10-01-2024, 21:09 PM
Reguleerimis võimalust ei paista .
(12-01-2024, 20:03 PM)tõnn Kirjutas: Saab küll puuriga.
Puuriga teed augu ja hõõritsaga viimistled.
Näiteks kolvisõrme puksid.
Treipingis teed puksi valmis.
Pressid puksi kepsu silma sisse istuga ja mõõt väheneb veidi. Kui enne kolvisõrm läks ilusti puksi sisse siis enam ei mahu.
Tavalise hõõritsaga õiget mõõtu ei saa. Reguleeritavaga saad päris täpseks.
(13-01-2024, 18:04 PM)Jesper Kirjutas: Tundub, et ausale küsimusele vastamise asemel on mõned rohkem aasimise peal väljas, üritan siis seletada.Tänud, see on juba natuke rohkem infot sisaldav vastus. Pisitasa hakkab vist ikkagi koitma milleks neid tarvitatakse. Endal on kasutamiseks vana puurpink numbriga 2118 ja vahetevahel olen jäänud ka selle spindlit jälgima, et kas on puur seal otsas pidune või viskab spindel ja mõtelnud, et huvitav kui täpset auku sellega üldse teha on võimalik. Nagu su jutust aru saan siis ega need pingid kuigi täpsed polegi ning see silmaga nähtav viskamine on tavaline nähtus. Minu jaoks vajaliku eesmärgi täidab küll edukalt ära, kuid ma ei aja hetkel ka kümnendikke taga. See aga ei tähenda, et ühel päeval neid teadmisi vaja ei lähe, et mida milleks ja kuidas.
Selles, et õiget puuri pole, on vahel ka asi, aga pigem on (vähemalt kodus tegemise kontekstis) olulisem see, et puuriga sa lihtsalt ei saa nii täpses suuruses auku. Puur on mõeldud kiiresti suure hulga metalli laastutamiseks, hõõrits eemaldab ühe lõikega küll tühise koguse metalli, aga annab täpse tulemuse. Või noh täpsema, absoluutset täpsust pole olemas. Mingi näiteks poolteist tonni kaaluv freespink tundub silmale küll igavesti tummine tükk rauda, aga tegelikult lõiketöötlusel rakendatavate jõudude juures paindub läbi nagu vibu, kui läbi mõõteriistade vaatad. Treipinkidega sama lugu, puurist endast ei hakka rääkimagi, selle liikumist näeb ka silmaga kui oskad vaadata. Selle pärast ongi vaja teha teine lõige väikeste jõududega.
Täpselt sama põhimõte kehtib iga lõiketöötlusoperatsiooni puhul, näiteks freesides lõikad kõigepealt jämetöötlusteraga (vabandust, ma ei tea peast neid eestikeelseid termineid ja raamatut pole hetkel käepärast) õigesse millimeetrisse, siis peene teraga õige kümnendikuni ning kui sellest ei piisa, siis tuleb kasutada tasalihvpinki, mis annab õige sajandiku.
See on niiöelda suur pilt ja populaarteaduslik seletus - kui tahad päriselt auke teha, siis pead raamatuid lugema. Õnneks on metallide lõiketöötlus selles suhtes tänuväärt eriala, et kõlbavad vabalt ka 100 ja rohkem aastat vanad õpikud, sealhulgas igasugu nõukaaegsed üllitised stiilis "Treitööd", "Freesimistööd" jne, mis peaks küll igas külaraamatukogus olemas olema, samuti antikvariaatides, osta.ee-s jne. Mingeid suuri ja põhjapanevaid muudatusi pole vahepeal toimunud, natuke on tööriistad ja materjalid paremaks läinud ning arvuti keerab väntasid, aga üldpõhimõtted on ikka samad.
(13-01-2024, 19:40 PM)olevtoom Kirjutas:11,5(13-01-2024, 19:31 PM)muska71 Kirjutas: ...Seetõttu teadlikult puuridki nt 12,5+mm puuriga augu ja lased 12mm hõõritsaga ava mõõtu...Vabandust, see ei jõudnud mulle kohale. Palun selgitust.
(13-01-2024, 19:28 PM)pikk88 Kirjutas: Nagu su jutust aru saan siis ega need pingid kuigi täpsed polegi ning see silmaga nähtav viskamine on tavaline nähtus.Ma küll mõtlesin puuri enda viskamist, aga noh, üldiselt puurpink on sellise kiire ja robustse töö pink, mis muidugi ei tähenda, et nad kõik nüüd viskavad, pinke on ka igasuguseid. Aga reeglina kui ava läbimõõt on nii kriitilise tähtsusega, et peab hõõritsa välja võtma, siis on ka selle ava asukoht täpselt sama tähtis, niiet puurpingiga selle saavutamine on... noh, ütleme neutraalselt, nii et keegi ei saaks targutama hakata, problemaatiline.
(13-01-2024, 19:31 PM)muska71 Kirjutas: Väidetavalt ükski nt 12mm puur ei puuri kunagi 12mm auku,kipub ikka suurem auk tulema.Fundamentaalselt ei tee ükski lõikeriist mitte kunagi täpset auku, sest absoluutset täpsust pole olemas. Lihtsalt tööriist ja protsess valitakse selle järgi, millist täpsust parajasti vaja on. Tehnoloogiliselt on täiesti võimalik mingid stiilis külmkapi tagumise kattepleki avad tuhandiku täpsusega teha, aga sellist külmkappi ei suudaks keegi endale lubada ning toiduained ripuks äkknäkiga akna taga - siin tuleb mängu see vastik kontoris istuv, linnas elav ja "ausast töömehest" rohkem teeniv insener, kes otsustab, kus saab lõpptoote hinda viletsama täpsusega aukude arvel madalamaks optimeerida ning kus seda teha ei saa.
(13-01-2024, 19:45 PM)Marko Kirjutas:11,5 avasse ei lähe 12 hõõrits sisse,ideaalne oleks 11,85...11,9.(13-01-2024, 19:40 PM)olevtoom Kirjutas:11,5(13-01-2024, 19:31 PM)muska71 Kirjutas: ...Seetõttu teadlikult puuridki nt 12,5+mm puuriga augu ja lased 12mm hõõritsaga ava mõõtu...Vabandust, see ei jõudnud mulle kohale. Palun selgitust.
(13-01-2024, 20:22 PM)pikk88 Kirjutas: Paistab, et siin foorumis on lugemist küllaga ning raamatud ootavad oma järge riiulis. Samas olen seda ammu märkanud, et tihtipeale on targem korraks suu lahti teha ning loll küsimus ära küsida selle asemel, et ise ennast segaseks oletada.