[mossepower]

Mis koefitsent see 1,75 sul on? Et kui üks peeter saab palka, siis tema maksud võetakse ära ja jäävad ettevõtjale peetrile?

100 000 EUR jagatud 57638,27 EUR tuleb 1,73. Ehk siis iga Peeter A. 1,00 euro kohta on Peeter B. ettevõtte kontol 1,73 eurot. Vahe 0,73 eurot läheb riigile Peeter A. sotsiaal- ja tõõjõumaksudeks:
   

Muidugi on ksf. Aare72 kommentaar õige, et raha on vaja ettevõtte kontole kõigepealt ikka suure töö ja vaevaga teenida. Ei ole nii, et loon ettevõtte ja sinna kukub taevast 100 000 EUR. Lisaks kui äri läheb vett vedama ja ettevõte satub võlgadesse, siis Peeter B. puhul on lambo ettevõttele kuuluv vara ning kuulub tõenäoliselt arestimisele võlgade katteks. Peeter A. puhul on lambo ostetud ausalt väljateenitud raha eest ning tema kui eraisiku omand ning seda ettevõtte võlgade katteks nii lihtsalt arestida ei saa.

[vant]

Ma olen palgakalkulaatoriga väga hästi kursis, milleks seda siia toppida. Ajad mingit umbluud mingist hüpoteetilisest vahest, mida tööandja hüpoteetilise lambo ostu puhul justkui võidaks. Ettevõtja ettevõtte kontol olev raha võib olla käibevahend, laen, kassajääk, mis iganes, see pole ettevõtja isiklik raha. Kui ettevõte ostab selle eest mingi asja, olgu siis kas või lambo, on see ettevõtte oma. Selle kasutamine oma isiklikuks hüvanguks on juba iseasi.
 Peetritest ka. Et lamboraha tekiks, peab peetreid ettevõttel mitmeid tööl olema. Suur peeter peab väikste peetrite eest tasuma riigile tööjõumaksud, ta ei saa seda raha endale jätta. Et mingi palkadeks makstav raha tekiks, peab tegema kellegile mingeid müügiarveid, mille pealt omakorda tuleb maksta käibemaks. Siis alles saab maha arvestada sisse ostetud asjade käibemaksu, seda hüve, mis proletaarlastel pidevalt hambus on. Kõige selle tegevuse jaoks on vaja mingeid tööriistu, seadmeid, ruume, sõidukeid, kütust, elektrit, mida iganes. Kõik see ei koti väikest peetrit vähimalgi määral. Teda huvitab ainult neto, see mis ta palgapäeval kätte saab. Kuri on ta nagunii, kuuldes, kuidas ettevõtja, va orjapidaja üle poole "vahelt võtab"
 Edit: vahepeal on eelkõneleja vist ise ka oma jogast aru saanud ja teinud täienduse minu kirjutamise ajal, täpselt samasisulise

[Peeter2]

Ärge jamage, minul pole Lambot, ei kavatse seda ka osta ja ka Oü-d mul pole

[mossepower]

Ma olen palgakalkulaatoriga väga hästi kursis, milleks seda siia toppida. Ajad mingit umbluud mingist hüpoteetilisest vahest, mida tööandja hüpoteetilise lambo ostu puhul justkui võidaks. Ettevõtja ettevõtte kontol olev raha võib olla käibevahend, laen, kassajääk, mis iganes, see pole ettevõtja isiklik raha. Kui ettevõte ostab selle eest mingi asja, olgu siis kas või lambo, on see ettevõtte oma. Selle kasutamine oma isiklikuks hüvanguks on juba iseasi.
 Peetritest ka. Et lamboraha tekiks, peab peetreid ettevõttel mitmeid tööl olema. Suur peeter peab väikste peetrite eest tasuma riigile tööjõumaksud, ta ei saa seda raha endale jätta. Et mingi palkadeks makstav raha tekiks, peab tegema kellegile mingeid müügiarveid, mille pealt omakorda tuleb maksta käibemaks. Siis alles saab maha arvestada sisse ostetud asjade käibemaksu, seda hüve, mis proletaarlastel pidevalt hambus on. Kõige selle tegevuse jaoks on vaja mingeid tööriistu, seadmeid, ruume, sõidukeid, kütust, elektrit, mida iganes. Kõik see ei koti väikest peetrit vähimalgi määral. Teda huvitab ainult neto, see mis ta palgapäeval kätte saab. Kuri on ta nagunii, kuuldes, kuidas ettevõtja, va orjapidaja üle poole "vahelt võtab"
 Edit: vahepeal on eelkõneleja vist ise ka oma jogast aru saanud ja teinud täienduse minu kirjutamise ajal, täpselt samasisulise

Loeme siis algset postitust uuesti, mitte kui midagi pole vahepeal muutunud. Jutt on olnud kogu aeg ettevõttele ostmisest, vastasel korral kaotaks OÜtamine teoreetilise lambo ostu puhul ju oma mõtte kuna puudub erisoodustus. Vabandan ka palgakalkulaatori pärast, see pole toodud mitte ärapanemiseks vaid "umbluu hüpoteetilise vahe" reaalseks näitamiseks, et toodud eeltingimustel on vahe täiesti olemas.

Mina ei tea kui palju neid vennikesi on, kes oma ettevõte selleks on loonud, et sinna lambo osta. Sihuke tore naiiv-proletaarne mõtteviis- kui teed ettevõtte, oled pätt ja petad. Ja kohe saad püstirikkaks ja majad ja puha. Nagu ise- enesest, eks ole  Kui see nii kuradima lihtne on, mis takistab siis omal seda tegemast? Moraalne kompass või on lambo lihtsalt nii jälestusväärne pill?

Selle püstirikkaks saamisega on mingil määral tõsi taga kuna ettevõttele ostes saab asju palju odavamalt kui eraisikuna oma ausalt väljateenitud palgarahaga kogutu eest ostes. Selle aja peale kui Peeter A. saab 1 lambo raha oma palgarahast kokku on ettevõtjal Peeter B. ettevõtte kontol juba pea 2 lambo raha koos (tegelikult 1.75). Kui käibemaks ka ära optimeerida siis saabki pea 2 lambot. Muidugi Peeter B. peaks ka oma ettevõtte alt nt. lamborenti pakkuma, et äriettevõttele lambo ost oleks mõistlik ja põhjendatud.

[DevilDeVille]

Lugupeetud kaasfoorumlane mossepower vist ettevõtja ei ole? Kohati hakkavad silmad valutama seda tarkust lugedes, ilmselt elan ja toimetan mingis alternatiivses universumis.

[mossepower]

Lugupeetud kaasfoorumlane mossepower vist ettevõtja ei ole? Kohati hakkavad silmad valutama seda tarkust lugedes, ilmselt elan ja toimetan mingis alternatiivses universumis.

Täpsustagem palun. Muidu ei oska muud soovitada kui silmaarsti juurde minna.

[honkomees]

Loen seda "lambotamise" alamteemat ja aru ei saa, miks olen ma tutvusringkonnas ainuke, kellel on kastikas eraisikuna, kõigil ülejäänutel on see sõiduvahend firma hingekirjas, eks vahel tehakse temaga ka vist töösõite aga peamiselt on ta ikka oma per$e vedamise vahend. Ja enamasti pole aktiivsel kodanikul mitte üks vaid mitu jur keha. nt talu, teraviljakasvatuse oü ja loomakasvatuse oü ja metsahoolduse oü ning takkaotsa ka fie ning mõni mtü. Kuidagi nende jur kehade vahel manipuleerides elab maainimene ära.

[vant]

Mina näiteks olen see pettur, kes kastikat firma hingekirjas hoiab, aga mis seal salata, vahel ka toidupoest sellega läbi sõidab. Enamalt jaolt siiski tööga seotud on selle liikuri liiklemine.

[mossepower]

Vot vabandan, valemist võib olla puudu tulumaks. Ei oleks loogiline, et töötaja palga pealt peab maksma tulumaksu, aga ettevõte oma kasumi pealt jälle ei peaks. Seega ettevõtte kasumist vara ostmiseks tuleb 99% tõenäosusega tulumaks teenitud kasumist maha lahutada ja riigile maksta. Samas kas jur. isik saaks kuidagi tulumaksuga ka skeemitada mina ei tea.

[vant]

Sellest lamboasjast veel. Ega ma väga suuri lootusi ümber veenmisele ei pane, aga huvitav ikka Millegi pärast arvestab lgp ksf "peeter esimese" töötasult makstud maksud tema enda kuluks, aga teise peetri- selle vereimeja- lamboraha on kuskilt niisama ilma maksudeta tekkinud. Et ühel juhul on aus tööline ja teisel juhul petturist firmaomanik? Justkui vaikimisi. Äkki rehkendaks hoopis sedapidi, et ettevõtja on pidanud oma lamboraha jaoks igasugu kulutusi tegema, makse maksma mehe moodi, palku tõstma, tootmisruume rajama, tööriistu ostma, kontorit pidama jne.
Tööline on samal kogu aeg vaikselt toodangut, materjale, varuosi, kütust või mis iganes kõrvale toimetanud, realiseerinud ja nii oma kaukasse vaikselt aga kindlalt "lisaväärtust" tekitanud. Ei kõla ju hästi? Tööline ju ometi ei varasta, ainult ettevõtja on pätt?

[mossepower]

Sellest lamboasjast veel. Ega ma väga suuri lootusi ümber veenmisele ei pane, aga huvitav ikka Millegi pärast arvestab lgp ksf "peeter esimese" töötasult makstud maksud tema enda kuluks, aga teise peetri- selle vereimeja- lamboraha on kuskilt niisama ilma maksudeta tekkinud. Et ühel juhul on aus tööline ja teisel juhul petturist firmaomanik? Justkui vaikimisi. Äkki rehkendaks hoopis sedapidi, et ettevõtja on pidanud oma lamboraha jaoks igasugu kulutusi tegema, makse maksma mehe moodi, palku tõstma, tootmisruume rajama, tööriistu ostma, kontorit pidama jne.
Tööline on samal kogu aeg vaikselt toodangut, materjale, varuosi, kütust või mis iganes kõrvale toimetanud, realiseerinud ja nii oma kaukasse vaikselt aga kindlalt "lisaväärtust" tekitanud. Ei kõla ju hästi? Tööline ju ometi ei varasta, ainult ettevõtja on pätt?

Justnimelt nii ongi, palga- ja tööjõumaksude arvelt ja kõik on õige, keegi pole vereimeja. Mõlema Peetri palgafond on kuus ütleme, et 6000 EUR ning mõlemad tahavad panna pool palgast kõrvale lambo ostuks. Peeter A unistab isiklikust lambost, Peeter B unistab oma firma alt hakata pakkuma lamborenti. Peeter A saab kätte 3500 netos ja paneb 1750 iga kuu kõrvale lambo fondi, ülejäänud 1750 EUR jääb igakuiseks palgarahaks-elamiseks. Peeter B on iseenda tööandja ning määrab omale 2270 brutopalga (palgafond 3000), et samuti iga kuu 1750 EUR jääks igakuiseks palgarahaks-elamiseks, tema kogub oma lambofondi ettevõtte kontole ja saab sinna arvetsada iga kuu 3000 EUR. Rahalisteks elamiskuludeks saavad mõlemad kätte iga kuu samaväärselt 1750 eurot, samas oma lambofondidesse saavad nad maksta erinevalt 1750 ja 3000 EUR. Esimene lambo tuleb eraisikuna erasõitudeks. Teine lambo saab ostetud firmale tulu teenimiseks rendiauto teenuse osutamise läbi. Sellisel juhul on kõik ka ausad kodanikud ja kõik vajalikud maksud saavad ka makstud. Ühel kulub 100 000 EUR eraisiku lamboni 5,0 aastat ja teisel 92 000 EUR ettevõtte lamboni 2,5 aastat. Hinnavahe 92 vs. 100 tuleneb sellest, et ettevõttele ostu puhul saab 50% käibemaksust tagasi.

EDIT: Küsisin raamatupidajalt järgi selle hüpoteetlise olukorra kohta, Peeter B saab palgafondist kõrvale arvestada iga kuu kõik kogu 3000 EUR oma tööauto-rendilambo ostuks, siinkohal tulumaksu ei lisandu. Lisaks saab Peeter B firma ka lambo ostu järel käibemaksust 50% tagasi, nii et tema firmale läheb lambo maksma ca. 92 000 EUR ning tema peab selle jaoks raha kõrvale panema algse arvutuse 3,5 asemel siis 2,5 aastat. Kordan igaks juhuks üle, et siinkohal jääb lambo muidugi firmale kuuluvaks varaks. Muutsin ka käesoleva postituse ülemise osa uute arvude peale ümber.

[DevilDeVille]

Ettevõtluseks soetatud auto käibemaksutagastus on 100%.

[ivoalaska]

Aga hakake ettevõtjateks ja ostke Lambod. Tra nii lolli iba pole ammu lugenud.

[honkomees]

Mina näiteks olen see pettur, kes kastikat firma hingekirjas hoiab, aga mis seal salata, vahel ka toidupoest sellega läbi sõidab. Enamalt jaolt siiski tööga seotud on selle liikuri liiklemine.

Mu arust pole siin keegi pettur, täitsa normaalne käitumine.
Hullem seis on riigiautodega, toidupoodi ei maksa minna, pärast haldusosakond pärib aru gps järgi! Samuti on tööautodega eriti normaalne "roheline mõtteviis". Meil Tartu inimesed sõidavad igaüks oma autoga Tartu kontorisse, võtavad sealt kamba peale tööauto ja sõidavad siis 50 km tööle ... tööauto peab parkima asutuses, ükskõik millise kontori juures. Mõistlik oleks ju kui üks töötaja sõidab koju, pargib seal ja siis korjab linna pealt kõik inimesed peale. Vähem autosid tipptunnil linnas liiklemas, vähem heitgaase külma mootoriga autodelt etc etc. Mina sõidan oma isikliku kastikaga teisest suunast üksi ja maksan kõik kulud ...
Aga erafirma hingekirjas olevate autodega käivad ka kõik jahil ja kalal paate vedamas jm hobidega tegelemas, läheb kõik firma kuludesse?

[deus]

Vanasti oli selleks garažeerimiskoht. Kui selleks on märgitud töötaja kodu, siis nii on ja pole midagi kobiseda.

[honkomees]

Vanasti oli selleks garažeerimiskoht. Kui selleks on märgitud töötaja kodu, siis nii on ja pole midagi kobiseda.

No ei lasta enam märkida, ainus garažeerimiskoht on kontor. Erandkorras, kui on vara vaja startida kusagile kaugele reisile võib taotleda otsese ülemuse ja haldusosakonna nõusolekul üheks ööks parkimise töötaja koju.

[vant]

honkomees:

Mina näiteks olen see pettur, kes kastikat firma hingekirjas hoiab, aga mis seal salata, vahel ka toidupoest sellega läbi sõidab. Enamalt jaolt siiski tööga seotud on selle liikuri liiklemine.

Mu arust pole siin keegi pettur, täitsa normaalne käitumine.
Hullem seis on riigiautodega, toidupoodi ei maksa minna, pärast haldusosakond pärib aru gps järgi! Samuti on tööautodega eriti normaalne "roheline mõtteviis". Meil Tartu inimesed sõidavad igaüks oma autoga Tartu kontorisse, võtavad sealt kamba peale tööauto ja sõidavad siis 50 km tööle ... tööauto peab parkima asutuses, ükskõik millise kontori juures. Mõistlik oleks ju kui üks töötaja sõidab koju, pargib seal ja siis korjab linna pealt kõik inimesed peale. Vähem autosid tipptunnil linnas liiklemas, vähem heitgaase külma mootoriga autodelt etc etc. Mina sõidan oma isikliku kastikaga teisest suunast üksi ja maksan kõik kulud ...
Aga erafirma hingekirjas olevate autodega käivad ka kõik jahil ja kalal paate vedamas jm hobidega tegelemas, läheb kõik firma kuludesse?
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Erafirma hingekirjas olevate autodega käivad jahil või kalal peamiselt nähtavasti nende firmade juhatuse liikmed ja tavaliselt N1 kategooria autoga. Kuna praegu veel N1 kategooria autole nn. märget ja ka sõidupäevikut ei nõuta, siis on selle kasutamine üsna vaba. Eks see ole nüüd see hall ala ja selline väike vaieldamatu hüve, mida külakurnaja saab. Juriidika mõttes näiteks- firma juhatus võimaldab juhatuse liikmele lisapuhkusepäeva ettevõtte autot kasutades vms. Puhkust kui sellist, väikefirma omanik endale ju enamalt lubada nagunii ei saa.  Kuidas alluvatelt ettevõtte sõiduki kasutamist nõutakse ja piiratakse, on ettevõtte enda siseasi suuresti. Sellist ksf honkomehe poolt kirjeldatud tsirkust ilmselt väga ei kohta. Aga seda peab ikka meeles pidama, et vajadusel tuleb MTA- le ära põhjendada oma sõidu seotus tööga ja see on juba igaühe fantaasia ja südametunnistuse küsimus. 
Kui eraettevõtjast metsamees oma kastikaga nädalas korra jahil käib, ei ole riigi petmine ilmselt ka eriti mastaapne ja MTA- l on samas ka üsna keeruline tõestada, et ta tol hetkel just mingit potentsiaalset tööotsa vaatamas ei käinud.

[v6sa]

Vanasti oli selleks garažeerimiskoht. Kui selleks on märgitud töötaja kodu, siis nii on ja pole midagi kobiseda.

Mis eeldab töölepinguse kirjutatud kiiret ööpäevaringset reageerimist eeldavat tööülesannet. Või piisavalt suurte ja karwaste munadega ülemust, kes oma töötajaid sedapalju hindab, et ise haldusega ära klatib. Kui emba-kumba pole, siis nii ongi: sõidad hommikul tööle, tarid eelmisel õhtul teisest autost välja tõstetud x-kümmend kilo kola (töövahendid, materjalid, tööriided) keldri hoiuruumist teise autosse ja sõidad kodunt mööda ülesandele, et õhtul sama kogus (pluss päeva peale kogunenud materjal) uuesti autost välja tõsta, see ära kasida, lõpetada broneering, broneerida auto järgmiseks päevaks ja loota, et keegi labaselt võtmeid pihta ei pane enne Sinu saabumist. Kui auto on juba saabunud, siis saab viimase ohu elimineerida võtmed enda kätte võttes. Järgmisel päeval protsess kordub. Kola ringitõstmiseks õhtul ei pruugi aega jääda, kuivõrd hoone signalisatsioon läheb peale automaatselt kümnest ja signakoode igale v6sale ei jagata. Või õigemini - töölepingusse sätestuvad vastutuse klauslid ei motiveeri seda hankima. Hommikul võib väljasõit olla kuuest, see on oluliselt enne signa mahaminekut...

Automaksu kontekstis muutub ilmselt see, et mõned asutused likvideerivad oma autopargi ja tekitavad lühirendiautode kasutuskorra. Majandus kosub, käivet tuleb, aga sisuliselt ei muutu istelihastki.

[Kivipurustaja]

See autokasutuse ja parkimise kord sõltub suuresti ka sellest kui vajalik vend ettevõttes oled.Meil ka tööjuures üritati mingit garažeerimist korraldada ja autode ristkasutust juurutada aga jäi see asi sinnapaika.

[kass]

See autokasutuse ja parkimise kord sõltub suuresti ka sellest kui vajalik vend ettevõttes oled.Meil ka tööjuures üritati mingit garažeerimist korraldada ja autode ristkasutust juurutada aga jäi see asi sinnapaika.

Õhtust!
Tänan info eest, hea teada! Kindlasti saavad ka teised lugejad peale minu siit huvitavat ja kasulikku teavet!   
Kusjuures ka meil tööjuures üritati midagi korraldada (ei mäleta küll kahjuks, mida), aga ei tulnud meil ka sellest midagi välja!   Kuid huvitav kokkusattumus iseenesest!   Veel tuli meelde, et ükskord Eesti Vabariigis üritati automaksu kehtestada, aga jäi ka tol korral sinnapaika....