"Põnev järg"
Paksude tädide kõhnumisloost avaldatakse pilte enne ja pärast. Avaldame siis samas stiilis pildid klappidest
enne ja pärast pihkulöömispastaga töötlemist.
Silindri tihedus sai kuradi hea. Kui enne jõudsin suruõhu silindrisse laskmise ajal suurt kruvikat ventilaatori vahele susates kupatust kinni hoida, siis peale klappide tegemist panid nii kruvikas kui ka kolm ventilaatori laba jehhat
Kus on, sinna tuleb juurde. Ka hädasid
Häda selles, et kett kukkus alla ja tuli ka väntvõlli hammasratta pealt maha. Egas midagi, mootor tuli siis sarvikust lahutada ja otsakaas lahti võtta. Lõppkokkukvõttes isegi hea: ketiga opereerida ja märke kokku ajada on lahtivõetud mootori korral võrratult mugavam. Lisaks sai mootorit seestpoolt ka pestud, põhja koguneb ikkagi märkimisväärselt fekaali, mis õlivahetuse ajal ei lahku. Mälestuseks pilt ka (suurem fekaal on juba koristatud), loodan, et niipea ei pea päriselus sellist pilti vaatama.
Otsakaant tagasi pannes (käib muide moodsalt hermeetikuga) tuli väntvõlli otsatihendi vedru mind tervitama
Ainus rohi on uus tihend panna.
Kas sellest suurest möllamisest kasu ka oli? Natuke oli. Täisgaasil on mootor võimeline töötama ka avatud õhuklapiga, kuid siiski ebastabiilselt, aeg-ajalt ikka paugub ja lööb summutist tuld. Kui pöörded alla lasta, sureb välja
Sai veelkord proovitud b-varuosa karbussi. "Passipilt" selline, originaalist eristab seguklapi kinnitumine teljele kahe kruviga originaali ühe asemel.
Aga kahjuks tundub, et see sigitis pole mõeldud bensiini ja õhu õiges vahekorras segamiseks vaid küünla bensiiniga pesemiseks
Ehk siis käima mootor selle karbussiga ei lähe, ainult uputab mehemoodi.
Nii et pea on hall ja mõistus otsas.