[suvasass]

Tore näha, et minu lollist naljast on tõsine teema sünnitatud.

Aeg on üks kuradi põnev kontsept, mis on mind juba lapsepõlvest saati paelunud. Seda nii füüsikalises kui tunnetuslikus vaates, mida mõlemat siin teemas segamini juba pisut lahatud on. Neid kahte aspekti tuleks aga tingimata eraldiseisvatena menetleda.

Loogilisest aspektist lähtudes pole aeg muud kui sündmuste järgnevus, ent kui natukenegi füüsikasse laskuda, läheb asi märksa põnevamaks, sest teadupärast ei liigu aeg Universumis ühtlasel kiirusel. Einsteini (keda siin juba põgusalt mainiti) üld- ja erirelatiivsusteooria järgi mõjutab aja kulgu mass ja kiirus. Seega mida suurema massikeskmne (planeet, täht, must auk) läheduses viibime, seda aeglasemalt aeg meie kui agendi jaoks liigub võrreldes teiste agentidega, kes asuvad massikeskmest kaugemal. Sama loogika kehtib kiiruse kohta: mida kiiremini liigume, seda aeglasemalt aeg meie jaoks relatiivselt liigub. Seega kui hüpoteetiliselt oleks meil kosmoselaev, millega saaks valguse kiiruseni kiirendada ja lähimaid tähti külastada, siis tagasi jõudes oleksid Maale jäänud inimesed tähelaevnikest oluliselt rohkem vananenud. Aegruum on põnev värk, aga füüsikalises kontekstis see minu jaoks vanatehnikaga väga ei suhestu.

Mis aga puudub tunnetuslikku aspekti, siis sel teemal võiks tõesti sadu lehekülgi jaurata ja vaielda, kuidas ühe jaoks on 1991. aasta MB uunikum, ent teise jaoks lõpeb tõeline vanatehnika sõjaajaga. Arendan sellega seoses ühte mõtet: kui 1886. aastat, mil Karl Benz oma esimese praktilise autoga turule tuli, lugeda autotööstuse alguseks, siis on kogu tööstuse vanuseks pea 130 aastat. Inimtsivilisatsiooni ja tehnikaloo vanust arvestades on see ikka väga lühike aeg, mistõttu hakkasin mõtlema, kuidas suhtutakse tänapäeva autotoodangusse nt 100 või 200 aasta pärast? Eriti arvestades asjaolusid, et ühest küljest sisepõlemismootori tulevik on pehmelt öeldes keeruline (seega võiksid igasugused sisepõlemismootorid ehk juba rariteedid olla?), kuid samas jääb loodetavasti muuseumidesse ja hobigaraažisesse alles ka varasem toodang, mida juba täna meil mustade numbritega ehitakse. See omakorda paneb mõtlema, kas ja kuidas mõjutab valdkonna ajaloo pikkus seda, kuidas me asju vanade või uutena tunnetame?

[honkomees]

...
Mis aga puudub tunnetuslikku aspekti, siis sel teemal võiks tõesti sadu lehekülgi jaurata ja vaielda, kuidas ühe jaoks on 1991. aasta MB uunikum, ent teise jaoks lõpeb tõeline vanatehnika sõjaajaga. Arendan sellega seoses ühte mõtet: kui 1886. aastat, mil Karl Benz oma esimese praktilise autoga turule tuli, lugeda autotööstuse alguseks, siis on kogu tööstuse vanuseks pea 130 aastat. Inimtsivilisatsiooni ja tehnikaloo vanust arvestades on see ikka väga lühike aeg, mistõttu hakkasin mõtlema, kuidas suhtutakse tänapäeva autotoodangusse nt 100 või 200 aasta pärast? ...

oma mätta otsast vaadates tundub mulle, et selle nö vanatehnikaks/uunikumiks oleku määrabki see arengutase, auto saavutas ca 50-60 aastaga piisavalt täiusliku arengutaseme, kust edasi toimub areng teosammul ja ilma põhimõtteliste muudatusteta. Ning enne seda tehtud autod on uunikumid.

Püssi leiutamise aastaga on natuke raskem aga jäägem Euroopas 14. sajandi juurde ja algne areng oli ikka väga aeglane: Lotbüchse-haakpüss-arkebuus-musket-fusiil-ränilukuga püss-välise tongiga püss-nõelpüss-tagantlaetav (vint)püss-poltlukuga vintpüss-metallpadruniga tagantlaetav vintpüss- ja hurraa pärast 1879. patenteeritud statsionaarse kesksalvega vintpüssi hakati igal pool konstrueerima mitmelasulisi suitsuta rohuga padrunitega vintpüsse nö tänapäevastes kaliibrites (.303, 7,92mm, 7,62mm). Sealjuures toimus just 19. sajandi jooksul järjest kiirenev areng, riigid vahetasid süsteeme armee relvastuses iga mõne aasta järel ja siis saabus täiuslikkus ning samad püssid pidasid mõlemad maailmasõjad ja on jahirelvadena kasutusel siiani.
Seega püss saavutas 5 sajandiga auto leiutamise ajaks täiuslikkuse ning areng on peale seda olnud minimaalne, kõik relvad põhinevad ikka samadel põhimõtetel, tongiga metallpadrun, poltlukk kas otsekäigu lukustus (Mannlicheri süsteem, kasutavad sh AK-47 ja  M 16) või pöördkäigu lukustus (Mauser, Mosin-Nagant jt).
Ehk uunikum relvad on mu silmis need, mis jäävad aega enne ca 1895. a.

Ja nii igas valdkonnas ... on mul tajuga vanadest asjadest. Kuna enamik leiutisi jääbki 19. sajandisse, siis tunduvad 20. sajandi II poole asjad mitte-uunikud.

Aga see vanaduses tekkiv ajapuudus või aja käigu kiirenemine on "teine tera".

[suvasass]

...

oma mätta otsast vaadates tundub mulle, et selle nö vanatehnikaks/uunikumiks oleku määrabki see arengutase, auto saavutas ca 50-60 aastaga piisavalt täiusliku arengutaseme, kust edasi toimub areng teosammul ja ilma põhimõtteliste muudatusteta. Ning enne seda tehtud autod on uunikumid.

...

Ja nii igas valdkonnas ... on mul tajuga vanadest asjadest. Kuna enamik leiutisi jääbki 19. sajandisse, siis tunduvad 20. sajandi II poole asjad mitte-uunikud.

Mulle selline käsitlus täitsa meeldib. Samas võib "piisavalt täiuslik arengutase" tulevikus midagi hoopis muud tähistada, nt mingid energiarelvad, millele polegi vaja enam moona toota, vaid on lihtsalt kuskilt pistikupesast laetavad, või siis 50 aasta pärast hüpoteetiliselt leiutatav ürgajam autodele jne. Ühest küljest on baaspõhimõtted justkui samad nagu varem, aga mõni revolutsiooniline uuendus toob paradigmamuutuse, kuidas seda "elementaarset" tehnoloogilist taset tõlgendatakse. Muidugi kui kitsendustesse lisada vastavalt püssirohi ja sisepõlemismootor, on määratlemine juba lihtsam, aga sel juhul piirame oma mõttekäiku juba mõne konkreetse tehnoloogiaga või keemilise protsessiga.

Teemaväliselt: vanadest tulirelvadest rääkides tuli mulle meelde Mäesalu loeng, kus ta oma püssi näitas: https://et.wikipedia.org/wiki/Otep%C3%A4..._p%C3%BCss

[aavu]

Üks vaatenurk asjade maailmale on selline: asjad, mida kunagi on kasutatud ja mille otstarbest me ei pruugi enam aru saada (Otepää püss, kivikirves, paljude jaoks vaali kurikas ja kaigas). On asju mida oleme lapsepõlves kohanud ja mille otstarvet nende kohtamisel muuseumis või kodulaka peal, püüame seletada nende toimimist järeltulevatele põlvedele (käsivikat, hakklihamasin, 8mm kinokaamera ja võimasin näiteks). On asju, mis hetkel käibel.

[honkomees]

... On asju mida oleme lapsepõlves kohanud ja mille otstarvet nende kohtamisel muuseumis või kodulaka peal, püüame seletada nende toimimist järeltulevatele põlvedele (käsivikat, hakklihamasin, 8mm kinokaamera ja võimasin näiteks). ...

no aavu, neid asju oleme ju kasutanud hiljaaegu ja osasid siiani kasutan.

Aga mul tekkis veel üks aja tajumisega seotud teema.
Olen jõudnud ikka kus enam eriti eluisu ei ole. Samas tänased teooriad väidavad, et olen veel keskeas (45-65).
Mina tajun teisiti, jättes lasteea etapid vahele siis
nooruk 16-21, võiks olla ilma valimisõiguseta, juhilubadeta jne, jääks paljud lollused ära
noor täiskasvanu 22-35(40)
keskealine 35-45(50)
elatanu 45-55 (60)
vanur 55-65 (70)
rauk 65-80
no ja üle selle on "üle mõistuse vana"!

Miks ma arvan-tajun, et üle 45 on elatanu - teadus väidab, et sellest east algavad organismis suured füsioloogilised muutused ja ise olin 45-ni igati kraps, sain 40-selt teise kõrghariduse ning nägin east noorem välja aga siis algas allakäik ja umbes 55 eluaastast alates on elu üks pidev piin, alalised valud, kõik peretuttavad on lahkunud teispoolsusesse ja sõpru pole, jõud kaob ja tööviljakus muudkui langeb ning tööisu kaob (no mida sa jõuad ära teha kui tunni töö järel 2 puhkad).

Paari omavanuse töökaaslasega oleme samas seisus aga pensioniiga liigutatakse kaugemale ja tuleb kuidagi edasi tööd rügada. Heal juhul vead pensionini välja ja siis paar aastat ning kõik, Peetruse värava juurde.

No igatahes üle 50 mees/naine juba näeb välja hoopis teistmoodi kui kuni 40, olen just vaadanud endisi Maanteeameti juhtivtöötajaid, see mida ma mäletan 25 aasta tagant ja täna - masendav pilt, ennast kõrvalt ei näe aga arvata on, et sama vilets. Kunagisi keni daame on eriti kurb vaadata ... Ja seda loetakse siis kõike keskea hulka kuuluvaks.

[kass]

Õhtust!
See kõik on muidugi väga huvitav ja oluline, mida Te siia teemasse juurde olete postitanud, aga minul on Teile selline oluline info, et meil on 2 uut lambatalle - Pepe ja Priidik!
No see relatiivsus, aja kulg jne, mulle endale ka meeldib postitada ja olen hetkel ka antidepressante tarvitanud, aga alati on kusagil mingi piir ja kui ise seda piiri ei taju, siis järgmine instants ongi moderaator, 
aga hea voorum, hea moderaator ja minge ... ütleme, loodusesse, vb seal on ka aja kulg kuidagi teine või kolmas, 
ütleme, et häbi on olla voorumlane, sealt edasi eestlane, aga nii on ja selline on meie voorumi tase...
aga muidu, ea voorum, ea rahvas (rahvus), ärge vaadake, et ma olen nii kriitiline, ma lihtsalt vaatan omade liistude kohalt...
Lihtsalt kasutan veel meeldivat võimalust ja postitan veelgi lihtsamalt - hea teema, huvitav teema, iga lolll ksf! saab siia oma arvamuse lisada, see ei ole tavapärane igapäevane teema - mul on vaja M6 polti vms, siin oleks teretulnud mingisugunegi arutelu, mida paraku ei kipu tekkima! On vihjatud juudi teadlaste teadustöödele ja muinasjutukirjanike belletristilistele teostele, aga eesti talupoja järeltulijate jaoks on see kõik natuke "üle võlli".
Mis siis ikkagi on vana ja vanatehnika ja mis ei ole?
Ja ei olegi siin enam mingisugust õiget ja ausat vastust, juba 1 põlvkond on muutnud kõiki eelnevaid väärtushinnanguid ja arvamusi! Ja mitta meie, vanade peerude arvamuste kasuks!
Iga mustanahaline kuller ei ole enam Pipi Pikksuka isa alam, vaid juba midagi enamat, kui kohalik aborigeen jne, see oli muidugi selline üldine üldistus ja hinnang, aga nii ongi, mul kodus on see nähtud ja kogetud ja ka ümber õpetatud, aga ikkagi...
ea ....

[Peeter2]

Miks ma arvan-tajun, et üle 45 on elatanu - teadus väidab, et sellest east algavad organismis suured füsioloogilised muutused ja ise olin 45-ni igati kraps, sain 40-selt teise kõrghariduse ning nägin east noorem välja aga siis algas allakäik ja umbes 55 eluaastast alates on elu üks pidev piin, alalised valud, kõik peretuttavad on lahkunud teispoolsusesse ja sõpru pole, jõud kaob ja tööviljakus muudkui langeb ning tööisu kaob (no mida sa jõuad ära teha kui tunni töö järel 2 puhkad).

Trenni teed? Kehakaal on normis? Ise olen ligi 50 ja kuna teen pidevalt trenni, siis füüsilise võimekuse üle ei saa kurta. Seljavalusid näiteks ei ole kunagi olnud. Suuremast pingutusest taastumine võtab muidugi palju rohkem aega kui paarkümmend aastat tagasi.

[honkomees]

Miks ma arvan-tajun, et üle 45 on elatanu - teadus väidab, et sellest east algavad organismis suured füsioloogilised muutused ...

Trenni teed? Kehakaal on normis? Ise olen ligi 50 ja kuna teen pidevalt trenni, siis füüsilise võimekuse üle ei saa kurta. Seljavalusid näiteks ei ole kunagi olnud. Suuremast pingutusest taastumine võtab muidugi palju rohkem aega kui paarkümmend aastat tagasi.

No see minu isikliku tervise teema on OT aga nt vaadates seda pilti, siis ma küll ei ütleks, et pildil olev Erki Nool näeks välja keskealisena, ikka pigem elatununa vaatama sellele et alles äsja (mina olin siis 40!) ta võitis olümpiakulla ja on ka praegu sportlik. Minu ajataju silmis on tavaline viiekümnene mees ja üle 45 naine kindlasti juba eakas kui vaadata fotošopita pilte.  Keegi võib sellist välimust nimetada keskealise omaks aga minu silmis pole see seda mitte. No mõni harv inimene näeb nooruslik, oma east noorem välja.

Minu puhul on nii, et seljavalud algasid juba kooliajal, magasin seepärast ainult puupõhja asemel madratsil, mitte vedrumadratsil. Ühikas said ka kapiuksed eest tõstetud voodipõhjaks. Kolmekümnendates hakkasid põlveliigesed valu tegema, leiti lampjalad aga ega valud kuhugi ei kao, jalgrattaga sõita, trepist käia või sügavas lumes sumbata on põrguvaludes piin. Õlaliigese väänasin ülikooliajal rööbaspuudel pahupidi, valutab siiani aga nüüd on kõik ülejäänud liigesed lisandunud, kõige valulikum on riideid nagist võtta või kätt käisesse panna, samas raskusi tõsta kannatab. Maainimesena trenni ei tee, niipalju kui jõudu on kulub see maatöödele. Jahimehena saab metsas käimist omajagu harrastatud ja ainuke trenn on koeraga metsaring 3-5 km päevas, seda ka ikka valu trotsides.
Eks ülekaal on ka aegamööda tekkinud viimase 10-15 aastaga (peale 50) aga see rohkem sellest ongi tingitud, et liikumine on valudega, väsid kiiresti ja seega rohkem puhkad kui liigud. Aga ütleks, et ülekaal on selline mõõdukas, päris tünn ei ole. Ja mehe kaal on ikka kolmekohaline, alla selle on oinakaal.

[entson]

Arvan ,et need kellel kilogrammid ja muidu tervis kannatab  ,võiks rohkem paigal püsida. 1)    läheb vähem energiat =väiksemat kogust toitu . 2) liigesed kuluvad vähem ,  3)väheneb risk läbi enda valitud tegevuse viga saada !

[vanaain]

Nendest eelnevalt esitatud tegevustest on veidi tõene ainult viimane!

[honkomees]

Nendest eelnevalt esitatud tegevustest on veidi tõene ainult viimane!

Vaidlen vastu, mesinikuna olen veendunud et liikumine on kiire surm.
Mesilane elab suvel vaid mõne nädala ja tegeleb aktiivselt tööga, talvel istub paigal, eriti ei söö ega situ ja elab terve sügis-talve-kevade üle ning kasvatab kevadel üles uue põlvkonna mesilasi.

[hobiautod]

Õhtust!
Kui nüüd siin ka omalt poolt veidi vilosihveerida inimese ajataju teemal vanatehnikast lähtuvalt, siis vist minu 80 kg kehakaalu juures hiljutisest keskkõrvapõletikust ei ole üldse sobilik siin muljetada?   Aga kuidas oleks eesnäärme probleemide lahkamisega, see peaks ju küll igati vanatehnikaga lõikuma ja lõimuma?   On ju peaaegu kõik meie suured vanatehnikaala tegelased meessoo esindajad ja ka pigem vanemast soost, edasi on juba tuim statistka ja "vilosoohvia" või olen jälle asjast valesti aru saanud? (sorry, peangi vetsu kiirustama, aga ehk vilosohveerin pärastpoole edasi   )

Ma laksasin seal Mustamäe PERH i s ka igasugu asju. Kõigeparem asi oli siis kui kontrast aine veeni lasti ja see oli hea. Sama mõnus tunne kui oled ühe pr oekti pinnad püüdnud erinevate aurustuvate lahustitega puhastada, et tõestada ohoo ongi selle kahurimäärde all originaal värv . Elagu nitro ja elagu kass. Me ei tea nendest narkootikumitest midagi. Kõik üleliigsed lahustid võite saata Maardu Maxima sinna suurde xxx mitte see x . Tänan sìis kui kaup kohal...

[pen.skar]

lp kass- eesnäärmega oli hiljuti hädas inglismannide kuningaski. Ei ole selle op,ga midagi hullu sondiga asja pealt vaadates. Alul kraabitakse hobuseraua kujulise kõplaga, siis tehakse loputamisel punase "peedisupi" jaoks uus nabaauk.  Peale op.i on ekraanil  jäägid lehvimas nagu valge pesu nööril. Paar tundi liivakoti all pole ka hullu.
78 aastane süda on seestpoolt nagu hall siplev kutsikapesakond. Pakuti veise südameklappi, aga koroona pealetulek päästis vaese lehmakese.
Kui sind on paar päeva näljutatud, siis jämesool, pimesool on seestpoolt ilusad roosad nagu Piusa koopa käigud. " Mõõganeelamine" on suurim piin- neelad lõputult kuni voodiga ära veeretama hakatakse. Hapnikuvoolikusse sattunud vesi oli ka koledavõitu enne kui abi sain kõõksuda.