[aavu]

Mõned aastad tagasi käis ajakirjandusest läbi, et linn üksi seda teed ei remondi, võtku osa koormat riik enda peale. Nüüdseks on uhke viadukt riigi rahadega valminud, linna osa ikka tegemata.

[Aare72]

Lisan natuke eelnevale täienduseks. 
Selleks, et põllumajandusega tegeleda EI PEA riigilt toetusraha kerjama, see on vaid võimalus. Küll aga - peab seesama tootja kinni pidama kõikvõimalikest tootmispiirangutest ja keskkonnanõuetest toetuste (mitte)saamisest hoolimata. Nendest piirangutest tulenevate sissetulekute vähenemise kompenseerimiseks toetused täna ongi. Kunagi kutsuti nad ellu selleks, et toidu hinda kunstlikult all hoida aga see ei toimi juba ammu enam nii. Etteruttavalt pean vajalikuks ära märkida, et Eesti põllumees saab EU-s ühiku kohta kõige vähem toetust. Meist veel vähem saavad vaid lätlased. Mõnel aastal ka vastupidi. See näitab ilmekalt riigi valitsejate suhtumist oma toitjatesse. Loodetakse liialt impordile. Kui lühinägelik selline suhtumine on näitas ilmekalt 2020 märtsi lockdown.

[olevtoom]

Minuarust normaalne, et linnakodanike maksuraha ei kulutata teejupi peale, mille peal sõidavad ainult linnast väljas elajad. Kui see teejupp Raasiku ja Kuusalu inimesi niiväga häirib, siis pangu ise rahad kokku ja tehku ära. Aga loomulikult seda ju ei juhtu, sest kõigi asjade eest, mida maakas tarbib, peab maksma keegi teine.

Ahaa.
Mina poolmatsina kummardan linnasaksa ülitarkuse ees maani. Tõesti, ma polnud siiani aru saanud, et kui mats mingi nõmeda põhjuse pärast tahab linnasaksa kuldaväärt maid oma s***ste jalgadega rüvetada, siis peab ta oma teerajale vaibad maha laotama ja neid mööda põlvili roomama.
Kuid ma palun linnasakstelt andestust, sest isegi minu, poolmatsi, aru ei ole võimeline sellistest asjadest aru saama, enne kui mind õigele teele ei juhita.

[Aare72]

Tõlgin, EI PEA võrdsetel alustel toimetama, võrdsus on vaid võimalus

Tõlgi, kuidas tahad. Minu loogika ja kogemuse pealt saab ilma almusi küsimata tegutseda küll aga täna pole see eelmistes postides nimetatud põhjustel ja EU ühisel turul konkureerimise tõttu jätkusuutlik. Ning, et vanadel EU riikidel pole mingit soovi, et lobi (nende oma toetused) nende jaoks lahjeneks. See on ka peamine põhjus, miks meil numbrid nii tagasihoidlikud on.

Igati nõus, et pm ei ole klassikaline majandusharu. Ei saagi olla, sest see on strateegiliselt oluline haru ehk et sisuliselt ainuke majandusharu, mis toidab inimkonda. Seni, kuni laborist ei suudeta massiga varustada see nii ka jääb, meeldib see või mitte.

Väita, et pm on majandus, nagu iga teine valdkond, võib ajada vaid isik, kes farmerite tootetut ei tarbi. Minu meelest on põllumajandus vähemalt sama kriitilise tähtsusega kui nt riigikaitse. Isegi tähtsam. Tühja kõhuga sõdur kaua püsti ei püsi. Nii et iga riik peab suutma oma alamad igas olukorras ise varustada. Paraku meil oma mõttetute nõuete kehtestamisega selles sektoris tõmmatakse hingamist järjest koomale. Toetatakse pigem mingeid asendustegevusi. Või lastakse väärtuslikul põllumaal lihtsalt käest minna. Kõige hullem oli metsastamine. Täis ehitamisest ei hakkagi parem...

Igaks juhuks lisan lõppu neile, kes mõtlevad, et a kalandus ka toidab!?! Jajah! Toidab-toidab. Seniks-kuniks püüda lubatakse...

PS: ahjah, selle mainitud ...

Normaalses turumajanduses ei ole nii, et kui tahad nt. raamatupidamisega, transpordiga, koolitamisega, jne., jne. tegeleda siis lähed ametniku juurde rahalist nõusolekut saama.

... on nii, et ettevõtlusega alustaja võib starditoetust küsida küll. Või ka eksporditoetust nt. On saadud ka. Ehk on abiks või nii.

Vabandan, et läks pisut teemast lappesse!

[vant]

Nii südant soojendav on lugeda, et meie keskel on ka helgemaid päid, kes tõe välja ütlevad- maakas on loll ja saamatu ja ärgu sõitkugi oma abitu juhmuse ja vastalisusega päälinna sisse, kus edasijõudnud ja asjadest õigesti aru  saajad õiget ja vajalikku asja ajavad
Nii remargi korras tähendaks, et linna piiri tagant ei hakka siiski omavalitsuse tee, vaid tavaliselt vähegi suurema tee puhul riigimaantee. Riigi teest äkki tohiks siiski osa saada ka see alumise õrre seltskond kui lubate.

[v6sa]

Põllumajanduses sanktsioneerib võim rahanduslikult, nende ettekirjutustele mittevastavaid, põllumajandusega mitte tegelema. See näeb välja nii, et kui midagi teha tahad, lähed ametniku juurde ja palud talt rahalist nõusolekut, talupidamisega tegelemiseks.
...

Oled põllumees ka? Või lihtsalt murelik kodanik?

Toetusi ei pea võtma. Kui kuskilt piisavalt raha peale voolab, tohib ka ilma majandada. Veekaitsenõuded on ainsad, mida saab ka KOV kontrollida, samuti muutub keeruliseks pestisiidide hankimine. Toodangu realiseerimisega on ka keeruline: enamus kaubanduskette oma kvaliteedisüsteemidega eeldab, et hästimakstud eksperdid on iga liigutust kontrollinud ja auditeerinud ning kui oled süsteemiväline, siis sinuga igaks juhuks tegelda ei taheta. Otseturundus on tore asi senimaani, kuni esimene "teadlik tarbija" kohtusse kaebab "ootustele mittevastava toote" eest. Paraku vastik rehkendus ütleb, et toetuse saajaga ilma toetuseta majandaja võistelda ei suuda. Või õigemini, suudab nina vee peal hoida vaid makse mitte makstes. Umbes nii palju tuleb vahet...

Kuniks muu maailm toetusi maksab, pole ka meil mõistlik seda mitte teha, kui me just ei taha laiali minna.

Arvata, et põllumajandus, eriti piimakarjakasvatus on äri, nagu iga teine, võib ainult koolis kuulamata jätnud ignorant. Kui tahta seda teha südamega ja loodust hoides, siis tuleb ikka tüki rohkem mõelda, et mitte end katki rabada. Ja ikka tehakse  end katki Natuke austust toidu tootjate suhtes, palun!

Lisaks toidule "toodab" põllumajandus ka meile harjumuspärast maapiirkonda oma avarate vaadete, läbitavate teede ja muu vajaliku infra tekitamisega. Rääkimata sellest, et kohalik tootja on tihti piirkonnas ainus, kellel on võimekus mingite jamade korral õlg reaalselt alla panna. Eriti neile uusmaakatele, kel nõudmised kõrged, aga oskusi ja teadmisi napib.

Popp on muidugi rääkida, kuidas põllumees on paha ja kuidas varem oli parem, aga proovige, kaua te suudate ilma toiduta elada. Üle nädala ei vea isegi ülekaalulised hästi välja.

Sedapalju muidugi on isand jaan mmc jutus tõde sees, et asjad on läinud palju halvemaks sellest ajast, kui toitu hakkas üle jääma kaks inimpõlve tagasi ja põllumehe toimetamisi hakkas määrama pank. Tahad raha saada, täidad meie reegleid. Mis on harva looduses kehtivate seaduspärasustega kooskõlas.

Olgu öeldud, et täpselt sama jaburad nõuded on kehtestatud ka teistele tootvatele majandusharudele: metallitööstus, metsandus, tekstiil (no seda meil enam ei ole), ... Aga erinevalt põllumajandusest need tööstusharud suudavad nädalaga end kokku pakkida nii, et paari aasta möödudes saab jätkata sealt, kust enne pausi lõpetati (KUI inimesed leiab). Põllumajanduses tähendab põllu söötijätmine aastateks suuri probleeme taas viljelema hakkamisel, likvideeritud piimakarja taastootmiseks läheb vähemalt 3 aastat jne. Samuti kannatab paljusid tööstustooteid säilitada ja transportida väga palju kauem ja kaugemale, kui töötlemata toiduainetega on võimalik.

[edvard]

Nende põllumeestele mõeldud toetuste kohta : Üks meie eurosaadik seletas seda nii - EU toetused jagavad laiali meie poliitikud , palju põllumeestele ja kui palju näiteks betooni  , seni on meie endi poliitikud betooni eelistanud , kui tõene selline jutt oli , ei tea , rääkijaks oli I. Padar .

[Peeter2]

Igati nõus, et pm ei ole klassikaline majandusharu. 

Paraku on nii, et kui tehakse mingi lollus siis selleks leitakse alati ka põhjus, nii ka põllumajanduse solkimiseks sotsialistliku plaanimajandusega. Tulemus on nagu ikka riiklike plaanidega, taheti parimat välja kukkus vastupidine. St. maal elab ja tegutseb järjest vähem rahvast ja ka toit tuleb väljast. Tulemuseks on ka sõduritele tagala vähenemine ja olukord kus nö. kõik munad on ühes korvis st. Tallinnas. Oma majanduse puudumisest tingitud raha väljavool, välis tootjatele (kaubandus defitsiit). Kui Suvalki kinni läheb ja meri niisamuti, kaob via baltika rekkarong ja asi läheb kiiresti hapuks. See, et kuskil on mingi riigi ühte kohta koondatud vilja või kütuse varu ei ole normaalne sest see vili ei paikne hajutatult vaid kuskil kus selle hävitab üks rakett.
Kui kaitsevägi arvab, et järelejäänud ja suvemajadeks taandunud tühjadest taludest on abi mitmekuise toiduvaru, kütusevaru, olusid ja maastikku tundva külamehe, töökorras maasturi või traktori, jne. näol siis see on soovmõtlemine.

Härra Jaani tuleb taaskord parandada, sest ta taaskord räägib mida arvab, mitte seda mida teab, ning ta kaugeltki ei tea mida räägib  . Faktid ju ei sega head narratiivi (et kõik on persses).
Piimatootmise kogumaht on viimased paarkümmend aastat olnud enam-vähem samal tasemel, aga toodang lehma kohta on tõusnud väga kõrgele, jäädes Euroopas alla ainult Taanile.
Lihatootmise maht on viimase paarikümne aastaga tõusnud, teraviljatoodang kõvasti tõusnud. Kolhoosiajaga ei ole mõtet võrrelda, siis toideti ka poolt Leningradi ja see aeg võiks juba minevikku jääda. 
Põllumajanduses hõivatute arv on loomulikult vähenenud, sest põllumajandus on kõvasti efektiivsemaks muutunud.

[klemm]

Ja loomulikult meelitati kolhoosi rahaga
Ja sellepärast hakati palka maksma juba
 1963 aastal (mälu järgi umbes nii)
Nagu ka praegu meelitatakse rahaga porgandeid kasvatama

[Daff]

Igati nõus, et pm ei ole klassikaline majandusharu. 

Paraku on nii, et kui tehakse mingi lollus siis selleks leitakse alati ka põhjus, nii ka põllumajanduse solkimiseks sotsialistliku plaanimajandusega. Tulemus on nagu ikka riiklike plaanidega, taheti parimat välja kukkus vastupidine. St. maal elab ja tegutseb järjest vähem rahvast ja ka toit tuleb väljast. Tulemuseks on ka sõduritele tagala vähenemine ja olukord kus nö. kõik munad on ühes korvis st. Tallinnas. Oma majanduse puudumisest tingitud raha väljavool, välis tootjatele (kaubandus defitsiit). Kui Suvalki kinni läheb ja meri niisamuti, kaob via baltika rekkarong ja asi läheb kiiresti hapuks. See, et kuskil on mingi riigi ühte kohta koondatud vilja või kütuse varu ei ole normaalne sest see vili ei paikne hajutatult vaid kuskil kus selle hävitab üks rakett.
Kui kaitsevägi arvab, et järelejäänud ja suvemajadeks taandunud tühjadest taludest on abi mitmekuise toiduvaru, kütusevaru, olusid ja maastikku tundva külamehe, töökorras maasturi või traktori, jne. näol siis see on soovmõtlemine.

Härra Jaani tuleb taaskord parandada, sest ta taaskord räägib mida arvab, mitte seda mida teab, ning ta kaugeltki ei tea mida räägib  . Faktid ju ei sega head narratiivi (et kõik on persses).
Piimatootmise kogumaht on viimased paarkümmend aastat olnud enam-vähem samal tasemel, aga toodang lehma kohta on tõusnud väga kõrgele, jäädes Euroopas alla ainult Taanile.
Lihatootmise maht on viimase paarikümne aastaga tõusnud, teraviljatoodang kõvasti tõusnud. Kolhoosiajaga ei ole mõtet võrrelda, siis toideti ka poolt Leningradi ja see aeg võiks juba minevikku jääda. 
Põllumajanduses hõivatute arv on loomulikult vähenenud, sest põllumajandus on kõvasti efektiivsemaks muutunud.

Jaani viimane lause on võimalik jah vaidlustada aga eelnev jutt on küll naelapea pihta. 
Peeter2, ole hea ja lahka ka tööstust puudutavat mõtteavaldust.

[honkomees]

... maakas on loll ja saamatu ja ärgu sõitkugi oma abitu juhmuse ja vastalisusega päälinna sisse, kus edasijõudnud ja asjadest õigesti aru  saajad õiget ja vajalikku asja ajavad ...

seepärast pole pahanduste ärahoidmiseks ma enam vähemalt viimased 10 aastat pääliina külastanud

[Peeter2]

Sa Jaan tuletad meelde mu vanaema, kes siis kui Eesti taasvabaks sai, arvas, et tuleks ikka hobune majapidamisse võtta ja talu pidada nagu vanal eesti ajal.
Ei toimi see paraku, otse loomulikult peab ka Eesti põllumajandus efektiivne olema, sest konkureerib vabal turul teiste riikide tootjatega. Kui poleks efektiivne, siis sureks see välja ja sööksime ainult sissetoodud toitu. Muidugimõista tuleb ka põllumajandusele toetusi maksta, sest seda teevad ka teised. Eraldi teema on, et toetusi saavad meie põllumehed liiga vähe teistega võrreldes. Siin on selge ülekohus.

[v6sa]

...
Ja kui põllumajandus on kõvasti efektiivsemaks muutunud (kas tõesti 200 loomaga lauda nimeline konveier on tasuvam kui kaks lehma ja külgkorviga mootorratas piimavedamiseks) ...

200 lüpsilehmaga laut on kõige halvem suurus: käsitööna enam ei jõua ja vooluliinina veel ei kannata pidada. 4 robotiga muidugi saaks tehtud...Täna kehtivad majandusreeglid ütlevad, et suurema tootmisüksuse toodangu ühikumaksumus tuleb odavam. Sellest ka tuhandete lüpstavatega suurlaudad, kus ühes grupis on 100+ looma.  Ühe lehma pidamine külkatranspordil on ikka puhas enesepiinamine, millest võime muidugi tänase heaoluajastu loojangul mõnuga heietada, et kus teeks ja oleks, kui saaks (tegelikult: viitsiks). Reaalsus on paraku see, et oled kaks korda iga päev lehma jaoks kinni. Ja kui seda ei viitsi olla, siis on varsti lehm katki.

Ega ühelehmapidamine pole keelatud: kui toetusi ei taotle, siis rakenduvad vaid KOV nõuded lemmikloomade pidamisele. Mida omakorda tullakse jõustama alles siis, kui oled mõnele naabrile ette jäänud. Ainult, et mida toodanguga teed? Ükski tööstus (mis peab rangelt jälgima, et pankade nõutud tingimused oleks täidetud) seda sisse võtma nõus ei ole. Jagad sõpradele naturaaltasuna teenete eest?

Kui paljud on nõus täna sõitma kilomeetreid, et saada endale kõikuva maitsega naturaalset piima pea kahekordse sooduspaki liitirihinnaga ? Mina seda teen, aga kuulates põllumehe juttu, siis järjest enam ei viitsita. Kallis olla, tülikas olla, piim olla imeliku maitsega ja üleüldse toovad zajebiis -eeepoed ise koju ära. Olen talle väga tänulik, et tema viitsib paar korda nädalas lasta minu jaoks paagist välja need kaks korda kolm liitrit selmet ka see tirts lasta piimaautol ilma vaevata ära imeda.

[ivo86]

Millisel alal ei ole hulgitootmine odavam ja efektiivsem?
Kas inimsõbralikum (olgu siis töölise või kliendi seisukohast)? Sõltub. Pigem mitte.
Aga odavam ja efektiivsem, kindlasti.

[honkomees]

...
Ei toimi see paraku, otse loomulikult peab ka Eesti põllumajandus efektiivne olema, sest konkureerib vabal turul teiste riikide tootjatega. Kui poleks efektiivne, siis sureks see välja ja sööksime ainult sissetoodud toitu. ...

Pole viimaste aastate arengutega kursis aga ometi leedukatel toimisid väiketalud täitsa edukalt pikka aega ja polnud nende elu meie omast ka kordades viletsam, praegu juba paremal järjelgi. Millest see küll tuleb? Samas säilis maal elu, mis on oluline ka riigikaitseline küsimus.

[Aare72]

Teagi, kas peaks äkki päris oma teema tegema...Mõni mõte, mis tekkis erinevaid postitusi lugedes. Etteruttavalt märgin kohe ära, et ei poolda ise ka sellist toetustega turgude moonutamist aga, kui senini pole suudetud miskit paremat lahendust välja mõelda, tuleb meil leppida ja vooluga kaasa minna. Paratamatus on, et see kes maksab, see ka kontrollib raha saajaid.

Selline väide, et pm-sse toimub raha külv, on läbinisti vale, asjatundmatu ilmselgelt kiuslik. Miks sellist jama levitada? Kahjuks ka ajakirjandus võimendab seda. 
Nagu ma eespool juba märkisin, on Eestis põllumajandussektorisse makstud EU kõige madalamat toetust. Seda läbi kogu aja, mil neid rahasid meile makstud on. Hullem veel. Suurimad EU rahasaajad on tegelikult riigiettevõtted. Siit võib igaüks pingerida uurida: https://www.err.ee/1609026182/riigikontr...-ettevotet
Esimene põllumajandusega kontakti omav ühendus asub alles 34 kohal ja EI OLE isegi tootja vaid aretusühistu. Alles 41 kohal olev Estonia on siis tootja ja nad on tõesti ikka väga suur ettevõte. Isegi Euroopa mõistes.
Täna on olukord selline, kus riik OSTAB maaharijalt erinevat liiki teenust ja maksab selle eest (toetusi). Praktiliselt kõik need teenused on Euroopa Komisjoni poolt tellitud-kinnitatud. Valdav enamus summadest tuleb ka praegu veel sealt. Eesti riigi omaosalus on vist 20% (ei viitsi otsida, ehk v6sa või keegi parandab). Eesti on praegu veel EU-s rahaliselt netosaaja (ehkki saadavad summad järk-järgult aastati vähenevad). Ilmselt Eesti olukord muutub, kui liituvad uued riigid.

Lisaks. On nende toetuste (ebavõrdsusega) nagu on aga nende vajalikkust näitab kasvõi see, et EU pole kaugeltki ainus, kus tootjatele rahalisi makseid tehakse. Viimased aastad on ka Lõuna-Koreas sarnane meetmete mudel, nagu meil siin. Seal muidugi teema oluliselt laiem ja vajaks isegi päris oma teemat aga lühidalt: riik ei suuda ennast ise ära toita. Pea pool tuleb väljast. Et me siin nii sügavale an.alidesse ei kukuks ongi eluliselt olulist haru turgutada vaja. 2-3 korda päevas tahame me kõik täidet.

Veel. Täpsustan Peetrit. Meie piimaveiste arv langeb aastaid. Eriti hullult nn vene kriisi ajal ja ka siis, kui siin mõni aasta tagasi hind päris ära kukkus. Keskmine toodang jah kerkib ja tegelikult oli isegi mõnel aastal taanlastest eespool. Paraku on igal rekordil oma lõiv ja siin loomade haigestumise hind. Toorpiima isevarustatus meil on ca 160%.

Kui juba numbrid jutuks tulid siis nt teravilja toodame pea poole rohkem kui ise tarbime (sel aastal ilmselt küll vähem). Veiseliha isevarustatus on enam-vähem 95-100%. Kusjuures eksport-import on siin pea võrdne. Ja seda kõike ca 78000 looma juures!!! Võrdluseks: kes viitsib, võib uurida keskmist Austraalia (või Argentina) farmi suurust. Veiste arvukuse suurenemist takistavad peamiselt üle võlli keeratud keskkonnanõuded. No ok, kui need nõuded saaks konverteerida müügitulusse, polekski asi ehk nii hull. Kahjuks imbub sisse odavat teadmata päritoluga liha, mis kajastub ka meie farmeri rahakotis.

Oluliselt nutusem on seis köögiviljadega - alla poole. Puuviljad-marjad olematu 8%.

...nagu ma arusaan siis toetab ka usa oma tuhandehektarilisi põllumehi, millised väiksed vaesed popsnikud, neid peabki toetama...

Ma ei tea, kuidas usas täna on aga kui 10 aastat tagasi seal käisin siis otsest rahalist maksmist ei toimunud. Küll aga kehtisid usa farmeritele maksusoodustused. Käibe- ja tulumaksu osas oli jutt. Määrad pole kahjuks meeles enam.

[Aare72]

...ometi leedukatel toimisid väiketalud täitsa edukalt pikka aega ja polnud nende elu meie omast ka kordades viletsam, praegu juba paremal järjelgi. Millest see küll tuleb? Samas säilis maal elu, mis on oluline ka riigikaitseline küsimus.

Leedus peaks täna veel nii väike- kui suurtootmine koos eksisteerima. Siiski nihkub sealgi selgelt suurte poole. Leedu probleem on/oli see, et sealne maa on juba aastaid väga kallis ja kohalik ei jaksa seda osta. Kokkuostjad on peamiselt välismaa fondid ja pm kompaniid. Juba ca 8 aastat tagasi maksis mõnes piirkonnas põllumaa hektar 20000€. Seda rääkis siis üks kohalik agronoom.

[Telc]

Millisel alal ei ole hulgitootmine odavam ja efektiivsem?
Kas inimsõbralikum (olgu siis töölise või kliendi seisukohast)? Sõltub. Pigem mitte.
Aga odavam ja efektiivsem, kindlasti.

Kliendi seisukohast lisaks hinnale on "inimsõbralikkuse" parameetrid tarnekindlus ja stabiilne kvaliteet. Mõlemat suudab suurtootja paremini pakkuda.
Töölise seisukohast - mõistlik tööaeg, tingimused ja palk. Taas, olgu siis piimafarmi näitel - suurfarmis on ühe töölise kohta lehmi rohkem ja raha tuleb just udarast. ja suur osa tööst on masinaoperaatori töö.

[edvard]

Õhu - ja raudteetransport on kõvasti pealemakstavad , õhutransport vist tõmmatakse koomale , aga energeetika , need kärsad koorivad meid ja saavad veel toetusi ka ning ikka on vähe , ilmselt on toetuse saamiseks vaja projektikirjutamise oskust ja head suhtlemisoskust , kas kõik nimekirjas toodud ettevõtted toetust oleks väärinud  , pole minu otsustada , kokkuhoiu kohti tundub olema .

[Aare72]

Ei külvata. Pole kunagi külvanud vaid riik ostab põllumehelt teenust. Juba kirjutasin sellest. Tasub kogu jutt läbi lugeda mitte episoode.

edit: Ok, parandan ennast. EU fondide avanedes ca 10 aasta jooksul tõepoolest toimus raha külv, kus seda võis saada sisuliselt põllu omamise eest. Halvemal juhul isegi ilma põldu omamata. Aga see pull lõpetati kiiresti ja raha saamine seoti konkreetselt tegevustega. Asemele tuli terve rida keskkonnaalaseid kohustusi ja tootmispiiranguid. Tänaseks on ka saadavad summad drastiliselt vähenenud mis tähendab, et ellu on jäänud vaid tugevaimad. Kui õiglane see on, jäägu igaühe enda otsustada.

Kui keegi jätkuvalt arvab, et toetuste saamiseks ei pea midagi tegema siis soovitan soojalt tutvuda nende saamise tingimustega PRIA lehelt. Lisaks nõudeid keskkonnaametist, põllumajandusametist ja kurat teab kust veel.