[speedsta]

Switchi toiteplokid. Kas sellistele asjadele oleks mingisugust praktilist rakendust? Ei sisalda suurt trafot, seega vaske ülemäära palju pole. Niisama vanametalli visata ka ei tahaks. Ideid?

   
   

[isandpauk]

42 volti on paras pinge 3 järjestikku ühendatud 12v pliiaku laadimiseks.
42 pidi olema ka elu mõte ühe filmi andmetel...

[Tegelane5]

Switchi toiteplokid. Kas sellistele asjadele oleks mingisugust praktilist rakendust? Ei sisalda suurt trafot, seega vaske ülemäära palju pole. Niisama vanametalli visata ka ei tahaks. Ideid?

 Kui selle toiteka tööle saab siis kindlasti oleks. Miski võimsam reguleeritav  step-down converter Aliexpressist 42V pealt tööle ja on korralik jõhkard labori toiteplokk olemas.
Labori toiteplokk= riistapuu millel saab pinge ja voolu vajaduse järgi paika keerata.

[speedsta]

Mul on selliseid 4tk, osad veidi erinevate parameetritega, kuid samasse auku. Töökorras kastide seest välja võetud. Kui keegi soovib omandada, andke märku. Raha ei küsi, aga pakkumise korral võib selle eraldada kuulsusrikastele Ukr autoabistajatele.

[jupiter22]

Tere! Küsimus keevitajatele. Sain mõnikümmend keevituselektroodi, mis pärinevad nõukaaja lõpust, eesti aja algusest.  Elektroodidel on see ots, mis läheb hoidikusse, märgistatud- tähistatud punase värviga. kas keegi oskab klaaskuuli pealt ennustada, mis tüüpi keevituselektroodidega võib tegemist olla?

[metsakohin]

Tere! Küsimus keevitajatele. Sain mõnikümmend keevituselektroodi, mis pärinevad nõukaaja lõpust, eesti aja algusest.  Elektroodidel on see ots, mis läheb hoidikusse, märgistatud- tähistatud punase värviga. kas keegi oskab klaaskuuli pealt ennustada, mis tüüpi keevituselektroodidega võib tegemist olla?

Tuleb kohe meelde vana lugu sovhoosi keevitajast, kes võttis paki kõige sandimaid elektroode, kastis otsapidi sinise russi värvi sisse, kuivatas ja siis igal hommikul pani mõned keevituslaua sahtlisse

[speedsta]

Pole just tehnika teema, aga siin (elu)kogemustega spetsialiste leidub, kes ka teab, mitte ainult ei arva. Mis parameetrite järgi ehitada suitsusauna keris? Pind ja ruumala on teada, aga mis mõõdus, st mis kivide kogusega keris teha, seda ei oska arvata. Või tehtigi vanasti nii silma järgi, kuidas hea tundus? Enda sauna leiliruumi mõõt on umbes 3x3,5 ja kõrgus 1,9m.

[korvimees]

Pole just tehnika teema, aga siin (elu)kogemustega spetsialiste leidub, kes ka teab, mitte ainult ei arva. Mis parameetrite järgi ehitada suitsusauna keris? Pind ja ruumala on teada, aga mis mõõdus, st mis kivide kogusega keris teha, seda ei oska arvata. Või tehtigi vanasti nii silma järgi, kuidas hea tundus? Enda sauna leiliruumi mõõt on umbes 3x3,5 ja kõrgus 1,9m.

Eks igas mõõdus kerisest saab suitsusaunas leili kätte, aga küsimus on, et mitu korda õhtu jooksul Sa seda leili nautida tahad? Mida pisem keris, seda vähem kordi saad õhtu jooksul laval käia. Ehk siis soovitavalt tee nii suur, kui ruumi poolest kannatab ja leili jätkub kauemaks. Suuremast kerisest saab ka kauem "kerget leili" välja võluda, kui väiksest.

SIIN on juttu ühe suitsusauna kerise rekonstrueerimisest. Ehk on abiks.

[maaks]

Pole just tehnika teema, aga siin (elu)kogemustega spetsialiste leidub, kes ka teab, mitte ainult ei arva. Mis parameetrite järgi ehitada suitsusauna keris? Pind ja ruumala on teada, aga mis mõõdus, st mis kivide kogusega keris teha, seda ei oska arvata. Või tehtigi vanasti nii silma järgi, kuidas hea tundus? Enda sauna leiliruumi mõõt on umbes 3x3,5 ja kõrgus 1,9m.

Eks igas mõõdus kerisest saab suitsusaunas leili kätte, aga küsimus on, et mitu korda õhtu jooksul Sa seda leili nautida tahad? Mida pisem keris, seda vähem kordi saad õhtu jooksul laval käia. Ehk siis soovitavalt tee nii suur, kui ruumi poolest kannatab ja leili jätkub kauemaks. Suuremast kerisest saab ka kauem "kerget leili" välja võluda, kui väiksest.

Meil oli kunagi sarnaste mõõtudega saun, siiski mitte suitsusaun - kerisel oli kate peal ja kattelt läks slepe korstnasse. Aga põhimõte oli sama, köeti pikalt, leek käis läbi kivide ja sauna minnes võeti söed välja ning pandi siiber kinni.
Mäletamist mööda kerisekivid paiknesid ca 0,6m läbimõõduga kestas ja neid oli seal ~0,7-0,8m jagu (arvutuse järgi ~200L). Saunas sai käi ikka mitu tundi järjest ja jagus ka naabritele. Ehk on abiks.

[honkomees]

Minu suitsusaunas käimine lõppes 50 a tagasi (liha suitsutamine ses saunas ca 30 tagasi) aga seda mäletan, et suitsusauna keris peab suur olema, köeti terve päev.

[Marko]

Siinsamas foorumis on ühe suitsusaunakerise ehitamist kajastatud u 10 aastat tagasi. Seal olid spetsialistide nimed ka juures ja natuke selgitusigi. Otsi need postitused üles!

[al101]

Mul oleks üks huvitav küsimus.

See puudutab mootoreid, mida pandi peale Moskvitsidele, Volgadele ja Villistele, ütleme 60-90 aastate mootorid.

Kas neist ühelgi mootoril on külm vs soe mootor meeletu soojuspaisumine?
Pean siis silmas olukorda, et külmast poest on mootor umbes nii hõre, et münt kukub läbi silindri ja kuumast peast muutub väga tihedaks või ei ole ikkagi sellist vahet?

Järgmine küsimus oleks, mis lõpuga õli on neile mootoritele tehasepoolt ettenähtud või millega teate, et sõidab? 30 40 50 60?

Kordan siis üle asjaolu, et õli esimene number näiteks 5W näitab selle voolavust külmana ja teine number näiteks 40, näitab selle voolavust 100 kraadi juures.
näiteks 5W40 õli. 40 kraadi juures on selle voolavus midagi 68-100 ja 100 kraadi juures 12,5-16 vahemikus tavaliselt. ASTM D445 mõõtmismetoodika kohaselt.

Samal ajal see 5W40 õli 0 kraadi juures on 800-1200 ehk siis meeletult paksem.

Ehk siis aimate ehk, kuhu ma tahan jõuda? 100 kraadi juures näiteks 40 lõpuga õli voolavusega 14 näiteks ja 0 kraadi juures näiteks 1000, olenevalt täpsest 5W40 õlimudelist, aga peab olema lubatud vahemikus.

Ja tahan rõhuda sellele, et tavaliselt saavad mootorid 40 lõpuga õliga hakkama 100 kraadi juures, ehk siis mingi 13-15 voolavusega.

Samuti rõhun selle 5W40 õli voolavuste erinevusele, 100 kraadi juures näiteks 14, 40 kraadi juures näiteks 80 ja 0c juures näiteks 1000.
Vaadake, kui meeletult palju paksem on see õli 0 kraadi juures.

Minu küsimus on see, et kui need mootorid saavad hakkama 100 kraadi juures 40 lõpuga õliga, ehk siis voolavusega näiteks 14, siis miks nad ei peaks hakkama saama 0 kraadi juures voolavusega 1000, mis on 71 korda paksem, kui 100 kraadi juures.

[giordanobruno]

Ma ei tea õlidest ja mootoritest midagi aga nõukaaja mootor/käigukast, nõukaaja õliga (kurat seda teab mis voolavusega) ZAZ-968A komplektina nimelt, muutus ~-30°C nii tihedaks, et starter ei jõudnud mootorit ringi ajada ja ka teise autoga vedamine ei suutnud mootorit/käigukasti ringi ajada. Ilma õlita oleks äkki isegi käinud ringi?! Ilmselt on jutt teemast mööda... Aga võib järeldada, et tänapäeva õlidest olid need piisavalt erinevad. Kuigi jah, ka nüüd ei käivitu mõned (tutikad ka) autod  -30°C-ga.

[zazik]

Ma ei tea õlidest ja mootoritest midagi aga nõukaaja mootor/käigukast, nõukaaja õliga (kurat seda teab mis voolavusega) ZAZ-968A komplektina nimelt, muutus ~-30°C nii tihedaks, et starter ei jõudnud mootorit ringi ajada ja ka teise autoga vedamine ei suutnud mootorit/käigukasti ringi ajada. Ilma õlita oleks äkki isegi käinud ringi?! Ilmselt on jutt teemast mööda... Aga võib järeldada, et tänapäeva õlidest olid need piisavalt erinevad. Kuigi jah, ka nüüd ei käivitu mõned (tutikad ka) autod  -30°C-ga.

Täpselt sama marki auto puhul mäletan, et talvel käivitada polnud probleem, kuid ainult sidurit lahutades. Käigukasti kaasapöörlemiseks tuli väga külma ilmaga üsna pikalt meelitada enne kui mootor tühikäigul vedada jaksas.

[Roland]

Mul tellis la küsimus.MTZ80.aretan sinna just starterit peale.Võtsin maha käivitusmootori ja hakkasin mõtlema.Seal see veesärgi ringlemine,KAs ma pean selle ringluse taasatama või võib selle lihtsalt konni panna.Kabiini soojendus mul pole.