Ikka ja jälle seda automaksu!

Üks asi, mis samuti silma hakkab on, kes hakkab neid korraga turgu tulevaid autosid siis ostma? Kust tuleb see raha? Eestis on jõukaid kollektsionääre küll aga ilmselt mingi osa vana sõidukeid läheb oma loojaga taaskohtuma sulatusahjus. 
Ettevõtjad kirjutavad ilmselt automaksu teenuste hinnakirja sisse ja sellega kiireneb inflatsioon edasi. Võrklaev ütles,et ärge kasutage maksutõusu hinnatõstmiseks. Kuid, kes sellest siis kinni peab ka päriselt?
Vasta

[Pilt: image?id=73622]

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

(09-02-2024, 10:58 AM)2715 Kirjutas:  Pigem vaadakem seda asja laiemalt ja siis saab selgeks kust need ideed tekivad.
Nimelt enne sõda Ukrainas oli meil praktiliselt piiramatult käes igasuguseid tooraineid mida sai klaashelmeste, ehk trükitud raha vastu vahetada.
Nüüd on odava tooraine puudus ilmselge ja kuna valitsuse sõnadega "Kõiki neid toredaid asju" enam kõik omada ei saa siis tuleb hakata tarbimist koomale tõmbama.
Seda praegust olukorda ei saa enam lahendada rahatrükiga sest piltlikult üteldes, kui meil on 10 kaske kasvama jäänud ja maja on vaja kütta miljonil inimesel pole enam mingit vahet palju sul raha on ja külmas oled ikka.
On ilmselge, et majanduskasvu ilma tooraineteta olla ei saa ja me peame selleks valmistuma, et praegused varad maksustatakse meil käest ära ja ilmselt midagi hakatakse ka konfiskeerima.
Näiteks avariilisi autosid ei lubata enam remontida ja muu selline.
Ma huviga vaatan kuidas Sakslased sellest välja ujuvad sest neil on suurim tööstus euroopas ja nad langeks selle kokkutõmbamisel majanduselt kuhugi Bulgaaria tasemele.

Kõige selle juures mind häirib kõige enam see, et meie valitsus on võtnud astuda samme et me võitluses asjade omamise pärast selle võitluse kindlasti kaotaks.
Selge on see, et vara peame me kõik kaotama aga miks me seda esimestena peame tegema see on arusaamatu.
Oled taaskord toreda umbluu kokku kirjutanud. Sellist jama on raske kommenterida, aga näiteks meil siin Eestis moodustas kaubavahetus Venemaaga kogumahust ainult mõne protsendi... Konfiskeerimise jutt... no anna kannatust.
Vasta

(09-02-2024, 11:56 AM)Peeter2 Kirjutas:  Oled taaskord toreda umbluu kokku kirjutanud. Sellist jama on raske kommenterida, aga näiteks meil siin Eestis moodustas kaubavahetus Venemaaga kogumahust ainult mõne protsendi... Konfiskeerimise jutt... no anna kannatust.
Mütsi võiks silmade eest ära tõsta...
Kellega me siis kaupa vahetasime kui tohib küsida?
Euroopaga?
Ega euroopa venemaalt väga suurt osa tooraineid sisse ei vedanud ometi?
Kindlasti on kõik asjad piiramatult saadaval ja majandus saab lõputult kasvada?
Vasta

(09-02-2024, 12:15 PM)2715 Kirjutas:  
(09-02-2024, 11:56 AM)Peeter2 Kirjutas:  Oled taaskord toreda umbluu kokku kirjutanud. Sellist jama on raske kommenterida, aga näiteks meil siin Eestis moodustas kaubavahetus Venemaaga kogumahust ainult mõne protsendi... Konfiskeerimise jutt... no anna kannatust.
Mütsi võiks silmade eest ära tõsta...
Kellega me siis kaupa vahetasime kui tohib küsida?
Euroopaga?
Ega euroopa venemaalt väga suurt osa tooraineid sisse ei vedanud ometi?
Kindlasti on kõik asjad piiramatult saadaval ja majandus saab lõputult kasvada?
Ma saan aru et sa ise ei suuda ainsatki fakti ega usaldusväärseid andmeid leida, kõik jutt on lihtsalt pähe kujundatud maailmapilt, samas nagu mainitud, ma ei viitsi ka lõpmatult tainapeadele putru suhu toppida. Aga teen korra veel erandi, kaubanduse andmeid leiab siit:
https://www.stat.ee/et/uudised/veebruari...-riikidega
Su viimasest lausest ma ei ole huvitatud mingit mõtet leidma, lihtsalt pläma nagu ka kõik see eelnev jutt.
Vasta

Ma olen skeptiline statistika suhtes. Liiga valusalt löövad Eestit need mõned(väidetavalt) protsendid.....

Samuti teine hea infokild. Uurivad ajakirjanikud saavad Venemaa tolliametist infot kuid Eesti oma ei väljasta seda. Täpselt sama tsirkus oli juba peaminstri Idavedude skandaali ajal. 
Lisaks on kauba väärtust suhteline mõiste jne. 

Raha ei haise:

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/12026...nemaa-riik

Rohepööre täies hoos Smile

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

Pikalt lugemist, peaks teemaga osaliselt kattuma küll.
Suunaga hullusesse...

https://www.err.ee/1609248384/kliimasead...puithooned
Vasta

(09-02-2024, 14:25 PM)Peeter2 Kirjutas:  Ma saan aru et sa ise ei suuda ainsatki fakti ega usaldusväärseid andmeid leida, kõik jutt on lihtsalt pähe kujundatud maailmapilt, samas nagu mainitud, ma ei viitsi ka lõpmatult tainapeadele putru suhu toppida. Aga teen korra veel erandi, kaubanduse andmeid leiab siit:
https://www.stat.ee/et/uudised/veebruari...-riikidega
Su viimasest lausest ma ei ole huvitatud mingit mõtet leidma, lihtsalt pläma nagu ka kõik see eelnev jutt.
Ma veel korra proovin hästi aeglaselt kirjutada...
Eesti riik pole üksik saar kus on kindel arv mingit asja vaid meil on vabakaubandus euroliiduga.
Ma uusi andmeid ei tea, kuid euroliit impordib laia laastuga 40 miljonit tonni metalle millega on maailma suurim importija.
Sellest umbes 13% tuli venemaalt ja 13% Türgist ning 6% Ukrainast.
Ma küll täpselt ei tea aga kuulda pole olnud, et Türgi maapind väga palju metallimaake sisaldaks ja pigem tuleb see venest ning müüakse edasi nagu ka paljud teised riigid.
Seda metalli ei antud tasuta vaid selle eest on makstud.
Sellest metallist on tehtud erinevaid tooteid, mis on välja tagasi müüdud.
Kuna metall ilma enargiat sisestamata sulama ei lähe ja lõiketöötlus välise energiata koguni võimatu on, siis selleks on ostetud sisse gaasi ja naftat ning seda arvata kust.
Suurim energiaallikas euroliidus on naftaproduktide põletamine, millele järgneb maagaas ning probleem number 1 on millega selle eest maksta
Kuidas see kõik meil tunda annab?
Esiteks kallinevad hinnad pidevalt ja me ei saa omale kõike seda mis senini enam lubada ja neid asju hakatakse üle ostma, mis meile on eriti halb valik.
Kui auto hakkab maksma 80 000 siis Sakslase jaoks on ta väga kallis aga meile pole vahet kas ta maksab 60 000 või 90 000 sest ostuvõime on 35 000.
Mida rohkem energiat jääb sisse ostmata seda parem ja seega püütakse tarbimist piirata erinevate maksude ja asenduste otsimisega, milleks sobivad ka asendustegevused.

Sõna otseses mõttes midagi käest võtma ilmselt ei hakata aga need lähevad nii kalliks, et vähesed saavad neid endale lubada.
Lisaks tuleb palju igasuguseid piiranguid kas, kus ja kunas me tohime üldse jõuvankrit pruukida.
Seega täpsustades on tegu käest maksustamisega.
Vasta

(09-02-2024, 14:25 PM)Peeter2 Kirjutas:  .... ma ei viitsi ka lõpmatult tainapeadele putru suhu toppida. Aga teen korra veel erandi, kaubanduse andmeid leiab siit:
https://www.stat.ee/et/uudised/veebruari...-riikidega
 Võtsin kah kätte ja tudeerisin põgusalt viidatut, no oma matsiaru koolitamise mõttes või nii.
Veidi ettevaatlikuks tegi väljend "staatilisi muundureid", ok, guugli abil sai selgeks, et osa haritud inimestest nimetab niimoodi transformaatoreid.
Jõudnud järgmise härrasrahva arusaamani, mille põhjal elektrienergia on mineraalne toode, sain aru, et sellisel  enesekoolitusel ei ole suurt mõtet. Miks just mineraalne, võibolla sobiks molekulaarne paremini.
Kõkkuvõttes ei oma selline teadmiste allikas minu jaoks rohkem väärtust, kui lampkasti sisu.
Eks see kujundab muljet linkijast ka muidugi. Big Grin
Vasta

Ma ka hämmingus.Ak  alates 21.21

https://etv.err.ee/1609233215/aktuaalne-kaamera-ilm

Tahavad teha ummikumaksu ja suurema maksu,kui üksi sõidad,Mis ee on,
Kui sõidan Tallinna linna sisse näiteks Sikupilli poolt.Seal ees siis peetakse kinni,kuna vaja uurida mitu inimest sees.
Ja kuna kõik võtab aega tekib ummik,Nii,et keeratakse mulle ummiku eest ja veel,et ma pole autot rahvaga täitnud.
Vasta

Ära muretse. Kaamerad ja kaalud teevad töö ära.
Vasta

https://epl.delfi.ee/artikkel/120269099/...mestele-on
Talve on ka ise vanatehnika inimene seega vähemalt seisab ta õige asja eest.


https://www.delfi.ee/artikkel/120269036/...aonnestuma
Loll on see, kes vabandusi ei leia. Kas Eesti autopark on ikka kõige saastavam? Minu arust see tiitel kuulub Rumeeniale. 
Võrkviletsust vaadates meenutab ta ühte kodanikku ajaloost, kelle nimeks oli Reinhard Heydrich. Ma jätan ütlemata, millega viimane hakkama sai, iga üks saab ise googli ja wikipedia alusel seda ise uurida.
Vasta

See on hea, et ikka vahel keegi automaksu kritiseeri, halb on see, et palju sellest kriitikast tuleb nii hilja.
 Ja veel halvem on see, et pahandusminister on nagu silmaklappidega hobune- ta on lihtsalt midagi pähe võtnud ja ei näe, õigemini vast ei taha näha muid argumente.
Keskkond, kaitsekulutused, kliima, autostumise vähendamine- äkki lõpetaks selle ropendamise juba?
Me kõik teame, kuidas see lõpeb- see on umbes sama nagu talvel veega aukude täitmine- algul on kõik kena ja sile, aga sooja saabudes sulab-aurab vesi ära ja auk on ikka alles. 

Saastamise koha pealt- ma ei usu, et väga paljud inimesed ostaksid auto selle järgi, mis ilgelt roheline on. Muidugi on neid hipisid ka, aga enamus inimesi ostavad vast auto, mis neile kas meeldib või mida nad endale lubada saavad. Elukalliduse samas tempos jätkudes võib aga juhtuda see, et just maapiirkondades ollakse kas sunnitud ostma veel odavam ja saastavam auto (efekt vastupidine) või üleüldse auto maha müüma ja sellega kaotama võimaluse ka tööl käia. Ja see omakorda tähendab, et ka ettevõtetel läheb töökätega asi hapuks.
Ning lemmiklauluks saab inimestel Joel Steinfeldi laul sõnadega "tassike teed ja siis saabus vaikus, räägitud kõik meie jutud said...

Minu meelest on laiemat pilti vaadates olukord ikka ääretult kurb ja trööstitu...
Hapuks läheb seetõttu ka riigil tegelikult.

ksf Sm. Samajevi viide natsi-Saksamaa ohvitserile oli tõesti üsna kohane- vaatasin järgi, kes ta oli.
Vasta

(10-02-2024, 11:32 AM)Aare R. Kirjutas:  Ning lemmiklauluks saab inimestel Joel Steinfeldi laul sõnadega "tassike teed ja siis saabus vaikus, räägitud kõik meie jutud said...


Kui nüüd lauldes edasi minna siis Steinfeldil on mitu prohvetliku laulu mis algselt oli kirjutatud N Liidu suunas aga sobib praegust olukorda ilmestama veel paremini kui varem. 

Üks nendest on  "Mägra maja".

Aquila captas non muscas.
Vasta

(10-02-2024, 12:20 PM)Daff Kirjutas:  Kui nüüd lauldes edasi minna siis Steinfeldil on mitu prohvetliku laulu mis algselt oli kirjutatud N Liidu suunas aga sobib praegust olukorda ilmestama veel paremini kui varem. 

Üks nendest on  "Mägra maja".

Ohvtopik, aga "Mägra maja" juurde käib ikka Helvi Jürissoni nimi. Mis, tõsi, Steinfeldi teeneid selle viisistamisel ei kahanda.
Vasta

Ksf Daff, õigus sul on, kõigepealt on Mägra maja ning siis tassike teed vaikelus. 
Kusjuures leian, et võrdlus N Liiduga on täitsa päevakohane, lihtsalt sotsialismi ehitatakse rohe-kliima-keskkonna egiidi all.
Veider on see, et "need seal" tahavad ajas mitukümmend aastat tagasi, igavesse talve minna.
Vasta

(10-02-2024, 12:37 PM)Aare R. Kirjutas:  Ksf Daff, õigus sul on, kõigepealt on Mägra maja ning siis tassike teed vaikelus. 
Kusjuures leian, et võrdlus N Liiduga on täitsa päevakohane, lihtsalt sotsialismi ehitatakse rohe-kliima-keskkonna egiidi all.
...

On üks suur erinevus, millest ma olen siin kirjutanud, aga kuivõrd kordamine pidi olema tarkuse vanem nr. 1 (või 2?), siis:

veneaegne loosung kõlas: "kannatame mõnda aega ja pingutame püksirihma, siis hakkame hästi elama",
praegune loosung kõlab: "kannatame mõnda aega ja pingutame püksirihma, siis hakkame halvasti elama".

Kusjuures meie valitsejate kohta selle loosungi teine pool loomulikult ei kehti.
Vasta

Sotsiopaat Võrklaev oli mõned päevad tagasi avaldanud arvamust, miks kuuris seisvaid autosid maksustama peab. Tema arust tuleb need sõitma seada ja riigile raha teenima panna. Jalanumbrist suurema IQ-ga kodanikud peaks aru saama, et pole tema asi, mida keegi oma varaga teeb. Muidugi see tegelane sinna punti ei kuulu. Natukene "lippude lehvitamist" teha, siis "automaksu" teema ongi poliitiline ja sellest ei ole võimalik üle ega ümber minna. Kuidas sa räägid sellest teemast muul viisil, kui autoriteks ongi poliitikud? 
 
Ei tule vist paljudele üllatusena, et sinise lipuga ja tähekestega liidust vormistatakse eraomandi vastu rünnakut(sõda), ning Toompeal viiakse seda edasi. Postituse ära riisumise asemel võiks oma hinnangu avaldada, sest kuidas me saame probleemi loojaid sõnavõttudes vältida?
Valitsejate käepikendusteks loodud kliimaministeerium(naerukoht) otseselt ei keela meil autosid, ning seda nad nina püsti ka väljendavad, aga teevad omamise võimatuks/ebameeldivaks.
Umbes 10a tagasi poleks uskunud, et meil oma riigis eksisteerimine tehakse sihilikult ebameeldivaks ja mitte naaberriigi pärast, vaid meie omad inimesed teevad seda. Kui postitus seltsimehele ette jääb, siis tõstku mujale gruppi.
Vasta

Olevtoom, sinu viimane lause on täiesti õige ja rääkigu, mis nad tahavad, toogu ükskõik millise maksu põhjenduseks ükskõik mida, nende peamine eesmärk on ikkagi puhtalt isiklik heaolu.

Muidugi see töötab ka teistpidi- inimesed hakkavad üha enam otsima (seda on muidugi ka alati tehtud) võimalust tekitada "musta" sissetulekut, sest ausal maksumaksjal tehakse elu võimalikult keeruliseks.
Teete automaksu, tõstate erinevaid makse, kärbite kasvõi näiteks tulumaksutagastusi (kui palju juba sealt, eelkõige eluasemelaenude intressidelt) kokku on hoitud, eriti viimase aasta jooksul?
Kusagilt peab inimene selle raha ju saama.

Meenub üks nali Ansipi-ajast (praegu ma asendaks muidugi ilmselgelt Ansipi nime füürer omaga).
Saavad siis kokku Eesti ja Soome peaministrid ja soomlane ütleb, et meil on lihtne- inimene käib tööl, saa palka, sealt maksab maksud, ostab süüa, riideid, käib reisimas ja see, mis ta ülejäänuga teeb, pole meie asi.
Eesti füürer siis, et jaa, meil on samamoodi- inimene käib tööl, saab palka, maksab maksud, ostab natuke süüa ja see, kust ta puuduoleva saab, pole meie asi.

Muideks, mäletame ju, et Ansipi ajal oli ka automaks mõnda aega üleval, küll teise suunitlusega (luksussõidukimaks vms), aga see kadus kuidagi äkki ära. Noh, ja sellest on 15 aastat möödas ja ma ei ütleks, et riik väga kokkuvarisemise äärel oleks olnud.

Nüüd on olud hoopis teised- elu on RÄIGELT kallimaks läinud, aga reaalne, suurel osal inimestel on kättesaadav palk jäänudki sinna 10-15-20 aasta tagusesse aega ning võib vaid aimata, kuhu nii jätkudes nende elu suundub.

Üsna suure tõenäosusega kasvab taas hüppeliselt väljaränne, samuti enesetappude arv. Absoluutselt kõik mõjutab tööhõivet eelkõige "teises Eestis", töötajate arv väheneb, ettevõtjad löövad riigile käega ja löövad ettevõtte ukse pauguga kinni. Jälle riigile "kasulik" maksutõus, eksole.

Eesti riik ongi nagu mingi uusettevõtja, kelle meelest peaks firmat asutades kohe rikkaks saama ning mitte ei peaks müüma miljon üheeurist asja, vaid ühe miljonieurise. Ehk siis lajatame ikka maksimaalsete maksudega, mis pähe tuleb. Mitte mis vajalikud on, vaid mis Excel ja pastaka närimine pähe toob.
Vasta

Automaks,,,hirmuga mõtlen millal see paadi kaatri maks peale pannaks,,, Sad
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne