Ega õli tulla ei tohiks. Võibolla mingi rike, näiteks vedru pooleks või rooste laseb õli mööda. Ehitust näed nende piltide peal, mis panen. Ühe peal isegi roolivõimuga. https://beltrakt.ru/images/documents/kni...(1972).pdf
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(12-04-2024, 19:38 PM)lauren Kirjutas: Mu 94a põkal seda vigurit pole, siit küsimus, et kas seda üldse vaja on siis.
Kui väga äkilisi liigutusi jagajaga ei tee (nt. ülestõstetud koorma tühjaksraputamine), siis polegi vaja. Nii loen vene keelest välja.
Härrased. Te olete eksiteel.
Esiteks see lekkiv jubin seal pildil on 6MPa drossel mis on mõeldud tehase poolse salongiküttega masinal selle jaoks hüdroõli soojendamiseks. Jagajasse minev õli käib paremal ees nurgas olevast kütteseadmest enne läbi. Süsteemi efektiivsusel siin peatuma ei hakka.
(12-04-2024, 19:38 PM)lauren Kirjutas: Mu 94a põkal seda vigurit pole, siit küsimus, et kas seda üldse vaja on siis.
Kui väga äkilisi liigutusi jagajaga ei tee (nt. ülestõstetud koorma tühjaksraputamine), siis polegi vaja. Nii loen vene keelest välja.
Härrased. Te olete eksiteel.
Esiteks see lekkiv jubin seal pildil on 6MPa drossel mis on mõeldud tehase poolse salongiküttega masinal selle jaoks hüdroõli soojendamiseks. Jagajasse minev õli käib paremal ees nurgas olevast kütteseadmest enne läbi. Süsteemi efektiivsusel siin peatuma ei hakka.
Siis mõistlik teemaalgatajal see lekkiv asjandus eemaldada ja ühendada pumbast voolikuga otse jagajasse.
(12-04-2024, 19:38 PM)lauren Kirjutas: Mu 94a põkal seda vigurit pole, siit küsimus, et kas seda üldse vaja on siis.
Kui väga äkilisi liigutusi jagajaga ei tee (nt. ülestõstetud koorma tühjaksraputamine), siis polegi vaja. Nii loen vene keelest välja.
Härrased. Te olete eksiteel.
Esiteks see lekkiv jubin seal pildil on 6MPa drossel mis on mõeldud tehase poolse salongiküttega masinal selle jaoks hüdroõli soojendamiseks. Jagajasse minev õli käib paremal ees nurgas olevast kütteseadmest enne läbi. Süsteemi efektiivsusel siin peatuma ei hakka.
Hmm. Tõesti-tõesti, antud isendil oli kunagi kabiin peal. Aga eelmine põlvkond eemaldas selle.
Küsimus rataste rööpe kohta. Tahan endise 1,2m rataste rööpest üle minna 1,4m peale. Tegin seda täpselt Õuna õpiku järgi. Tagumiste rataste (9,5-32") puhul õnnestus see täpselt 1,40 peale saada. Esirataste (6,0-16") puhul saan (kesktelgede) vaheks 1,44 m. Seda siis kui kokkujooks on enam-vähem õige. Miks jääb selline vahe - 2cm kummagi poolt laiem? Käändteljes olevad avad ei anna ka paremat varianti. Mida soovitate teha? Või kas see "viga" üldse kartuli harimisel mingit tähtsust omab?
(12-07-2024, 16:00 PM)saare44 Kirjutas: Küsimus rataste rööpe kohta. Tahan endise 1,2m rataste rööpest üle minna 1,4m peale. Tegin seda täpselt Õuna õpiku järgi. Tagumiste rataste (9,5-32") puhul õnnestus see täpselt 1,40 peale saada. Esirataste (6,0-16") puhul saan (kesktelgede) vaheks 1,44 m. Seda siis kui kokkujooks on enam-vähem õige. Miks jääb selline vahe - 2cm kummagi poolt laiem? Käändteljes olevad avad ei anna ka paremat varianti. Mida soovitate teha? Või kas see "viga" üldse kartuli harimisel mingit tähtsust omab?
6 tolli laia rehvi puhul see 2 cm nihe rehvitsentrist ei oma tähtsust, kuivõrd esirehvi jälg jääb tagarehvi välisküljest sissepoole. Ehk see ei oma mingit tähtsust.
Ajaks pisut "lolli möla" pritsehetke seadmisest.
1.minu masinatel olevatel pumpadel olevatel pimenuutidel on relakaga lõigatud sälk võlli kiilu kohas,võtan selle 3 poldiga kaane maha ja pimenuudil olev sälk näitab kohe ära millises kohas mootor seisab hetkel ja sälk kella 1 juures käib pauk esimeses pütis ja kella 4 juures pauk teises pütis...kuradi hää niivisi toimetada.
Olen siiani pritsehetke pannud nagu igal pool räägitakse,et küte torus tõusma hakkab...Ei saanud mina pritset paika...Hakkuri mootor oli siiani külmalt föönist kuuma andes kohe laulis,muidu ketra tött tött tött teeb mootor pikalt...Jõudu nagu oli ja arvasin,et pritse paigas...Sai igavusest ja pulli pärast lääne pump ka sellele peale pandud(nüüd kõik minu pillid lääne pumbaga).Seekord seadsin vända esimese püti ÜSS asendisse,gaasihoob põhja ehk max kütte etteanne ja siis keerasin pumba võlli seni kui kütuse tõus torus lõpeb ja siis õigesse auku polt sisse.Pritsehetke seadmiseks võtan pihustilt toru lahti ja sinna otsa 8mm läbipaistev voolik ja sealt hea näha kütte liikumist.Olin kütuse tõusu lõppemise fikseerinud ja polt paigas siis kohe võtmest starterit ja ennäe imet,mootor mis külmalt raskelt käivitus laulis nüüd kohe poolest pöördest ja nii saab esimese korraga pritsehetke kohe paika.Ka lääne diislitel ju pannakse mootor üss ja siis 1mm kella järgi nukkplaadi nuka tõusu.Sitaks hea ja mugav on põkaga majandada kui võtmest käib ja seiskub ja ei mingit vahekorda gaasihoovaga...Sõida nagu diisel autoga...+ lääne pumbaga kadus ka igasugune õhutamise n..s.Pump mootorile drelliga keerad pumba võlli kuni pumba tagasivoolust küte tuleb ja koos küttega tuleb ka õhk ja klapile vool ja masin laulabki...Ja lääne pumpa ei tohi kuivalt ringi ajada,enne tuleb kasvõi tagasivoolu tuts maha keerata ja kütet täis valada.Kui paak peaks tühjaks saama siis küte paaki ja mõni sekund kauem starterit ja masin käib...
(19-07-2024, 17:30 PM)muska71 Kirjutas: ...
Olen siiani pritsehetke pannud nagu igal pool räägitakse,et küte torus tõusma hakkab...Ei saanud mina pritset paika...Hakkuri mootor oli siiani külmalt föönist kuuma andes kohe laulis,muidu ketra tött tött tött teeb mootor pikalt...Jõudu nagu oli ja arvasin,et pritse paigas...Sai igavusest ja pulli pärast lääne pump ka sellele peale pandud(nüüd kõik minu pillid lääne pumbaga).Seekord seadsin vända esimese püti ÜSS asendisse,gaasihoob põhja ehk max kütte etteanne ja siis keerasin pumba võlli seni kui kütuse tõus torus lõpeb ja siis õigesse auku polt sisse.Pritsehetke seadmiseks võtan pihustilt toru lahti ja sinna otsa 8mm läbipaistev voolik ja sealt hea näha kütte liikumist.Olin kütuse tõusu lõppemise fikseerinud ja polt paigas siis kohe võtmest starterit ja ennäe imet,mootor mis külmalt raskelt käivitus laulis nüüd kohe poolest pöördest ja nii saab esimese korraga pritsehetke kohe paika.
...
Sul on siin kaks asja korraga samas jorus. Kumb nüüd probleemi parandas, jääbki selgusetuks
Esiteks paned Sa lõpu järgi seades pritse 6-8 kraadi varasemaks soovitust. Käivitus kindlasti paraneb, aga kas ka koormustaluvus, seda selgitab loomkatse. Kerge koormuse all kindlasti sobib, ülekoormamisel ei pruugi jahutamisest piisata. Samas on kulunud paja käivitusomaduste parandamine pritse 3 kraadi võrra (kahe augu jagu) varasemakstoomine tuntud võte viimase kättesaamiseks enne remonti
Lääne pumba pealepanek on kindlasti hea mõte ja hästi kulutatud aeg. Milline pump Sul seal toimetab?
Mis puudutab KSP "kuivalt ringiajamist" , siis see on võimalik ainult aastakümneid riiulil seisnud või rumalasti täiesti kuivalt koostatud pumba korral. Kui pumbas on kütus lähiaastatel sees olnud või pump normaalselt määritud koostudest kokku pandud, on seal ka mingi kelme hõõrdepindadel olemas ja mingit kahju pumpa kütuse sissepumpamisest ei sünni. Samas on kütusega täitmine KSP eluiga kindlasti parandav võte ja seda tuleks teha nii nõuka KSP-laadsete toodete puhul kui normaalse KSP korral võimalusel alati.
(Seda postitust muudeti viimati: 21-07-2024, 09:17 AM ja muutjaks oli Talupoeg taluja.)
Aastaid seisnud Perkins mootorilt sai võetud rootorpump ja pandud teisele mootorile. Käis täpselt 5minutit ja jooksis kokku. Võll pooleks ja pea kutu. Kütus oli pumbas olemas aga vana. Rohkem ei ole julgend sama protseduuri korrata vaid olen kõik läbi pesnud. Värske kütus sisse ja on lootust.
T.
Ps. lisan siia veel täiendavalt: Võlli murdumiskoht oli värske, mõra algust ehk vana pragu näha polnud. Rootorpumbas oli kütus sees aga see oli aastaid seisnud ja arvasin et kui see lihtsalt niisama järgmisele mootorile paigaldada, ei juhtu midagi. Pump käis käe vahel kenasti ringi. Pärast lahti võttes ei olnud kuskil roostet näha. Ju siis enam ei määrinud või tõesti oli kuskil mingid roostekahjustused mida hiljem näha polnud. Plunsrid olid ka lahti jne. Mina vähemalt samal juhul käitun nii, et olgugi pealtnäha kõik korras ja ilus, ikka lasen uue kütuse läbi joosta ja ajan treipingis mõne aja ringi... Stendi mul pole aga hädapärast kõlbab ka nii. Aga igal juhul läheb võlli ja treipingi pakkide vahele kummivoolik. Seda selleks, et kui tõesti peaks kinni jääma, on koht kust libisema hakkab
Põkal on izuzu 2,2 masinalt pärit pump 20mm võlliga kahe punkti kinnitus.Hakkuril on nissan 2,3 pärit pump mis kolme punkti kinnitus ja 17 mm võlliga ja igavusest ise voolitud pimenuut võllil ja töötab raibe.Sobivad ilmselt kõik parempoolse pöörlemisega pumbad.
![[Pilt: khtz-t-25__315763-1030x579x90.webp]](https://cdn.riastatic.com/photosnewr/agro/goods/khtz-t-25__315763-1030x579x90.webp)