[entson]

Reguleerimis võimalust ei paista .

[tõnn]

Reguleerimiseks on ülemises otsas polt mis liigutab kuuli.
Pildilt tõesti ei paista.
Neid on ka erinevaid. 
Mõni reguleerib pulgaga, teisel on otsas kruvi mis liigutab kuuli. Kruvi asub hõõritsa sees ja selle pärast välja ei paistagi.

Oluline on, et peale töö lõpetamist keeratakse hõõrits algasendisse tagasi. 

[pikk88]

Milleks neid hõõritsaid üldse kasutatakse? Et auku õigesse mõõtu saada? Kas seda ei saaks siis kohe õiges mõõdus puuriga lahendada?

[vwt2]

Milleks neid hõõritsaid üldse kasutatakse? Et auku õigesse mõõtu saada? Kas seda ei saaks siis kohe õiges mõõdus puuriga lahendada?

Kui tolerants on tollides pole hõõritsat ilmselt vaja.

[tõnn]

Saab küll puuriga.
Puuriga teed augu ja hõõritsaga viimistled.

Näiteks kolvisõrme puksid.
Treipingis teed puksi valmis.
Pressid puksi kepsu silma sisse istuga ja mõõt väheneb veidi. Kui enne kolvisõrm läks ilusti puksi sisse siis enam ei mahu.

Tavalise hõõritsaga õiget mõõtu ei saa. Reguleeritavaga saad päris täpseks.

[Kadjakas]

Milleks neid hõõritsaid üldse kasutatakse? Et auku õigesse mõõtu saada? Kas seda ei saaks siis kohe õiges mõõdus puuriga lahendada?

Kui tolerants on tollides pole hõõritsat ilmselt vaja.

IRW See "tegi päeva".

[pikk88]

Saab küll puuriga.
Puuriga teed augu ja hõõritsaga viimistled.

Näiteks kolvisõrme puksid.
Treipingis teed puksi valmis.
Pressid puksi kepsu silma sisse istuga ja mõõt väheneb veidi. Kui enne kolvisõrm läks ilusti puksi sisse siis enam ei mahu.

Tavalise hõõritsaga õiget mõõtu ei saa. Reguleeritavaga saad päris täpseks.

Sa pead siis silmas, et kui puuriga saad augu mõõduks näiteks 9,75mm aga vaja oleks näiteks 9,82mm siis ülejäänud viimistled hõõritsaga, sest sellises mõõdus puuri pole kusagilt võimalik saada? Sellisel juhul jõuab kohale küll, milleks neid kasutatakse.

[Jesper]

Tundub, et ausale küsimusele vastamise asemel on mõned rohkem aasimise peal väljas, üritan siis seletada.

Selles, et õiget puuri pole, on vahel ka asi, aga pigem on (vähemalt kodus tegemise kontekstis) olulisem see, et puuriga sa lihtsalt ei saa nii täpses suuruses auku. Puur on mõeldud kiiresti suure hulga metalli laastutamiseks, hõõrits eemaldab ühe lõikega küll tühise koguse metalli, aga annab täpse tulemuse. Või noh täpsema, absoluutset täpsust pole olemas. Mingi näiteks poolteist tonni kaaluv freespink tundub silmale küll igavesti tummine tükk rauda, aga tegelikult lõiketöötlusel rakendatavate jõudude juures paindub läbi nagu vibu, kui läbi mõõteriistade vaatad. Treipinkidega sama lugu, puurist endast ei hakka rääkimagi, selle liikumist näeb ka silmaga kui oskad vaadata. Selle pärast ongi vaja teha teine lõige väikeste jõududega.

Täpselt sama põhimõte kehtib iga lõiketöötlusoperatsiooni puhul, näiteks freesides lõikad kõigepealt jämetöötlusteraga (vabandust, ma ei tea peast neid eestikeelseid termineid ja raamatut pole hetkel käepärast) õigesse millimeetrisse, siis peene teraga õige kümnendikuni ning kui sellest ei piisa, siis tuleb kasutada tasalihvpinki, mis annab õige sajandiku.

See on niiöelda suur pilt ja populaarteaduslik seletus - kui tahad päriselt auke teha, siis pead raamatuid lugema. Õnneks on metallide lõiketöötlus selles suhtes tänuväärt eriala, et kõlbavad vabalt ka 100 ja rohkem aastat vanad õpikud, sealhulgas igasugu nõukaaegsed üllitised stiilis "Treitööd", "Freesimistööd" jne, mis peaks küll igas külaraamatukogus olemas olema, samuti antikvariaatides, osta.ee-s jne. Mingeid suuri ja põhjapanevaid muudatusi pole vahepeal toimunud, natuke on tööriistad ja materjalid paremaks läinud ning arvuti keerab väntasid, aga üldpõhimõtted on ikka samad.

[pikk88]

Tundub, et ausale küsimusele vastamise asemel on mõned rohkem aasimise peal väljas, üritan siis seletada.

Selles, et õiget puuri pole, on vahel ka asi, aga pigem on (vähemalt kodus tegemise kontekstis) olulisem see, et puuriga sa lihtsalt ei saa nii täpses suuruses auku. Puur on mõeldud kiiresti suure hulga metalli laastutamiseks, hõõrits eemaldab ühe lõikega küll tühise koguse metalli, aga annab täpse tulemuse. Või noh täpsema, absoluutset täpsust pole olemas. Mingi näiteks poolteist tonni kaaluv freespink tundub silmale küll igavesti tummine tükk rauda, aga tegelikult lõiketöötlusel rakendatavate jõudude juures paindub läbi nagu vibu, kui läbi mõõteriistade vaatad. Treipinkidega sama lugu, puurist endast ei hakka rääkimagi, selle liikumist näeb ka silmaga kui oskad vaadata. Selle pärast ongi vaja teha teine lõige väikeste jõududega.

Täpselt sama põhimõte kehtib iga lõiketöötlusoperatsiooni puhul, näiteks freesides lõikad kõigepealt jämetöötlusteraga (vabandust, ma ei tea peast neid eestikeelseid termineid ja raamatut pole hetkel käepärast) õigesse millimeetrisse, siis peene teraga õige kümnendikuni ning kui sellest ei piisa, siis tuleb kasutada tasalihvpinki, mis annab õige sajandiku.

See on niiöelda suur pilt ja populaarteaduslik seletus - kui tahad päriselt auke teha, siis pead raamatuid lugema. Õnneks on metallide lõiketöötlus selles suhtes tänuväärt eriala, et kõlbavad vabalt ka 100 ja rohkem aastat vanad õpikud, sealhulgas igasugu nõukaaegsed üllitised stiilis "Treitööd", "Freesimistööd" jne, mis peaks küll igas külaraamatukogus olemas olema, samuti antikvariaatides, osta.ee-s jne. Mingeid suuri ja põhjapanevaid muudatusi pole vahepeal toimunud, natuke on tööriistad ja materjalid paremaks läinud ning arvuti keerab väntasid, aga üldpõhimõtted on ikka samad.

Tänud, see on juba natuke rohkem infot sisaldav vastus. Pisitasa hakkab vist ikkagi koitma milleks neid tarvitatakse. Endal on kasutamiseks vana puurpink numbriga 2118 ja vahetevahel olen jäänud ka selle spindlit jälgima, et kas on puur seal otsas pidune või viskab spindel ja mõtelnud, et huvitav kui täpset auku sellega üldse teha on võimalik. Nagu su jutust aru saan siis ega need pingid kuigi täpsed polegi ning see silmaga nähtav viskamine on tavaline nähtus. Minu jaoks vajaliku eesmärgi täidab küll edukalt ära, kuid ma ei aja hetkel ka kümnendikke taga. See aga ei tähenda, et ühel päeval neid teadmisi vaja ei lähe, et mida milleks ja kuidas.

[muska71]

Väidetavalt ükski nt 12mm puur ei puuri kunagi 12mm auku,kipub ikka suurem auk tulema.Seetõttu teadlikult puuridki nt 11,5+mm puuriga augu ja lased 12mm hõõritsaga ava mõõtu.Puur puurib otsaga ehk lõikeorganiks puuri ots.hõõritsa lõikeorganiks on küljed.

[olevtoom]

...Seetõttu teadlikult puuridki nt 12,5+mm puuriga augu ja lased 12mm hõõritsaga ava mõõtu...

Vabandust, see  ei jõudnud mulle kohale. Palun selgitust.

[Marko]

...Seetõttu teadlikult puuridki nt 12,5+mm puuriga augu ja lased 12mm hõõritsaga ava mõõtu...

Vabandust, see  ei jõudnud mulle kohale. Palun selgitust.

11,5

[Jesper]

Nagu su jutust aru saan siis ega need pingid kuigi täpsed polegi ning see silmaga nähtav viskamine on tavaline nähtus.

Ma küll mõtlesin puuri enda viskamist, aga noh, üldiselt puurpink on sellise kiire ja robustse töö pink, mis muidugi ei tähenda, et nad kõik nüüd viskavad, pinke on ka igasuguseid. Aga reeglina kui ava läbimõõt on nii kriitilise tähtsusega, et peab hõõritsa välja võtma, siis on ka selle ava asukoht täpselt sama tähtis, niiet puurpingiga selle saavutamine on... noh, ütleme neutraalselt, nii et keegi ei saaks targutama hakata, problemaatiline.

[Jesper]

Väidetavalt ükski nt 12mm puur ei puuri kunagi 12mm auku,kipub ikka suurem auk tulema.

Fundamentaalselt ei tee ükski lõikeriist mitte kunagi täpset auku, sest absoluutset täpsust pole olemas. Lihtsalt tööriist ja protsess valitakse selle järgi, millist täpsust parajasti vaja on. Tehnoloogiliselt on täiesti võimalik mingid stiilis külmkapi tagumise kattepleki avad tuhandiku täpsusega teha, aga sellist külmkappi ei suudaks keegi endale lubada ning toiduained ripuks äkknäkiga akna taga - siin tuleb mängu see vastik kontoris istuv, linnas elav ja "ausast töömehest" rohkem teeniv insener, kes otsustab, kus saab lõpptoote hinda viletsama täpsusega aukude arvel madalamaks optimeerida ning kus seda teha ei saa.

[pikk88]

Ok, nagu oligi arvata on mul veel arenguruumi rohkem kui rubla eest, et asjast täpsemalt aru saada. Hetkel rahuldun siis seletusega, et kasutada võib siis kui pole õiges mõõdus puuri saada. Eks ma jõudumööda harin ennast edasi. Paistab, et siin foorumis on lugemist küllaga ning raamatud ootavad oma järge riiulis. Samas olen seda ammu märkanud, et tihtipeale on targem korraks suu lahti teha ning loll küsimus ära küsida selle asemel, et ise ennast segaseks oletada.

[_rein_]

...Seetõttu teadlikult puuridki nt 12,5+mm puuriga augu ja lased 12mm hõõritsaga ava mõõtu...

Vabandust, see  ei jõudnud mulle kohale. Palun selgitust.

11,5

11,5 avasse ei lähe 12 hõõrits sisse,ideaalne oleks 11,85...11,9.

[tõnn]

On olemas teradega hõõritsad, neil reguleerimis ala suurem kuid töö, vastavalt vajadusele.

[Marko]

 Paistab, et siin foorumis on lugemist küllaga ning raamatud ootavad oma järge riiulis. Samas olen seda ammu märkanud, et tihtipeale on targem korraks suu lahti teha ning loll küsimus ära küsida selle asemel, et ise ennast segaseks oletada.

Siin on nüüd küll paras jõnks sees kahjuks. Lollidele küsimustele vastuseid saades ei ole summaks tarkus, vaja on siiski mingigi põhi iseseisvalt luua. Need raamatud seal riiulis on väga hea algus. Nagu siingi resümees oli sul, et hõõrits on selleks kui õiget puuri pole. No ei ole ju nii, hõõrits on selleks, et saada täpne ava. Vajaliku puuri puudumist hõõritsa olemasolu ei lahenda ja hõõritsat aegajalt kasutavatel meestel on kõik vajalikes mõõtudes puurid kindlasti olemas.

[vant]

Mul on tegelikult küll üks hõõrits, mille alla mul puuri pole. Oli ainult auk

[muska71]

Pink 1a616,probleemiks kitarri parempoolne hoova fiksaatorsälk.Kitarrikasti kaas mingi sigakõva teras või malm ja puur peale ei hakka ja parempoolse hoova kolmanda asendi fiksaatori auk kaanes täiesti ämbrisse puuritud...Hoob fikseerib augus asendi ja veovõll ei liigu,keerad hooba pisut paremale ja siis hambub,kuuli pesa ca 5mm nihkes.On see võimalik,et tehas ava valesse kohta teinud?Või külasepad äkki kitarrikastis midagi disaininud?Olen ka kaane vähemalt korra maha võtnud ja põgusal vaatlusel midgi kahtlast silma ei hakanud.Kuna puur peale ei hakka siis varjant ka uuesti kaas maha ja relaga õigesse kohta süvend uuristada.Hetkel 1,5 sammuga keeret ei saa teraga lõigata    ...