[mossepower]

nõukaaegse paneelmaja köögis on mul ühe pistikupesa taga 3 juhet, 2 neist on ühendatud (seal praegu olevasse tänapäevasesse kuid ilma maanduseta) pistikupesasse ja 3ndal isoleer ümber.

Kas võib olla, et tegu on maandusega? külmkappide tarbeks vist paigaldati maandusega pistikupesi ka 70-80ndatel mõnel juhul? (nt sellist: https://old-lighting.ru/ru/content/rozetka-1 ) kuidas ma saaksin testida, kas tegu on (töötava) maandusega?

See oleks küsimus pigem KÜ juhatusele/majahaldurile, et kas korterisse tuleval elektrijuhtmestikul on nautraal (N) ja kaitsejuht (PE) eraldi või nende kahe asemel on "veneaegne" ühtne nulljuhtme (PEN) süsteem. Sellest lähtuvalt saaks esmalt teada, et kas on mõtet üldsegi eraldi kaitsejuhti sealt lisajuhtmest ja/või korteri kilbist otsima hakata või mitte.

[kass]

nõukaaegse paneelmaja köögis on mul ühe pistikupesa taga 3 juhet, 2 neist on ühendatud (seal praegu olevasse tänapäevasesse kuid ilma maanduseta) pistikupesasse ja 3ndal isoleer ümber.

Kas võib olla, et tegu on maandusega? külmkappide tarbeks vist paigaldati maandusega pistikupesi ka 70-80ndatel mõnel juhul? (nt sellist: https://old-lighting.ru/ru/content/rozetka-1 ) kuidas ma saaksin testida, kas tegu on (töötava) maandusega?

See oleks küsimus pigem KÜ juhatusele/majahaldurile, et kas korterisse tuleval elektrijuhtmestikul on nautraal (N) ja kaitsejuht (PE) eraldi või nende kahe asemel on "veneaegne" ühtne nulljuhtme (PEN) süsteem. Sellest lähtuvalt saaks esmalt teada, et kas on mõtet üldsegi eraldi kaitsejuhti sealt lisajuhtmest ja/või korteri kilbist otsima hakata või mitte.

Tere!
Jah, vähemalt 80-ndate keskel, vb ka varem, korterelamu kööki selline kaitsejuhiga 10 amprine pistikupesa paigaldati. Ja siis üldjuhul tuli kilbi null-latist pistikupessa eraldi kaablisoon, st eraldi PE soon või juhe. Teine võimalus on, et nullsoon löödi lahku neutraaliks (N) ja kaitsejuhiks (PE) pistikupesale lähimast harukarbist. 
Juhatus ja majahaldur erit neid asju muidugi ei tea, levinud on arvamus, et elekter tuleb seina seest ja on sealt tulnud juba ca 1000 aastat, muidugi on erandeid ja teadlikke tegelasi ka.
Kui on võimalik, siis võiks vaadata (koridori) elektrikilpi, leida null-latt (kui pole moderniseeritud ja N ja PE juba mingil kujul lahku löödud, leida, mitu nullsoont on iga korteri jaoks ja võrrelda seda iga korteri jaoks olevate faasisoonte arvuga (korteri kaitsmete arvuga), kui need arvud on võrdsed, siis köögipistikupesa jaoks kilbist eraldi PE soont ei tule, kui üks nullsoon on rohkem, siis tulevad eraldi N ja PE soon. Seda juhul, kui ei ole tegemist elektripliitidega majaga, siis võib olla veel eraldi N ja PE ka pliidi pistikupesale.
Ja siis kui selgub, et on olemas eraldi PE soon, siis juba tuleks üle mõõta ja kontrollida nagu eelnevalt on vihjatud.
Ilus selge kirjeldus, aga ega vist suurt aru pole saada....

[ivo86]

nõukaaegse paneelmaja köögis on mul ühe pistikupesa taga 3 juhet, 2 neist on ühendatud (seal praegu olevasse tänapäevasesse kuid ilma maanduseta) pistikupesasse ja 3ndal isoleer ümber.

Kas võib olla, et tegu on maandusega? külmkappide tarbeks vist paigaldati maandusega pistikupesi ka 70-80ndatel mõnel juhul? (nt sellist: https://old-lighting.ru/ru/content/rozetka-1 ) kuidas ma saaksin testida, kas tegu on (töötava) maandusega?

See oleks küsimus pigem KÜ juhatusele/majahaldurile, et kas korterisse tuleval elektrijuhtmestikul on nautraal (N) ja kaitsejuht (PE) eraldi või nende kahe asemel on "veneaegne" ühtne nulljuhtme (PEN) süsteem. Sellest lähtuvalt saaks esmalt teada, et kas on mõtet üldsegi eraldi kaitsejuhti sealt lisajuhtmest ja/või korteri kilbist otsima hakata või mitte.

Tere!
Jah, vähemalt 80-ndate keskel, vb ka varem, korterelamu kööki selline kaitsejuhiga 10 amprine pistikupesa paigaldati. Ja siis üldjuhul tuli kilbi null-latist pistikupessa eraldi kaablisoon, st eraldi PE soon või juhe. Teine võimalus on, et nullsoon löödi lahku neutraaliks (N) ja kaitsejuhiks (PE) pistikupesale lähimast harukarbist. 
Juhatus ja majahaldur erit neid asju muidugi ei tea, levinud on arvamus, et elekter tuleb seina seest ja on sealt tulnud juba ca 1000 aastat, muidugi on erandeid ja teadlikke tegelasi ka.
Kui on võimalik, siis võiks vaadata (koridori) elektrikilpi, leida null-latt (kui pole moderniseeritud ja N ja PE juba mingil kujul lahku löödud, leida, mitu nullsoont on iga korteri jaoks ja võrrelda seda iga korteri jaoks olevate faasisoonte arvuga (korteri kaitsmete arvuga), kui need arvud on võrdsed, siis köögipistikupesa jaoks kilbist eraldi PE soont ei tule, kui üks nullsoon on rohkem, siis tulevad eraldi N ja PE soon. Seda juhul, kui ei ole tegemist elektripliitidega majaga, siis võib olla veel eraldi N ja PE ka pliidi pistikupesale.
Ja siis kui selgub, et on olemas eraldi PE soon, siis juba tuleks üle mõõta ja kontrollida nagu eelnevalt on vihjatud.
Ilus selge kirjeldus, aga ega vist suurt aru pole saada....

Väga kenasti on aru saada, aga tihtipeale on pigem probleem, et päris mitu elektrikku on üle käinud selle aja jooksul ja loogikale ning kainele mõistusele ei tuginenud ei nemad, ega saa seda teha ka praegu.

Ma oma korteri ostsin, siis olid seal sees elanud mingi vanurid. Esikus oli pistikupesa sinast pisut lahti ja mõtlesin, et panen korralikult kinni, kuniks kõik vanad juhtmed välja vahetan. Õnneks oli mõistust ka indikaator välja otsida, sest maanduse küljes oli faas. Algul ei tahtnud nagu uskuda, aga ka sisse piiludes täpselt nii ühendatud oligi. Eraldi sillatud veel.
Miks ja kuidas, ma tõesti ei tea. Aga mu vähene kogemus paari korteriga ütleb, et seal on ikka jumalast segi asjad tihtipeale.
Parem kontrollida kui eeldada.

[ratsoup]

Elektrik saab ju ära mõõta, kas see kolmas juhe maandab või mitte. Kilbi uurimine kindlasti ei teeks kahju. Täiesti võimalik on, et sellel hetkel kui juhe paigaldati oli 2 sooneline kaabel otsa saanud ja läks 3 sooneline ja viisakas elektrik isoleeris kolmanda kasutamata otsa.

Mul on aga selline küsimus. Sõber soovib soetada Wroclaw lähistelt ühte mootorratast. Ja sellega seoses tarvis teenust kus:
1) Keegi adekvaatne kodanik läheks kohale ja veenduks tsikli tehnilises seisukorras.
2) Kui asi hea tooks tsikli Eestisse.

Meil siin igasugu kodanikke kes Eestist autosid Ukrainasse viivad. See muidugi ei jää üldse tee peale. Aga kõik head mõtted ja isiklikud soovitused teretulnud.

[kass]

Elektrik saab ju ära mõõta, kas see kolmas juhe maandab või mitte. Kilbi uurimine kindlasti ei teeks kahju. Täiesti võimalik on, et sellel hetkel kui juhe paigaldati oli 2 sooneline kaabel otsa saanud ja läks 3 sooneline ja viisakas elektrik isoleeris kolmanda kasutamata otsa.

Elektrik saab mõõta ja saab mõõta ka mitteelektrik, aga kas PE ja N sooned on eraldi klibist tulevad või viimasest harukarbist lahku löödud, seda saab mõõtes heal juhul kindlaks teha ainult üsna kalli spetsiaalse mõõduriistaga.
See teine väide on pigem "mittevõimalik".
Isegi väide, et "igas teemas mingi palderjaniuimas foorumlane kirjutab suvalist teemasse mittepuutuvat jama" on tõesem, kui see jutt viisakast elektrikust! 

[mossepower]

nõukaaegse paneelmaja köögis on mul ühe pistikupesa taga 3 juhet, 2 neist on ühendatud (seal praegu olevasse tänapäevasesse kuid ilma maanduseta) pistikupesasse ja 3ndal isoleer ümber.

Kas võib olla, et tegu on maandusega? külmkappide tarbeks vist paigaldati maandusega pistikupesi ka 70-80ndatel mõnel juhul? (nt sellist: https://old-lighting.ru/ru/content/rozetka-1 ) kuidas ma saaksin testida, kas tegu on (töötava) maandusega?

See oleks küsimus pigem KÜ juhatusele/majahaldurile, et kas korterisse tuleval elektrijuhtmestikul on nautraal (N) ja kaitsejuht (PE) eraldi või nende kahe asemel on "veneaegne" ühtne nulljuhtme (PEN) süsteem. Sellest lähtuvalt saaks esmalt teada, et kas on mõtet üldsegi eraldi kaitsejuhti sealt lisajuhtmest ja/või korteri kilbist otsima hakata või mitte.

...Juhatus ja majahaldur erit neid asju muidugi ei tea, levinud on arvamus, et elekter tuleb seina seest ja on sealt tulnud juba ca 1000 aastat, muidugi on erandeid ja teadlikke tegelasi ka...

Juhatus ja/või majahaldur omavad ligipääsu maja elektriprojekti(de)le ja elektripaigaldise auditile nii, et kui nad ise pole võimelised vastavaid andmeid välja lugema, siis nad saavad tagada korteriomanikule ja/või elektrikule ligipääsu vajalikule dokumentatsioonile.

[vwt2]

nõukaaegse paneelmaja köögis on mul ühe pistikupesa taga 3 juhet, 2 neist on ühendatud (seal praegu olevasse tänapäevasesse kuid ilma maanduseta) pistikupesasse ja 3ndal isoleer ümber.

Kas võib olla, et tegu on maandusega? külmkappide tarbeks vist paigaldati maandusega pistikupesi ka 70-80ndatel mõnel juhul? (nt sellist: https://old-lighting.ru/ru/content/rozetka-1 ) kuidas ma saaksin testida, kas tegu on (töötava) maandusega?

See oleks küsimus pigem KÜ juhatusele/majahaldurile, et kas korterisse tuleval elektrijuhtmestikul on nautraal (N) ja kaitsejuht (PE) eraldi või nende kahe asemel on "veneaegne" ühtne nulljuhtme (PEN) süsteem. Sellest lähtuvalt saaks esmalt teada, et kas on mõtet üldsegi eraldi kaitsejuhti sealt lisajuhtmest ja/või korteri kilbist otsima hakata või mitte.

...Juhatus ja majahaldur erit neid asju muidugi ei tea, levinud on arvamus, et elekter tuleb seina seest ja on sealt tulnud juba ca 1000 aastat, muidugi on erandeid ja teadlikke tegelasi ka...

Juhatus ja/või majahaldur omavad ligipääsu maja elektriprojekti(de)le ja elektripaigaldise auditile nii, et kui nad ise pole võimelised vastavaid andmeid välja lugema, siis nad saavad tagada korteriomanikule ja/või elektrikule ligipääsu vajalikule dokumentatsioonile.

Sinisilmne.

[mossepower]

nõukaaegse paneelmaja köögis on mul ühe pistikupesa taga 3 juhet, 2 neist on ühendatud (seal praegu olevasse tänapäevasesse kuid ilma maanduseta) pistikupesasse ja 3ndal isoleer ümber.

Kas võib olla, et tegu on maandusega? külmkappide tarbeks vist paigaldati maandusega pistikupesi ka 70-80ndatel mõnel juhul? (nt sellist: https://old-lighting.ru/ru/content/rozetka-1 ) kuidas ma saaksin testida, kas tegu on (töötava) maandusega?

See oleks küsimus pigem KÜ juhatusele/majahaldurile, et kas korterisse tuleval elektrijuhtmestikul on nautraal (N) ja kaitsejuht (PE) eraldi või nende kahe asemel on "veneaegne" ühtne nulljuhtme (PEN) süsteem. Sellest lähtuvalt saaks esmalt teada, et kas on mõtet üldsegi eraldi kaitsejuhti sealt lisajuhtmest ja/või korteri kilbist otsima hakata või mitte.

...Juhatus ja majahaldur erit neid asju muidugi ei tea, levinud on arvamus, et elekter tuleb seina seest ja on sealt tulnud juba ca 1000 aastat, muidugi on erandeid ja teadlikke tegelasi ka...

Juhatus ja/või majahaldur omavad ligipääsu maja elektriprojekti(de)le ja elektripaigaldise auditile nii, et kui nad ise pole võimelised vastavaid andmeid välja lugema, siis nad saavad tagada korteriomanikule ja/või elektrikule ligipääsu vajalikule dokumentatsioonile.

Sinisilmne.

Ei kujuta ette ühtegi mõistliku või tõsiseltvõetavat põhjust, et miks KÜ juhatus peaks kõikide korteriomanike ühisvaras olevat ning ühise raha eest tellitud elektriprojekti ja/või elektriauditit mõne korteriomaniku eest meelega varjama?

[xa88]

Igaljuhul tänud kõigile kaasa mõtlemast mu köögiseinast tehtud avastusele.

Mis Mossepower viimast kommentaari puudutab siis: 

Ega nad kadedusest ei varja aga kas, kus ja kellel see dokumentatsioon eksisteerib kui üldse on ilmselt paras miljonimängu küsimus millest ka asjaosalised ise teadlikud ei pruugi olla. Minu köögiseinas olev lisajuhe nii suuri ponnistusi ei vääri. Eks siit mõni vihje käis läbi ka, et kuidas teda edasi menetleda  leian lahenduse oleks isenesest ju vahva sinna maandusega pistik panna, ei leia siis ei juhtu ka sellest midagi kui elu samamoodi edasi läheb kui täna.

Ning jah, kaabel oli kolme soonega lapik üleni valge nagu siin ennist öeldi - tema isiklikult.

[vwt2]

Ei kujuta ette ühtegi mõistliku või tõsiseltvõetavat põhjust, et miks KÜ juhatus peaks kõikide korteriomanike ühisvaras olevat ning ühise raha eest tellitud elektriprojekti ja/või elektriauditit mõne korteriomaniku eest meelega varjama?

Kahtlen,et sellised asjad reaalselt eksisteerivad.

[mossepower]

...Mis Mossepower viimast kommentaari puudutab siis: 

Ega nad kadedusest ei varja aga kas, kus ja kellel see dokumentatsioon eksisteerib kui üldse on ilmselt paras miljonimängu küsimus millest ka asjaosalised ise teadlikud ei pruugi olla...

Kortermaja elektripaigaldise audit on kohustuslik. Kui audit on tegemata, siis varem või hiljem võtab Eesti Energia esindaja konkreetse KÜ juhatusega ühendust ja juhib sellele tähelepanu. Seejärel auditi tegemise üks eelduseid on see, et KÜ juhatus ja/või majahaldur annab auditit teostavale firmale üle maja elektriprojekti. KÜ juhatuse liikmeid, kes auditi vajadust ei tea või seda meelega ignoreerivad võivad seada ennast väga halba olukorda, nt. elektriõnnetuse puhul kahjude hilisema sissenõudmise osas. Teadmatus ei vabasta vastutusest.

[olli]

Mul on aga selline küsimus. Sõber soovib soetada Wroclaw lähistelt ühte mootorratast. Ja sellega seoses tarvis teenust kus:
1) Keegi adekvaatne kodanik läheks kohale ja veenduks tsikli tehnilises seisukorras.
2) Kui asi hea tooks tsikli Eestisse.

Ma natuke uurisin hiljuti. Ega mingit head varianti ei leidnud. Mul oli päris ida-Poolaga tegu. Sinna kanti need ei satu kes igapäevaselt Euroopast sõidukeid toovad. Ma pakuks et Su puhul on isegi lootust rohkem, kui mõni Saksas käia ära teeb. Igatahes mul lõppes sellega, et lasin müüjal ratta kaubaalusele kinnitada, kandsin rahad ette ning saatsin tagaluuk veoka järele. Noortepäraselt öeldes siis, Yolo. Läks õnneks, nädala alguses sain numbri külge. Ülevaatus veel teha.

[kass]

Kortermaja audit on kohustuslik ainult ühisomandis oleva elektripaigaldise osa kohta, korteritel üldjuhul auditit ei tehta (ei vaevuta tegema)

§ 11. Korralise auditi erandjuhud ja välistused
(1) Eluruumi, sealhulgas suvila, ja elamu teenindamiseks vajaliku ehitise elektriseadme puhul ei ole elektripaigaldise korraline audit kohustuslik. See välistus ei kehti majandustegevuseks kasutatava hoone ja enama kui kahe korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses oleva elektripaigaldise puhul.

On olemas muidugi tüüpelamute tüüpelektriprojektid, vb on isegi omaaegne projekt säilinud või tehtud uus projekt või kirjeldus, aga vaevalt ikkagi sealt auditi protokollist vastust leiab ksf! küsimusele, muidugi välistatud ei ole...

[vwt2]

...Mis Mossepower viimast kommentaari puudutab siis: 

Ega nad kadedusest ei varja aga kas, kus ja kellel see dokumentatsioon eksisteerib kui üldse on ilmselt paras miljonimängu küsimus millest ka asjaosalised ise teadlikud ei pruugi olla...

Kortermaja elektripaigaldise audit on kohustuslik. Kui audit on tegemata, siis varem või hiljem võtab Eesti Energia esindaja konkreetse KÜ juhatusega ühendust ja juhib sellele tähelepanu. Seejärel auditi tegemise üks eelduseid on see, et KÜ juhatus ja/või majahaldur annab auditit teostavale firmale üle maja elektriprojekti. KÜ juhatuse liikmeid, kes auditi vajadust ei tea või seda meelega ignoreerivad võivad seada ennast väga halba olukorda, nt. elektriõnnetuse puhul kahjude hilisema sissenõudmise osas. Teadmatus ei vabasta vastutusest.

Kommenteerin kastidega-üks on teooria ja teine praktika.Paluks infot teoreetikult mitmes eelmise sajandi kortermajas on praeguste standartite järgne 
elektrisüsteem võib pakkuda nii tükiarvult-kui protsentidega?Ühesõnaga küsimus teoreetikule-mitu kortermaja on teinud täieliku elektri süsteemi vahetuse?
Loomulikult koos täielike projektide ja audititega.

[Aare72]

Kortermaja audit on kohustuslik ainult ühisomandis oleva elektripaigaldise osa kohta,

Väike parandus: õige on ''kaasomandis''. Kortermaja elanikud pole kindlasti mitte kõik abielus.

[mossepower]

Kortermaja elektripaigaldise audit on kohustuslik. Kui audit on tegemata, siis varem või hiljem võtab Eesti Energia esindaja konkreetse KÜ juhatusega ühendust ja juhib sellele tähelepanu. Seejärel auditi tegemise üks eelduseid on see, et KÜ juhatus ja/või majahaldur annab auditit teostavale firmale üle maja elektriprojekti. KÜ juhatuse liikmeid, kes auditi vajadust ei tea või seda meelega ignoreerivad võivad seada ennast väga halba olukorda, nt. elektriõnnetuse puhul kahjude hilisema sissenõudmise osas. Teadmatus ei vabasta vastutusest.

Kommenteerin kastidega-üks on teooria ja teine praktika.Paluks infot teoreetikult mitmes eelmise sajandi kortermajas on praeguste standartite järgne 
elektrisüsteem võib pakkuda nii tükiarvult-kui protsentidega?Ühesõnaga küsimus teoreetikule-mitu kortermaja on teinud täieliku elektri süsteemi vahetuse?
Loomulikult koos täielike projektide ja audititega.

Jutt käib siiski (kaasomandis oleva) elektripaigaldise kohustuslikust auditist ning mitte maja elektrisüsteemi täiemahulisest renoveerimisest tänapäevaseks. Need on kaks täiesti erinevat asja ning üks ei ole teisele eelduseks. Muidugi oleks tore vaadata, et kas naabermajade elektriaudit on tehtud, aga antud infot TTJA kolmandatele osapooltele ei jaga. Näha saab ainult KÜ juhatuse liikmete kaudu nende juhatatavaid kortermaju. Minul on ligipääs kahe KÜ andmetele, 1965. aasta 5-korruseline kortermaja Tartus ja 1968. aastal valminud 4-korruseline Pärnus. Mõlemal on elektripaigaldise audit läbinud ja Pärnu majas on süsteem renoveerimata - kasutusel on veneaegne Al juhtmestik.

Oli küll jutt, et antud teema läbi, aga sellist väidet ei saa siiski päris õhku rippuma jätta, et veneaegse juhtmestikuga majades justkui ei saakski auditit teha ning elektrisüsteemi ohutuses veenduda. Reaalse elektriõnnetuse järel kindlustusega suheldes auditi vajaduse avastamine oleks tagantjärele tarkus.

[kaarelsi]

Oli küll jutt, et antud teema läbi, aga sellist väidet ei saa siiski päris õhku rippuma jätta, et veneaegse juhtmestikuga majades justkui ei saakski auditit teha ning elektrisüsteemi ohutuses veenduda. Reaalse elektriõnnetuse järel kindlustusega suheldes auditi vajaduse avastamine oleks tagantjärele tarkus.

Elektripaigaldise audit on päris sügav jäneseurg, kuhu sattununa võid leida end Alice'na Imedemaal. Üldiselt küll- korterelamutele peab tegema elektripaigaldise auditi ja selle konkreetse auditi sügavustesse laskudes leiame end olukorrast, mis on tuttav mitmetest elusituatsioonidest- kui tahta linnuke kirja saada, piisab vähesest ja/või tutvustest, kuid seadus peaks justkui meid suunama tegema asju õigesti ja mõtestatult. Auditit saab teha osale paigaldisest ja paigaldise osas saab tõmmata ka kriipsu päris mitmesse kohta- nt maja peakilp on üks paigaldise osa, trepikoja kilbid on teine paigaldis ja korteripaigaldised on kolmandad paigaldised. Saab lähtuda nii ehitusaegsetest, vahepealsetest kui ka tänapäevastest nõuetest. Kõik sõltub tellija rahakotist ja südametunnistusest ja töö teostajate oskustest, tahtmisest ja samuti- südametunnistusest. TTJA kahjuks aga jõuab üsna mikrominimaalselt järelevalvet teha. Samas õnneks suurem jagu elanikkonnast suhtub elektrisse austusega ja kutsub enamasti tööd tegema elektriku.

[honkomees]

... Samas õnneks suurem jagu elanikkonnast suhtub elektrisse austusega ja kutsub enamasti tööd tegema elektriku.

Tõsi ka või? Kaarel, kas ikka usud ka, mida kirjutad? Võib-olla tänased noored nii teevad.

Mina küll olen enamiku elektritöid oma majas ise teinud, mõne töö (nt kilbi paigaldus) puhuks olen koolivennast kõrgharidusega elektriku appi kutsunud. Ta küll irvitab, et meil oli üks füüsikaõpetaja ja miks ma ise ei tee ...

[kaarelsi]

... Samas õnneks suurem jagu elanikkonnast suhtub elektrisse austusega ja kutsub enamasti tööd tegema elektriku.

Tõsi ka või? Kaarel, kas ikka usud ka, mida kirjutad? Võib-olla tänased noored nii teevad.

Mina küll olen enamiku elektritöid oma majas ise teinud, mõne töö (nt kilbi paigaldus) puhuks olen koolivennast kõrgharidusega elektriku appi kutsunud. Ta küll irvitab, et meil oli üks füüsikaõpetaja ja miks ma ise ei tee ...

 Eks see vist on väga subjektiivne hinnang- nagu ühiskonda iseloomustades üldse olla saab. Ma olen ka ise oma maja taaselektrifitseerinud ja mitmed sõbrad tuttavad ka, kuid valdav enamus siiski tellib "võtmed-kätte" lahenduse. See on seotud juba muutustega ühiskonnas ja põlvkondadevaheliste erinevustega- saab endale lubada töömehe palkamist ning paljud ka ei viitsi oma pead sellega vaevata. Lisaks pangalaenudest, kindlustustest ja toetuste tingimustest tulenevad nõuded, et hoonel peab olema kasutusluba (eeldab-nõuab auditit, see omakorda projekti jne). Kui kolmandat osapoolt ei kaasa, siis (nagu mu üks tuttav tegi) võid ka kolla-rohelist juhet kasutada faasi edastamiseks ja null tuimalt maandusega kokku keerata. Aga suuremjagu inimesi elab linnades ja seal on kolmandad osapooled õnnetuse puhul epitsentrile juba ohtlikult lähedal.

[honkomees]

... Samas õnneks suurem jagu elanikkonnast suhtub elektrisse austusega ja kutsub enamasti tööd tegema elektriku.

Tõsi ka või? Kaarel, kas ikka usud ka, mida kirjutad? Võib-olla tänased noored nii teevad.

Mina küll olen enamiku elektritöid oma majas ise teinud, mõne töö (nt kilbi paigaldus) puhuks olen koolivennast kõrgharidusega elektriku appi kutsunud. Ta küll irvitab, et meil oli üks füüsikaõpetaja ja miks ma ise ei tee ...

 Eks see vist on väga subjektiivne hinnang- nagu ühiskonda iseloomustades üldse olla saab. Ma olen ka ise oma maja taaselektrifitseerinud ja mitmed sõbrad tuttavad ka, kuid valdav enamus siiski tellib "võtmed-kätte" lahenduse. See on seotud juba muutustega ühiskonnas ja põlvkondadevaheliste erinevustega- saab endale lubada töömehe palkamist ning paljud ka ei viitsi oma pead sellega vaevata. Lisaks pangalaenudest, kindlustustest ja toetuste tingimustest tulenevad nõuded, et hoonel peab olema kasutusluba (eeldab-nõuab auditit, see omakorda projekti jne). Kui kolmandat osapoolt ei kaasa, siis (nagu mu üks tuttav tegi) võid ka kolla-rohelist juhet kasutada faasi edastamiseks ja null tuimalt maandusega kokku keerata. Aga suuremjagu inimesi elab linnades ja seal on kolmandad osapooled õnnetuse puhul epitsentrile juba ohtlikult lähedal.

Jah, nii on.
Lisaks enamikul noortest töötavad vaid nutikat juhtivad pöidlad ning huvi mingi koduse probleemi lahendamiseks elik nokitsemiseks puudub.

Samas isiklikud kogemused näitavad, et töömehe/firma palkamisel saad kiire ja lohaka töö, mis tuleb endal ümber teha. Aga paberil on kõik ok!