Spetsiaalne leid netist neile kellele meeldivad pikad tekstid:
MALAISIA
2017. aasta oktoobrikuus, just kohalike valimiste künnisel, sai Malaisia eestlaste jaoks üleöö tuntuimaks riigiks Aasias.
Seal aset leidnud juhtumit uurisid väga põhjalikult Eesti ühiskonnateadlased.
Malaisia juhtum leidis aset Eesti mehe Taavi Rõivase ning naise Katrini vahel, kelle perekonnanimi pole välja toodud, sest selle muutus võib ju toimuda sama kiirelt nagu rõivaste vahetus.
Kokkuvõtteks leiti järgmist, et vägistamist ei toimunud, kuna neiul riideid ei eemaldatud ning liputamist aset ei leidnud, kuna mees ei lasknud pükse alla.
Vägivallatsemist ka polnud, kuna vigastusi ei tekitatud.
Diagnoosiks sai seega harilik Eesti ahistamine.
Kardan, et see juhtum võis olla provotseeritud Malaisia valitsuse poolt, et oma riiki tutvustada ning Taavi Rõivas pandi lihtsalt tanki.
Loodan, et Eesti valitsus kasutab koostöös KAPO-ga selle tarkuse ära. Valem on ju lihtne - võimalikult laialt tuntud isik meelitada Eestisse ning organiseerida selline skandaalikene, mis leviks üle maailma.
Reklaam missugune.
Üldse ei imesta, kui olen tegelikkusest sammukese maas ning üks meie loo peategelasi tütarlaps Katrin käituski KAPO juhtnööride järgi ning Malaisia oli vaid eelmäng Eestit tutvustavale skandaalile.
Unustage lõpuks ära nende tobedate Eestit tutvustavate märkide leiutamine, keegi ei tule Eestisse mingeid suuri rändavaid kive vahtima.
Üks agaramaid rändrahnukaamera jälgijaid teatas, et ta pole poole aasta jooksul mingit rahnude liikumist märganud ning viis kaamera rähnide pesa juurde tagasi.
Kulla eestlased Eesti märgiks on ja jääb kaunis EESTI NAINE. Seda tõestab asjaolu, et isegi kauges Malaisias jäi Taavile silma just Eesti neiu.
Taavi Rõivas viibis Malaisias teatavasti EAS- i ehk lahti seletatuna Eesti Ahistajate Seltsi delegatsiooni eesotsas.
Sellest on palju räägitud, kuid minus tekitas see sündmus mõningaid kripeldusi, mida tahaksin siinkohal Teiega jagada.
Esiteks pani tol saatuslikul õhtul mind mõtlema Taavi ja Katrini sattumine külmkappide vahele.
Ilmselt pole see kolmandates riikides oluline, kuid EL-is on kindlasti kehtestatud mingi direktiiv selle kohta, kui kaugel teineteisest peavad avalikus ruumis asetsema külmkapid, pesumasinad jms. kapid, et kui inimene sinna vahele peaks kogemata sattuma, et siis ta ei tunneks seal end ebamugavalt.
Malaisias sattusid Taavi ja Katrin sinna kogemata, arvates, et sealt kappide vahelt pääseb saalist välja, aga paraku tundsid mõlemad seal end nurkasurutuna ja ebamugavalt.
Väidetavalt tajus Katrin, et tema seelikut tõstetakse Taavi poolt üles. Rõhutan siinkohal sõna - tajus, sest tegelikult oli nii, et kuna õhus oli lubatust enam elektrit, siis neis kitsastes oludes Katrini elektrit täis seelik sõna otseses mõttes kleepus kahel pool asetsevate kappide külge. Kui nüüd ebameeldivasse olukorda sattunud Katrini jalakesed Taavi lähedusest tingituna nõrgaks muutusid ning ta keha tasapisi allapoole vajus ei arvestanud neiu sellega, et seelik jääb ju endiselt kappide külge.
Seetõttu Katrin tajus, nagu keegi kergitaks ta seelikut ning sealt tulenes ka vale arusaam, nagu teinuks seda Taavi, kuna kedagi teist ju läheduses polnud.
Teiseks pani mind mõtlema tantsupõrandal toimunu. Ma ei mõista siiani, miks ei võtnud selle juhtumi osas sõna ei rahvatantsu ega peotantsu asjatundjad ega vastavate pidude korraldajad.
Teatavasti ollakse tantsimise käigus sageli teineteisele väga lähedal ning puudutatakse intiimsete kehaosade lähedal asetsevaid kehaosi ning ma ei karda öelda, et suisa intiimseid piirkondi, mistõttu võidakse tunda end ebamugavalt.
Miskipärast on levinud valearusaam, et vaid puudutatu võib tunda end ebamugavalt, aga see pole sugugi nii, ütlen täie veendumusega, et ka puudutaja võib tunda end ebamugavalt. Ma kujutan elavalt ette kuidas rahvatantsupeo lõppemise järel on kriitiline just see kolmas nädal pärast peo lõppemist, sest just siis laekuvad viimased avaldused selle kohta, et keegi tundis end ebamugavalt ega saanud rahvatantsupeol täit rahuldust.
Kui see ohtlik nädal on möödas, siis tõstavad rahvatantsupeo korraldajad üksmeeles käed üles ja hüüavad ürgse eesti keelse väljendi „JESS, ÄRA TEGIME“, sest see, mis juhtub üheksa kuu pärast pole enam nende probleem.
Tulles tagasi Taavi ja Katrini tantsu juurde, tuleb tõdeda, et see sisaldas paraku ka puudutuselemente.
Pealtnägijate sõnul lisas õli tulle tantsuks kõlanud Samanta Foxi laul, kus kordus fraas „touch me, touch me now…“
On tõsiasi, et Taavi ja Katrini tantsustseeni ajal tundsid mõlemad end ebamugavalt ega saanud rahuldust.
Taavi härrasmehena ei teinud sellest numbrit, kannatas ära, ega kaevelnud – ju ta on varemgi sellest ilma jäänud.
Katrinil aga oli see ilmselt esimene kord, mil ta ei saanud tantsust rahuldust.
Mina isiklikult saan Katrini ebamugavustundest väga hästi aru, paremini ilmselt kui paljud eestlased.
Paraku nõuab selle lahti rääkimine minult mõningast eneseületamist, võiks öelda lausa kapist välja tulekut.
Vabandan kõigi lähedaste ja sõprade ees selle ootamatu uudise pärast, mida nad minust kohe kuulevad.
Mina mehena saan Katrini ebamugavustundest sellepärast nii hästi aru, et ka mina tunneksin ennast ebamugavalt kui peaksin Taaviga tantsima.
(minu raamatust "Punkt EE")