suhteline, ärge ajage siin mingit apsoluutset dõde, seda ei ole olemas, on olemas võimalus, et pedagoog ähvardab, et läheb ära, saab nõuda (ei pruugi saada) ja jälle läks meelest, mida ja kas üldse tahtsin midagi...aga mina ei saa, st saan aga ei saa, sest kuhu mul ikka minna on, loll ja laisk nagu ma olen, kuigi tore mees ja puha?   
Aga teemasse ja emutsioonidega - Esimese Wabariigi ajal, kui Sawisaar oli President, siis maksis asutis mulle autusõidi kompensatsiooni, nüüd paraku nõutakse kõik see protsentidega tagasi - kas me sellist...... kui ma nüüd midagi segi ei ajanud, mälu on viimasel ajal suht si...tttttt

[zazik]

Kui korra rohepettusest arvamust avaldada, siis riik peaks just tasuta maaliinid säilitama.

Põhjus on lihtne - Kui nad seda keskkonnateemat propagandana jahvatavad, siis las riik panustab ja maksab bussisõidu rahvale kinni. Vastutasuks saavad ju teoreetiliselt rohkem inimesi ühistranspordiga sõitma ja rohkem autosid jäävad koju. Muutus pole suur, aga kahjutegur oleks väiksem automaksust. Üks suur buss veab mitmekümne auto jagu inimesi korraga ja keskkonnajälg on väiksem.

Tiheasustuses võib see kohati tõsi olla, et tasuta ühistransport toob inimesi sõitma ja keskkonnajälg kahaneb. Hajaasusustuses kus suured bussid peavad igapäevaseid ringe tühjalt sõitma, pole asjal väga jumet.
Maal jäävad bussigraafikud igal juhul hõredaks, s.t. paljudele sobimatuks. Ja selleks, et mingigi arv reisijaid kokku tuleks, peab ring olema pikk ehk ajakulukas. Ja kui inimesel on valida näiteks 20min autosõidu ja tunnise bussisloksumise vahel, kumma ta siis valib?

Ja kui selle tunnise 60km bussiringiga teenindatakse näiteks 3 või 5 sõitjat, kas see siis ikka on hirmus keskkonnasäästlik?

[KertP]

Kui korra rohepettusest arvamust avaldada, siis riik peaks just tasuta maaliinid säilitama.

Põhjus on lihtne - Kui nad seda keskkonnateemat propagandana jahvatavad, siis las riik panustab ja maksab bussisõidu rahvale kinni. Vastutasuks saavad ju teoreetiliselt rohkem inimesi ühistranspordiga sõitma ja rohkem autosid jäävad koju. Muutus pole suur, aga kahjutegur oleks väiksem automaksust. Üks suur buss veab mitmekümne auto jagu inimesi korraga ja keskkonnajälg on väiksem.

Tiheasustuses võib see kohati tõsi olla, et tasuta ühistransport toob inimesi sõitma ja keskkonnajälg kahaneb. Hajaasusustuses kus suured bussid peavad igapäevaseid ringe tühjalt sõitma, pole asjal väga jumet.
Maal jäävad bussigraafikud igal juhul hõredaks, s.t. paljudele sobimatuks. Ja selleks, et mingigi arv reisijaid kokku tuleks, peab ring olema pikk ehk ajakulukas. Ja kui inimesel on valida näiteks 20min autosõidu ja tunnise bussisloksumise vahel, kumma ta siis valib?

Ja kui selle tunnise 60km bussiringiga teenindatakse näiteks 3 või 5 sõitjat, kas see siis ikka on hirmus keskkonnasäästlik?

Mingi osa liinidest tuleks paratamatult piirata. Väheste reisijatega "külaliini" võiks sõita mõistlikute kuludega MB Sprinteri sugune väikebuss. Ei pea tühjalt uhama suure Ivecoga või SORiga vms. Vaatame seda teemat nii või naapidi, keegi jääb ikka kaotajaks kahjuks. 
Igatahes Viljandimaale tuli 2018 aastal koos tasuta maaliinidega(ja üks kaugliin) reisijaid märgatavalt juurde. 
Isegi kasutan paar korda nädalas bussisõitu ja igati rahul. Siin maakonnas muudetakse aegajalt liine ja asjad toimivad ilusti, ning reisijaid jagub piisavalt.
Linnaliiniga on väga mugav kaarti piiksutada ja omale istekoht leida. Kuigi mind ajavad närvi kodanikud, kes tulevad linnaliinibussi uksest sisse ja ei suvatsegi kaarti valideerida. Kurat see pole ju raske, aga andmebaasis jäävad vajalikud piiksud puudu ja siis saame lugeda uudist, et rahvast vähe ja sada muud häda.
Mõne liiniga tõesti tuleb ajakulu autost tunduvalt suurem, aga rahalise kokkuhoiu nimel ollakse nõus seda tegema. 
Isiklikult oleksin nõus leppima soodsa kuupiletiga, kui sellega suudetakse ära hoida automaks(varamaks), aga paraku valitseval kambal juuste all ainult tuul ja neid rahva arvamus ei huvita.

[honkomees]

Kui korra rohepettusest arvamust avaldada, siis riik peaks just tasuta maaliinid säilitama.

Põhjus on lihtne - Kui nad seda keskkonnateemat propagandana jahvatavad, siis las riik panustab ja maksab bussisõidu rahvale kinni. Vastutasuks saavad ju teoreetiliselt rohkem inimesi ühistranspordiga sõitma ja rohkem autosid jäävad koju. Muutus pole suur, aga kahjutegur oleks väiksem automaksust. Üks suur buss veab mitmekümne auto jagu inimesi korraga ja keskkonnajälg on väiksem.

Tiheasustuses võib see kohati tõsi olla, et tasuta ühistransport toob inimesi sõitma ja keskkonnajälg kahaneb. Hajaasusustuses kus suured bussid peavad igapäevaseid ringe tühjalt sõitma, pole asjal väga jumet.
Maal jäävad bussigraafikud igal juhul hõredaks, s.t. paljudele sobimatuks. Ja selleks, et mingigi arv reisijaid kokku tuleks, peab ring olema pikk ehk ajakulukas. Ja kui inimesel on valida näiteks 20min autosõidu ja tunnise bussisloksumise vahel, kumma ta siis valib?

Ja kui selle tunnise 60km bussiringiga teenindatakse näiteks 3 või 5 sõitjat, kas see siis ikka on hirmus keskkonnasäästlik?

Mingi osa liinidest tuleks paratamatult piirata. Väheste reisijatega "külaliini" võiks sõita mõistlikute kuludega MB Sprinteri sugune väikebuss. Ei pea tühjalt uhama suure Ivecoga või SORiga vms. Vaatame seda teemat nii või naapidi, keegi jääb ikka kaotajaks kahjuks. 
Igatahes Viljandimaale tuli 2018 aastal koos tasuta maaliinidega(ja üks kaugliin) reisijaid märgatavalt juurde. 
Isegi kasutan paar korda nädalas bussisõitu ja igati rahul. Siin maakonnas muudetakse aegajalt liine ja asjad toimivad ilusti, ning reisijaid jagub piisavalt. ...
Mõne liiniga tõesti tuleb ajakulu autost tunduvalt suurem, aga rahalise kokkuhoiu nimel ollakse nõus seda tegema. 
...

Meil need külaliinid mingite mikrobussidega sõidavadki aga ...
1. Harva ja ajad paratamatult ei sobi
2. Reisijaid on ikka vähe kuna vt p.1.
3. Tihedalt ka sõita ei saa kuna reisijaid elik elanikke maal on v vähe.
4. Bussiring on pikk ehk ajakulukas. Rahalise kokkuhoiu nimel ei ole keegi nõus 15 min asemel 1,5 tundi loksuma.

Ksf KertP elab tõenäoliselt mõnes suuremas maa-asulas, kust bussiühendus toimib. Minu küla on kõigi riigivõimude ajal olnud ilma bussiühenduseta, läheb peatus oli vene ajal 4 km kaugusel, nüüd on needki ära kaotatud. Elik bussiga sõidab tõesti vaid see, kellel teist võimalust ei ole, nt mu noorem tütar, kel pole lubasid.

St et pean ta autoga viima 8 km kaugusele bussile, kus on vaid mõni aeg, mis sobib, sealt 15 min asemel 1,5 tundi mööda Võrumaad loksudes jõuab Võrru, kus peab 1-1,5 tundi ootama, et Tartu bussile (arstid, kaubandus jm on normaalselt olemas vaid seal) saada  ja veel 1,5-2 tundi loksuda. Tulem, Tartu jõudmiseks kulub 4,5-5 tundi + linnaliinibussides loksumine vs 1,3 tundi autoga ja Maarjamõisa haigla ukse taga. Naine (töövõimetuspensionär) on paar korda nii arstile (töövõimetust on vaja iga aasta tõestada) bussiga sõitnud, kohale jõudes päris haige.
Ainuke normaalne võimalus on see, kui autoga viia õigeks ajaks Võrru (30 km) ja sealt saab ok bussiga Tartu. Aga tagasi saamine on probleem, tihti pole Tartus bussis kohta.

[edvard]

Vaataks selle ühistranspordi teemale sisse , toimib ju linnades ning sõitjaid jagub , linnade vahel ka , rong Tallinna ja Tartu vahel läheb ilmselt ühistranspordi alla , asulate ja külade vahel on reisijaid hõredalt , seal igale sõitasoovijale sobival kellaajal bussi ette anda pole reaalne , ka riigi rahalise toega . 
 Riik taob ühistransporti 80 miljonit , palju selle raha eest taksoga sõita saaks , oskab keegi pakkuda , kas selle raha eest saaks hajaasustusega piirkondade inimesed vajadusepõhiselt arstile , poodi ja näiteks teatrisse sõidutada ?

[Aare R.]

Ksf honkomehe jutt on tõesti õpikunäide, mida peaks nägema need seal Toompeal, et nad aru saaks, kuidas PÄRIS elus ja PÄRIS Eestis elu käib. Kogu see jutt kõlab küll anekdootlikult- sõidad autoga, et viia inimene ühele bussile, et saade teise bussi peale jne  Ja siis räägitakse, et automaksuga tahetakse inimesi rohkem ühistransporti kasutama panna, nüüd muutus nende jutt küll hoopis roheliseks.
Mis krdi ühistransport- ainuke ühistransport, millest see kamp tõenäoliselt ainult kuulnud on ja arvatavasti ka mõnda bussi näinud, on Tallinna linnaliinid. Tasuta või mitte, see polegi oluline, arvestades näiteks kasvõi ksf honkomehe juttu.

[2715]

Selline tore ülevaatlik kokkuvõte kuidas võlg kasvab nagu pärmitaigen.
Pange tähele, et eelmise suure languse ajal suudeti eelarve kokku tõmmata ilma katastroofilise miinuseta.
Püsis 4 aastat samas mahus suurusjärguga.
Ilmselgelt külvati koroonaajal raha ette ja õigel hetkel ei saadud aru mis järgneb.
Nüüd on aga kartuses et valitsus populaarne pole otsustatud mitte kärpida ja nii ta läheb...

Mulle selle kõige juures ei sobi eriti et on valitud autoomanik välja selleks kes peab hakkama uut maksu maksma.
See on ainult küüniline arvestus, et nemad reeglina käivad tööl ja erinevalt õpetajatest ei tule streikima.

[zazik]

Selline tore ülevaatlik kokkuvõte kuidas võlg kasvab nagu pärmitaigen.


Mulle selle kõige juures ei sobi eriti et on valitud autoomanik välja selleks kes peab hakkama uut maksu maksma.
See on ainult küüniline arvestus, et nemad reeglina käivad tööl ja erinevalt õpetajatest ei tule streikima.

No päris nii ei ole, et ainult autoomanike taskusse kätt aetakse. Ärme unusta, et ka käibemaksule lajatati otsa, mis mõjutab ju kõiki. Lisaks igasuguste maksusoodustuste kaotamine.

Kokkuvõttes kaotavad kõik ikka päris kõvasti ostujõus, eriti "ebastandartsed" pered, kus on näiteks rohkem kui 2 last, kes elavad korteri asemel oma majas jne.

Euribori tõus tähendab paljude jaoks veel väga suurt lisakaotust riigipoolse röövimise kõrval.