[Jesper]

See perfoseina kerge ümbertõstetavus, mille eest sa hea posu tukateid maksid, kaob ju kohe kui sinna seina peale midagi joonistama hakata Akudrelliga suvalise plaadi sisse kruvisid sisse-välja lasta pole mumeelest teabmis vaev ja ajakulu. Anoh päeva lõpuks taandub kõik rahale, oleks eelarve piiramatu, siis oleks mul ka kahtlemata kõik läikivad asjad kataloogist nagu välismaa reklaamides.

Aga perfo või mitte, suures plaanis on nende seinte koostamisel kaks filosoofiat, tööriistapõhine ja tegevuspõhine - kui alguses olid mul kõik asjad organiseeritud stiilis "siin reas on kõik tangid ja näpitsad mis mul on", siis ajapikku on asi kaldunud rohkem sinnapoole, et igal konkreetsel töökohal on täpselt need asjad, mida seal tehtavate tööde juures kõige tihemini vaja läheb. Viimasel ajal on lisandunud ka projektipõhist lähenemist, näiteks kui teadsin, et kaks järgmist nädalat maadlen istmetega, siis otsisin kõik polstriteemalised vidinad välja, lasin laua kohale kruvid ja riputasin need käeulatusse. Kui istmed autosse said, korjasin jälle kokku, pakkisin karpi ära ja võtsin kruvid välja. Samamoodi on plekitööde hooajal igasugu lukustuvad tangid, haamrid jms välja laotatud, kui suvi kätte jõuab, siis korjan kokku ja nende asemele tuleb tsiklihoolduse kola jne. Üks oluline nüanss on ka see, et tänapäeval on paljud tööriistad nii odavad, et mõistlikum on tuua Depost see täiendav paarieurone lehtvõti või sisekuuskant ning vastavasse "komplekti" lisada, selle asemel et iga kord garaaži teise otsa kõndida, alguses tooma ja siis viima.

Viimane uudis on see, et tegin tulevase puutööde laua koha pealt platsi puhtaks ja ettevalmistused ära, et selleteemaliste riistade jaoks ka eraldi stend tekitada - poleks eluilmas uskunud, et selline pühaduseteotus kunagi majapidamisse tee leiab, a näe võta näpust, meeldima hakkas Kuidagi tuleb ainult tuleohutuse vaates dekonfliktida vastuolu kohe suht lähedal asuva keevituslauaga.

Kolmas levinud variant on muidugi see, et tekitada igale horisontaalsele pinnale juhusliku sisuga kuhjad kõigest kättejuhtuvast ning siis pidevalt midagi otsides nende sees kolistada

[v126]

Surve  piduritorudes sõltub sellest palju vajutad. Tavalistel autodel jääb 100 baari juurde, raskematel hea võimendiga maasturitel 200 ja olevat mõõdetud isegi 300 baari. Ise mõõtnud ei ole, nii et ei tea kinnitada neid andmeid.

[bom]

Perfoseinaga seoses selline "õpi teiste vigadest" kommentaar, et ostsin ise kandurid-plaadid mitmes jaos ja mitmest kohast ja nüüd on tahtmatult mitu erineva sammuga kandurit seinas. Iga kord, kui on tarvis mõni konks vms osta, tuleb mõõta kinnitused üle. Ehk osta tasub mingi üldtunnustatud süsteem või selliselt müüjalt, kes sama toodet 8 aasta pärast ka müüb.

[meeterkeere]

See perfoseina kerge ümbertõstetavus, mille eest sa hea posu tukateid maksid, kaob ju kohe kui sinna seina peale midagi joonistama hakata Akudrelliga suvalise plaadi sisse kruvisid sisse-välja lasta pole mumeelest teabmis vaev ja ajakulu. Anoh päeva lõpuks taandub kõik rahale, oleks eelarve piiramatu, siis oleks mul ka kahtlemata kõik läikivad asjad kataloogist nagu välismaa reklaamides.

Aga perfo või mitte, suures plaanis on nende seinte koostamisel kaks filosoofiat, tööriistapõhine ja tegevuspõhine - kui alguses olid mul kõik asjad organiseeritud stiilis "siin reas on kõik tangid ja näpitsad mis mul on", siis ajapikku on asi kaldunud rohkem sinnapoole, et igal konkreetsel töökohal on täpselt need asjad, mida seal tehtavate tööde juures kõige tihemini vaja läheb. Viimasel ajal on lisandunud ka projektipõhist lähenemist, näiteks kui teadsin, et kaks järgmist nädalat maadlen istmetega, siis otsisin kõik polstriteemalised vidinad välja, lasin laua kohale kruvid ja riputasin need käeulatusse. Kui istmed autosse said, korjasin jälle kokku, pakkisin karpi ära ja võtsin kruvid välja. Samamoodi on plekitööde hooajal igasugu lukustuvad tangid, haamrid jms välja laotatud, kui suvi kätte jõuab, siis korjan kokku ja nende asemele tuleb tsiklihoolduse kola jne. Üks oluline nüanss on ka see, et tänapäeval on paljud tööriistad nii odavad, et mõistlikum on tuua Depost see täiendav paarieurone lehtvõti või sisekuuskant ning vastavasse "komplekti" lisada, selle asemel et iga kord garaaži teise otsa kõndida, alguses tooma ja siis viima.

Viimane uudis on see, et tegin tulevase puutööde laua koha pealt platsi puhtaks ja ettevalmistused ära, et selleteemaliste riistade jaoks ka eraldi stend tekitada - poleks eluilmas uskunud, et selline pühaduseteotus kunagi majapidamisse tee leiab, a näe võta näpust, meeldima hakkas Kuidagi tuleb ainult tuleohutuse vaates dekonfliktida vastuolu kohe suht lähedal asuva keevituslauaga.

Kolmas levinud variant on muidugi see, et tekitada igale horisontaalsele pinnale juhusliku sisuga kuhjad kõigest kättejuhtuvast ning siis pidevalt midagi otsides nende sees kolistada

Joonistused saab edukalt piirituse/lahustiga maha kui veekindlat markerit kasutada, tavalise markeri puhul veel lihtsam  

Kõik muu jutt muidugi õige

[klemm]

Võimalik, et sel teemal arutletud. Kui siis viide oleks tore. Küsimus. Aastaid ei ole olnud oma garaazi/tööruumi. Nüüd lausa selline kombo olemas ja vahepeal on hulk aastaid kõiksugu tööriistu kogutud. Varasemas garaazis tekitasin seintele "stendid" kuhu tööriistu paigutada. Kokkuhoiurotina olid need vanad mööbliplaadid, kuhu tarvikute hoidmiseks kruvid sisse keerasin. Nüüd tekitan sama süsteemi aga kas on kogemusest lähtuvalt soovitusi tööriistade grupeerimiseks ruumi ulatuses?  Oleks mõistlik võtta arvesse kogemusi vs. Järgmised paar aastat enamust riistu seintel ümber paigutada. Mingi ümberpaigutamine vastavalt minu eripäradest muidugi jääb ?

Kõik seinad, lauad, kapid ratastele. Alati on muidu liiga kaugel.

[Sten]

Võimalik, et sel teemal arutletud. Kui siis viide oleks tore. Küsimus. Aastaid ei ole olnud oma garaazi/tööruumi. Nüüd lausa selline kombo olemas ja vahepeal on hulk aastaid kõiksugu tööriistu kogutud. Varasemas garaazis tekitasin seintele "stendid" kuhu tööriistu paigutada. Kokkuhoiurotina olid need vanad mööbliplaadid, kuhu tarvikute hoidmiseks kruvid sisse keerasin. Nüüd tekitan sama süsteemi aga kas on kogemusest lähtuvalt soovitusi tööriistade grupeerimiseks ruumi ulatuses?  Oleks mõistlik võtta arvesse kogemusi vs. Järgmised paar aastat enamust riistu seintel ümber paigutada. Mingi ümberpaigutamine vastavalt minu eripäradest muidugi jääb ?

Täitsa olemas jah garaaži sisustamise teema
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=65751

[envi]

Surve  piduritorudes sõltub sellest palju vajutad. Tavalistel autodel jääb 100 baari juurde, raskematel hea võimendiga maasturitel 200 ja olevat mõõdetud isegi 300 baari. Ise mõõtnud ei ole, nii et ei tea kinnitada neid andmeid.

Uurisin ka interneti avarustest ja sain mitmel korral vastuseks +/-1000 psi, mis on ca 70 bar-i.
Kui piduri töösilindri läbimõõt on 25 mm, siis kolbi lükatakse välja...
1. 70 bar-i 343 kg
2. 100 bar-i 490 kg
3. 200 bar-i 980 kg
4. 300 bar-i 1472 kg
40 mm silindri puhul on kõik jõud 2,5x suuremad
Tänapäeval on üldjuhul kõik autod ABS-ga.
Seega...

[Mahno]

Moodsatel on hädapidurduse abi ka, mis laksab pedaali kiirelt ja lõpuni põhja, kui olukorra tuvastab. Rõhu laseb ilmselt maha abs libisemise tekkides. Sõltub rehvist ja teekattest ilmselt see maksimaalne rõhk.

Aga minu arusaamise järgi oli Lauri sõnum see, et ärge kasutage pidurites lõikurrõngastega liideseid, vaid tavalisi nö pasunaid ja siis on kõik hästi. Ja soovituse põhjus polnud rõhk.

[rocker]

Rõhuässad. Rääkige kuidas see tekkis. Peal on 40 tonni rauda ja klaasi mida see paralleelselt maakeraga hoidma peaks. Voolikud olid kõik elus ja pauku ei teinud.

[Marko]

 Rääkige kuidas see tekkis.

Kas viitsiksid täpsustada?

[lauren]

 Rääkige kuidas see tekkis.

Kas viitsiksid täpsustada?

Silinder on keskelt vähe paiste läinud.

[Marko]

Vaat kus teravsilm, tubli!
Kas see on lennuki teliku silinder? Liiga järsk maandumine sel puhul, pluss muidugi kerge kõrvalekalle materjali nõutavast tugevusest.

[tõnn]

Ülerõhk.
Hea, et ei rebenenud.

[Lauri_L]

Rääkige kuidas see tekkis. Peal on 40 tonni rauda ja klaasi mida see paralleelselt maakeraga hoidma peaks. Voolikud olid kõik elus ja pauku ei teinud.

Foto võiks kaugemalt olla... Kuid tegemist on tüüpilise näitega paari tööprotsessi kõrvalekalde kokkusattumusest ja eelkõige materjali (hüdrosilinder ise) kehvast kvaliteedist. Esineb olukordades, kus projekteerijad on tööks vajalikud silindri parameetrid välja arvestanud ja täpselt see on ka sinna (ilma varuta) pandud. Ja see, mis on pandud, on (näitlikult) tehtud Hiinas, mitte Saksamaal. Ma kahtlustaks siinkohal lisaks kehvale materjalile ka kolvi kinnijooksmist deformatsioonide ja avariilisest seisust tingitud tihendite tõttu, mille tulemusena on paistetus sedavõrd suur (ehk tekkinud on väike "paistetus", kolb hakkab kinni jooksma kui sul last peal ning edasi hakkab järgi andma koht mis on juba kahjustatud ehk veninud silindri seinad.

Vea olemust aitab klaaskuuli abil analüüsida teadmine, kas on ainuke silinder süsteemis või on täpselt sama protsessi tegevaid ja sama koormuse all olevaid teisi silindreid ning kuidas on asi üleüldiselt üles ehitatud. Kuna teha sellega enam midagi ei ole, siis mina huvi pärast võtaks maha ja lõikaks pooleks. Oleks huvitav teada saada, mis karul kõhus. Kui nii teed, siis jaga meiega ka.

Nähtuse ingliskeelne termin võiks olla "cylinder ballooning" ning antud juhul on tegemist nähtuse väga kiire eskalatsiooniga (mitte segi ajada sama asja puhul vaikselt tekkivate sisemiste lekete ja töövõimekuse vähenemisega). Google annab siinkohal samuti infot.

Edit: vaatasin Marko viidet lennuki telikule... Kui nii, siis on järsk süsteemi rõhu tõus igati päevakorral. Olen vaid kuulnud sellisest nähtusest, kuid pole ise näinud ega kohanud süsteemi, kus see nii juhtuda võiks. Vaevalt, et lennuki telikul sellises kohas ka kahtlasevõitu sulgklapp on nagu fotol näha... Minu post ajendatud peamiselt tööstushüdraulikast.

[tõnn]

Paneks ka ühe "piltmõistatuse"

Nimelt kuu alguses, kaks nädalat tagasi otsustas üks cng balloon pikkupidi pooleks minna ja oma lähedased balloonid laiali lennutada.
Ei juhtunud täitmise ajal.
Kogu majandus oli enne laiali lendamist konteineri sees, ehk keegi ei toksinud ega lõiganud keegi seal midagi.

https://www.delfi.ee/artikkel/120311748/...iline-jatk


https://www.delfi.ee/artikkel/120311593/...asiballoon

[deus]

Ma õuntelt ennustades pakun, et Rocker tahtis siin teile ninapihta panna, et näe, metalli lõi palliks aga kummivoolik ja liidestus jäi terveks ja te siin jahute piduritorude ja liideste üle.
Füüsika õnneks toimib siiski loogika järgi, mitte ettekujutuste.

[13piisab]

Mis füüsika toimimisest Sa täpselt räägid?

Ning "niigi õhukese seinaga" torust pajata palun samuti. See on ilmselt teooriaga seotud.

edit: et teooria kõrvale praktikat tuua, siis uurisin garaažis paari toru. Vasktoru markeering annab 4,75x0,9 ehk seinapaksus 0,9mm. Nn terastoru siseläbimõõduks saan mõõtes 3,1mm ja kuna täpsus pole suur, siis võrdluseks 3mm polt jääb sees loksuma. Niiet seinapaksus vasega sarnane, aga veidi väiksem - ca 0,8mm.

Hüdrotorude seinapaksus sõltub toru läbimõõdust ja rõhust.
Mida suurem toru läbimõõt, seda suurem seina paksus, sama rõhu korral.
Kui lõikerõngastega liide on pädev 200 bar-i ja enam rõhkudega hüdrosüsteemides, siis mille poolest on pidurisüsteem nii eriline, et seal see liide ei päde!?

Nõrgendab niigi õhukest seina veelgi.

(mu algne küsimus oli muidu TÜV seisukoha kui vaikimisi õige seisukoha kohta. Mitte selle kohta, kas ja mida keegi asjast täpselt arvab)

[Jesper]

Mitte, et ma oleks vastu järjekordsele googlefüüsikute grillimise peole, vastupidi, aga realistlikult, miks sa sellist jama toota tahad?

Ülevaatus on ülevaatus nagu sa isegi tead, kui viid selle vidina neile kandikul kätte, siis asjast midagi jagamata öeldakse "ei", kui teed paar kiiremat ringi mööda kruusateed, nii et ühendus on ülejäänud põhjaga sama värvi, kehitavad õlgu ja lähevad edasi päriselt tähtsate asjade juurde, nagu vasaku tagaukse klaasitõstuk ja tõkiskingade kleepsu värv.

Pasuna ja selle vastuse valtsimine pole ju mingi kosmoseteadus, suvaline hiinakomplekt teeb asja ka torusid auto küljest eemaldamata rahuldavalt ära, kui õnnestub otsi natuke kerest eemale painutada. Seaduse järgi on muidugi see ka keelatud, aga keda huvitab.

[13piisab]

Kui nii lihtsa teemana multitalendi praadimise võimalus kandikul ette antakse, siis tuleb ju kasutada

Veel teemavälisel suunal: need jätkud on auto all juba üle aasta olnud. Ei näe ma põhjust, miks nad seal edasi olla ei või. Kui toodetakse, müüakse ja on ka tehnoülevaatuse vaates (kelle töö ju ongi öelda, kui miski ei sobi) ok, siis ongi ju ok.
Küsimuse küsisin, kuna ei saanud telefonis nn oma ülevaatust kätte. Nüüd sain ja vastus oli, et kui on viisakas ja toimiv jätk, siis sobib. Küsisin ka, et kas on ok ka siis, kui seaduses näpuga järge ajama hakata - ses osas jäädi vastus võgu.
Täpiks annab kõike ajada - ka seda, kas vasktoru sobib ikka tehase nn terastoru asenduseks või on seegi "pidurite ümberehitus". Ning kas ja mis sert peaks torul, otstel ja pressijal olema, et ohutus oleks ikka garanteeritud.
Aga täpiks ajamine pole point. Point on teha asju mõistlikult. Ma olen oma neljale projektimasinale uued torud pannud (lasknud Lakis mõõdu järgi teha). Ei ole lemmiktegevus (veidigi moodsama masina tagapidurite torude viisakas install on paras günekoloogia) ning võtab ka oma aja. Lihtsalt seepärast, et mõni foorumikasutaja parema une saaks, ei kavatse teha.

[Jesper]

Lihtsalt infoks, teisi pidurisüsteemi komponente peale ketaste ja klotside ei sertifitseerita, lähevad tüübikinnituse alla. Ehk siis lihtsas keeles, remondi käigus ühendusi juurde teha ei tohi, aga muidu vastutab tööde kvaliteedi eest nende teostaja.