Akf! deusi rehkendus eeldab, et mõlemad akud on sama sisetakistusega. Mida need reeglina ei ole (seda näitab juba näitesse valitud klemmipinge).
Kui tahta teada aku pinget, siis peaks aku ilma laadijata minutit 15 rahunema. Veel rohkem on muidugi veel parem. Samas on päriselt laadimist vajava aku külge ühendatud laadija üsna võimetu aku klemmipinget oluliselt tõstma. Ning mida lähemale täitumisele, seda väiksemaks jääb vahe "laadija pinge" ja "aku pärispinge" vahel.
Aga...
Enamus laadijaid laadib püsiva pingega, mitte püsiva voolutugevusega. Lollil trafolaadijal võib, sõltuvalt trafo häädusest või eesrindlusest, pinge aku täitumisel kruvida üsna kõrgele ja see on paha. Nutilaadijad peaks suutma pideva nuuskimisega hoida klemmipinge ettenähtud piires. Ning kui lolliks ei lähe, siis ka suudab. Paraku võin kinnitada, et nii C-TEKI kaks isendit kui praegune Victron on suutnud aku keema lasta, kuna mingil põhjusel ei liigu protsess edasi. Tõmbad välja, lased natuke mõelda elu üle ja teisel ringil jooksebv protsess lõpuni ilma akust vett välja keetmata. Kui palju on neil kordadel olnud süüdi jäätmekoodistaatuses akud (kõigil juhtudel on olnud klemmid küljes mingil laibaeelsel kastil) ja kui palju laadija tõrge, jääbki selgumata.
Vaatasin Victroni kasutusjuhendit ja sealt riputan kolm väljavõtet meeldetuletuseks.
Esiteks on pea kõigi "tarkade" laadijate laadimisprotsess tsükliline:
Teiseks on laadimispinge ühel normaalsel laadijal termokompenseeritud:
Ning kuigi akf mul palus mürki valida, siis mingil põhjusel on just mainitud pinged laialt kasutusel:
Valiku sobiva vahemiku osas peab aga tegema kasutaja, laadija siin aidata ei oska.
Samas on kogu arutelu aluseks teadmine, kui palju konkreetne mõõtevahend eksib mõõdetavas piirkonnas. Mul on kasutada mitu multimeetrit, millest uusim UNI-T eksib 12V juures +0,02 V ja halvim on mingi
noname hiinakas, mis 12,00V juures näitab 11,6 V.
