[aavu]

Nii , värskelt vaadatud koht üle ja : teeületuskoht on siiski enne ringi , seega sõiduk liigub otse ,  või kuidas ? Ringilt "maha" pöörates on asi ühene , kuigi ...

2024 juuni kuus on olnud ühelt ringilt maha pööramisel selline segadusse ajav Anna teed märk. Kas nutiseadmes jalakäija või tõuksiga liikuja silmapiirile üldse satub kahe meetri kõrgusel olev märk???    

[mossepower]

Nii , värskelt vaadatud koht üle ja : teeületuskoht on siiski enne ringi , seega sõiduk liigub otse ,  või kuidas ? Ringilt "maha" pöörates on asi ühene , kuigi ...

2024 juuni kuus on olnud ühelt ringilt maha pööramisel selline segadusse ajav Anna teed märk. Kas nutiseadmes jalakäija või tõuksiga liikuja silmapiirile üldse satub kahe meetri kõrgusel olev märk???

Leidsin, et seda teemat on ka Redditis lahatud aasta aega tagasi:  Küsimus liikluseeskirja kohta : r/Eesti (reddit.com)

Kõige tõenäolisem seletus olukorrale sealt samast teemast on selline kui liiklusseaduses näpuga järge ajada:

...Antud juhul on paigaldatud “anna teed” märk niiet jalgratturile ja tõuksile teed andma ei pea. Kuna “anna teed” märk jalakäijatele ei kehti, siis neile peab ikkagi teed andma...

Samas väidetavalt Transpordiametis ollakse arvamusel, et anna teed märk kehtib ka jalakäijale:

Täname pöördumast. Antud teel on jalakäijate teeületuseks ettenähtud ohutussaarega ülekäigukohad, ülekäiguradasid ei olegi sinna ettenähtud. Jah, Liiklusseaduse järgi on juhil kohustus anda teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Antud ringristmikul on ülekäigukohtades tee andmise kohustus jalakäijal, selleks on paigaldatud vastavad liikluskorraldusvahendid, ülekäigukohtade ees on „Anna teed“ märgid.

Kui küsiti edasi Transpordiametilt, mis ajast kehtib "anna teed" märk jalakäijatele, siis mulle jäi mulje, et sellele enam vastust ei tulnud. Paras huumorinurk ühesõnaga see liikluskorraldus sealsetel ringidel.

[Telc]

...

...

Leidsin, et seda teemat on ka Redditis lahatud aasta aega tagasi:  Küsimus liikluseeskirja kohta : r/Eesti (reddit.com)

Kõige tõenäolisem seletus olukorrale sealt samast teemast on selline kui liiklusseaduses näpuga järge ajada:

...Antud juhul on paigaldatud “anna teed” märk niiet jalgratturile ja tõuksile teed andma ei pea. Kuna “anna teed” märk jalakäijatele ei kehti, siis neile peab ikkagi teed andma...

Samas väidetavalt Transpordiametis ollakse arvamusel, et anna teed märk kehtib ka jalakäijale:

Täname pöördumast. Antud teel on jalakäijate teeületuseks ettenähtud ohutussaarega ülekäigukohad, ülekäiguradasid ei olegi sinna ettenähtud. Jah, Liiklusseaduse järgi on juhil kohustus anda teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Antud ringristmikul on ülekäigukohtades tee andmise kohustus jalakäijal, selleks on paigaldatud vastavad liikluskorraldusvahendid, ülekäigukohtade ees on „Anna teed“ märgid.

Kui küsiti edasi Transpordiametilt, mis ajast kehtib "anna teed" märk jalakäijatele, siis mulle jäi mulje, et sellele enam vastust ei tulnud. Paras huumorinurk ühesõnaga see liikluskorraldus sealsetel ringidel.

Enne ringi ei pea jalakäijale teed andma
Ringilt maha pöörates pead andma teed jalakäijale, aga mitte juhile liiklusseaduse mõistes.
Samas arvestades:
Juhi liiklusreeglid 
§ 33.   Juhi üldkohustused
  (1) Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist.

...siis on pisut keeruline avariigrupile maha müüa juttu, et sa olid tähelepanelik nägemaks tavapärasest ringristmikult mahasõidust erinevat olukorda, ehk siis vähendatud mõõtudega, tagumise küljega sinu poole "anna teed" märki, aga ei näinud tõuksijuhti, kes seda märki ignoreerides sulle ette sõitis.

[Marko]

 vähemalt kord aastas tasuks LS rahulikult ja mõttega läbi lugeda.
Esiteks lihtsalt mäluvärskendus, teiseks on seal aegajalt ka olulisi muudatusi.

See on tipptegija, kes nii käitub. Ise olen võtnud jupikaupa, mingi segase olukorra üle väitlusse sattudes või sellist lugedes olen konkreetse asja omale alati selgeks teinud. Loomulikult järgneb ka teavitus kui olen teadmatusest ise jura ajanud oponendile. Abiks seegi.

[v6sa]

Nii paistab ummikust möödapressimine päästeauto kabiinist:
https://www.youtube.com/watch?v=nMeQM51xvls

Muljetavaldav täpsus ja kannatlikkus...

Mõne lamba viskas ikka sisse.

[spark]

Muljetavaldav täpsus ja kannatlikkus...

Mõne lamba viskas ikka sisse.

Peale pääste vms. auto ristmikult läbi sõitmist juhtub on see, et ristmikul on liiklus sassis ja need õnnetud kes eest tulid ja kuskile sõitsid või jäid keset risti seisma, neil ei lasta tavaliselt oma manöövreid lõpetada. Sest teistpidi liikujatel hakkab roheline põlema.
Lõõtsaga buss on keset ristmiku (Sõle tn ja Kolde pst. ristmikul, Tallinnas) ja ootab oma pööret vasakule, tema ees veel üks auto (keegi sõitis roosaga üle ja politsei vilkuritega järgi) ees olnud auto sai ära sõita, aga buss jäi kest risti. Jalakäijad vaatasid juhti kurja pilguga kuna pidid õmber bussi esiosa kõndima, selle asemel, et järgmist rohelist oodata. See tegevus jällegi, lõi bussijuhil närvi mustaks, ja see keeras esimesel võimalusel vasakule üritades seal teed ületanud jalakäijaid alla ajada ...

[ZIL 131]

§ 7.   Fooritulede tähendus
  (1) Ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli.
Tuled tähendavad järgmist:
  1) roheline lubab liikuda;


Lihtne ju. Roheline ei käse liikuda.

[honkomees]

Korrektsuse mõttes: ei käsi (käskima pööramine)

[v6sa]

Nõme lugu: https://www.delfi.ee/artikkel/120333971/...lm-inimest

Üks lõikas kurvi ülbes tähelepanematuses ja teine oli auto liikumise järgi nutijoobes. Nalja nabani... Proff võiks ikka suuta ära näha, kui vastutulija hakkab esirattasse sõitma, aega ju oli mõni sekund. 25 m/s...

Tädi ei teleporteerunud ette paralleeluniversumist ega tuhisenud välja mingi nurga tagant. Oli selgelt näha umbes kolm sekundit, et kaldub...

Olen jah kuri, sest kahte samasugust kaapelaudset oinast tuli täna libedal päästa... Ning ring oli ainult 400 km.

Tartu maantee kaherealise keskpiire hoidis täpselt samasuguse avarii täna ära. Ühel hetkel olid järjed piirdes ja praht II reas ning mõne kilomeetri pärast lonkas teeservas rullis tiiva ja lipendava stangega tühja esirehvijäänusega valge kaubik parkla poole. Nemad pääsesid ehmatusega.

[zazik]

Nõme lugu: https://www.delfi.ee/artikkel/120333971/...lm-inimest

Üks lõikas kurvi ülbes tähelepanematuses ja teine oli auto liikumise järgi nutijoobes. Nalja nabani... Proff võiks ikka suuta ära näha, kui vastutulija hakkab esirattasse sõitma, aega ju oli mõni sekund. 25 m/s...

Ma seda kurvilõikamist küll väga ei täheldanud seal. Ja ega sellel suure juhil palju midagi teha polnud, mammi kaldus ju üle joone alles viimasel hetkel enne kokkupõrget. Ei olnud sirge tee, et suure juht oleks kaugelt kõrvalekaldumist näinud, samuti polnud kurvi peal kuhugi väga minna. Kui olekski üritanud, tulnuks tabamus ilmselt haagise telikusse.

Nutijoovet ma sellel 70+ tädil pigem ei kahtlustaks, pigem kiilus midagi muud kinni. Eriti veider oli see, et peale laksu pani sama hurraaga edasi, alles miski pool kilti hiljem jäi seisma.

[v6sa]

Ma seda kurvilõikamist küll väga ei täheldanud seal. Ja ega sellel suure juhil palju midagi teha polnud, mammi kaldus ju üle joone alles viimasel hetkel enne kokkupõrget. Ei olnud sirge tee, et suure juht oleks kaugelt kõrvalekaldumist näinud, samuti polnud kurvi peal kuhugi väga minna. Kui olekski üritanud, tulnuks tabamus ilmselt haagise telikusse.
...

Videolt paistab vastutulija vahetult joone kõrval sõitvat. Tahaks isegi öelda, et joone peal. Mida rohkem ise ahnitsed, seda vähem jääb vigade korrigeerimiseks ruumi.

Mingi 10 sentimeetrit seal puudu jäi. Igatahes said esirattad kenasti kokku koos õhkulennanud vasakust juhtrattast tulenevate järelmitega. Kui tädi oleks maandunud tagateljes või haagise telikus, ei oleks krusa kabiiniga vastutulija tenti sõitnud. Tädil vahet poleks olnud.

Kui keegi on sarnase õnnetuse üle elanud suure roolis, siis huvitab: kas lööbki rooli vääramatult käest ära või on võimalik tegelikult vastu keerates maandumise kohta valida? Kändu sõitmisel ei löö rooli käest ära (kui just samal ajal telefonis ei surfa), aga see pole avariiga võrreldava vägivaldsusega protseduur ka.

Loomulikult ei saa välistada ka terviseriket, seestumist, rooliluku pealejooksmist vms. juhist vähem sõltuvat põhjust, miks linnamaastur jätkas tee paremale pööramisest hoolimata liikumist otse. Samas tõenäosus neid ei toeta...

[Aare72]

Selline pauk kümnesse lööb rooli kindlasti käest. Nii lühikese vahemaaga ei jõua enam korrigeerida ka, ole nii proff kui tahes, eriti koormaga veel. Võis lüüa ka roolihoovastiku kõveraks kuigi pilt justkui seda ei kinnita.

Veokijuht sõitis tõesti liiga telgjoone lähedal/peal lausa. Säärane käitumine on lausaline et mitte ütelda epideemiline (loomulikult mitte üksi veokijuhtide hulgas). Kuigi teises äärmuses jälle - öeldakse, et viisakas veokijuht on kraavis juht...

Lisan juurde. Veokijuhi paiknemine teel on seda kummalisem, et tegemist (tundub olema) lätlasega. Vähemalt tendikirjed annavad sellest aimu. Lõunanaabrid hoiavad omas riigis teadupärast rohkem paremale serva, eriti aeglasemad liikujad. Kas tõesti piiri ületus mõjub nii halvasti...?!?

[olli]

Arvestades et ratas risti all siis vaevalt seal midagi enam korrigeerida oli võimali. Kokkuvõttes väga õnnelik pauk. Eriti sellel mammi jaoks. Loodetavasti teeb ise õiged järeldused.

[v6sa]

Arvestades et ratas risti all siis vaevalt seal midagi enam korrigeerida oli võimali. Kokkuvõttes väga õnnelik pauk. Eriti sellel mammi jaoks. Loodetavasti teeb ise õiged järeldused.

Mõtlesin korrigeerimise all  viimast kahte sekundit enne pauku. Aega keerata ju oli, kui silmad just ekraanis polnud. Peale pauku ei korrigeeri enam midagi, see on selge.

Harva on nii selgelt ja puhast videot õnnetusest...

[indreksirk]

Arvestades et ratas risti all siis vaevalt seal midagi enam korrigeerida oli võimali. Kokkuvõttes väga õnnelik pauk. Eriti sellel mammi jaoks. Loodetavasti teeb ise õiged järeldused.

Mõtlesin korrigeerimise all  viimast kahte sekundit enne pauku. Aega keerata ju oli, kui silmad just ekraanis polnud. Peale pauku ei korrigeeri enam midagi, see on selge.

Harva on nii selgelt ja puhast videot õnnetusest...

Kas oli ikka 2 sekundit aega? Või oli näiteks 1,5 +/-?

Veoauto juhi jaoks piiras nähtavust sõiduauto ees liikuv veoauto, mille möödudes nähtavuse tekkides oli sõiduauto oma sõiduraja keskel ehk tavaline olukord liikluses (ehk seda varasemat tee äärest sõiduraja keskele liikumist ta ei näinud). 

Ja kui sekundi pooleksajamiseks läks, siis ekspertiisides loetakse juhi reageerimisajaks 0,8 sekundit, kuid üheski õigusaktis ei ole seda sätestatud, milline peab olema tegelikult inimese reageerimisaeg, et oleks õigus liikluses osaleda. Reageerimisaeg on erinevates olukordades ka väga suure erinevusega - poksija poksiringis reageerib veel enne vastase lööki, kuna saab tema kehaasendist aru, mis suunast löök tuleb. Teatris või kohvikus teed juues oled enne pikali maas, kui üldse arugi saad, et sind löödi. Linnaliikluses on närvid ergul, maanteel teeb rutiin loiuks. Rääkimata mõõdukast väsimusest, meeleolust või muudest segavatest teguritest (kliima reguleerimine, pilk tahavaatepeeglise, spidomeetrile või muudele näidikutele jne), mis ei ole seaduserikkumised, kuid võivad ja pikendavadki reageerimisaega murdosa sekundite kaupa. 

Veoauto juhile saab küll ette heita seda, et ta ei sõitnud asulavälisel teel sõidutee parema ääre lähedal (LS § 45 lg 7). Kahetsusväärselt paljud autojuhid arvavad, et võivad ka asulavälisel teel sõita kogu sõiduraja piires, kuid see LS § 45 lg 1 sätestatud nõue on üldnorm, millele erisuse kehtestabki viidatud LS § 45 lg 7. Kui õigusteoreetiline lähenemine tundub liiga keeruline, siis tasub loogiliselt mõelda, et miks peaks üldse kehtestama sellist normi, kui nagunii võiks sõita kogu sõiduraja piires. Sätte eesmärk on juba eelnevalt välja öeldud - see annab konkreetsel teel võimaliku suurima puhvri olukordadeks, kus emb-kumb vastassuunas liikuvatest juhtidest kaldub liiga vasakule. Alati ei päästa, kuid võib ära hoida ka raske õnnetuse. Seekord oleks ilmselt kokkupõrge ikkagi toimunud.   

Veoauto juhi sellisel käitumisel võib lisaks arrogantsusele olla ka muu põhjendus - näiteks pikiroobastes sõitmise vältimiseks sõidetakse nende kõrval. Valikus on sõitmine ratastega teepeenral või tee telgjoone lähedal. Mõlemal valikul on positiivsed ja negatiivsed aspektid. 

Liikluses ei ole ükski olukord must-valge ning üksnes harvadel juhtudel saab öelda, et vaid üks osapool oli üksinda kõik valesti teinud. Isegi kui teisele osapoolele ei saa ette heita konkreetset liiklusseaduse nõuete rikkumist või rikkumine ei ole otseses põhjuslikus seoses tagajärjega, siis mõistlik ja ettenägelik juht suudab ära hoida peaaegu kõik õnnetused. Seda meie liikluspilt tõestab iga päev - kirume mõistusevastaseid manöövreid, kuid konkreetse õnnetuseni jõuame oluliselt harvem.

Ohutut liiklemist ja ettenägelikkust soovides.

[spark]

[
... ei sõitnud asulavälisel teel sõidutee parema ääre lähedal (LS § 45 lg 7). Kahetsusväärselt paljud autojuhid arvavad, et võivad ka asulavälisel teel sõita kogu sõiduraja piires, kuid see LS § 45 lg 1 sätestatud nõue on üldnorm, millele erisuse kehtestabki viidatud LS § 45 lg  

Veoauto juhi sellisel käitumisel võib lisaks arrogantsusele olla ka muu põhjendus - näiteks pikiroobastes sõitmise vältimiseks sõidetakse nende kõrval. Valikus on sõitmine ratastega teepeenral või tee telgjoone lähedal. Mõlemal valikul on positiivsed ja negatiivsed aspektid. 

Ohutut liiklemist ja ettenägelikkust soovides.

See et sa pead keskel sõima ...
Teine "jama" on autodel reahoidmise süsteem (mul on see välja lülitatud) mis "segab" paremas ääres sõitmist.
Kolmas, mida teeb maanteeamet (ja mis teiselt poolt segab ja eksitab Indreku viidatud seaduse täitmist) on pikivahe hoidmise ruudukesed. Need tehakse sõidurea keskele ja kui nad on keskel siis sõidetakse nendest ruudukestest üle auto keskosaga.

[v6sa]

Kas oli ikka 2 sekundit aega? Või oli näiteks 1,5 +/-?
...

Kui ajakood all õige on (ja minu arvates on), siis tuleb avariissõitnud veoki kabiini nähtavaleilmumisest vastutulija kongi nurga tagant pauguni isegi 3+ sekundit, mitte <2.

Tagumine mees, kelle videot me siin tarvitame, jõudis kabiini pea meetri paremale viia vähema ajaga...

Küsimus pole avarii vältimises. Selle oli maastrurinna vältimatult ära korraldanud trajektoori valiku ja tegevusetusega kriitilisel hetkel. Küsimus on selles, kas veoki ratas rebitakse avariis millegi taha haakumise haakumise tõttu vasakule lõpuni välja või suudab juht esiratta pöörata sedapalju ära, et löök tuleb velje kilbi pihta serva asemel ning auto üle säilib mingigi kontroll. Kas ta rammib kogu impulsiga vastutuleva autorongi haagist või õnnestub tal sellest mööduda. Tema valik oli jätta tulemus füüsika otsustada. Õnneks jäi ellu.

Samas märgiti õigesti: kui kõik asjaosalised jäävad koos kraavipervele, siis on õigusemõistmiseks rohkem alust ja huvitatud osapooli.

Palun mitte valesti aru saada - ma ei otsi süüdlast. Selleks on seatud ametnikud. Ma näen liikluses murelikusktegevat nutijoobepandeemia puhangut koos tahtmatusega näha ette oma tegevuste järelmeid. Ikka nõutakse: MINUL on õigus...

[honkomees]

Veoauto juhile saab küll ette heita seda, et ta ei sõitnud asulavälisel teel sõidutee parema ääre lähedal (LS § 45 lg 7). Kahetsusväärselt paljud autojuhid arvavad, et võivad ka asulavälisel teel sõita kogu sõiduraja piires, kuid see LS § 45 lg 1 sätestatud nõue on üldnorm, millele erisuse kehtestabki viidatud LS § 45 lg 7. Kui õigusteoreetiline lähenemine tundub liiga keeruline, siis tasub loogiliselt mõelda, et miks peaks üldse kehtestama sellist normi, kui nagunii võiks sõita kogu sõiduraja piires. Sätte eesmärk on juba eelnevalt välja öeldud - see annab konkreetsel teel võimaliku suurima puhvri olukordadeks, kus emb-kumb vastassuunas liikuvatest juhtidest kaldub liiga vasakule. Alati ei päästa, kuid võib ära hoida ka raske õnnetuse. Seekord oleks ilmselt kokkupõrge ikkagi toimunud.   

Veoauto juhi sellisel käitumisel võib lisaks arrogantsusele olla ka muu põhjendus - näiteks pikiroobastes sõitmise vältimiseks sõidetakse nende kõrval. Valikus on sõitmine ratastega teepeenral või tee telgjoone lähedal. Mõlemal valikul on positiivsed ja negatiivsed aspektid. 
...

Loomulikult on Indrekul õigus aga see LS nõue ei ole kõigis oludes mõistlik.
Ühe näite tõi Indrek ise, lisaks on veel hulk põhjuseid liikuda võimalikult tee keskel.
1. Pehmete teepervede ja/või lobjaka puhul võib väga kergelt leida end kraavist, ainult väheke läheb rool paremale ja juba kisubki kraavi, manöövriruumi ei jää.
2. Igasuguse ootamatuse korral, nt lõhkev rehv, annab tee keskel olek rohkem võimalusi leida ohutu trajektoor. Palju meil neid liig tiheda liiklusega teid ikka on, pääliina kandist ma ei räägi.
3. Metsloomad - kui teepervest jääb autoni natuke rohkem maad, siis jõuab midagi ette võtta.
4. Teepervel liikujad, ketivenituspingi operaatorid, koerajalutajad jms võivad jääda pimedas märkamatuks ja pärast on hilja või tuleb teha rooliga nii äkiline liigutus, et tagajärgi ei oska ennustada.
5. Vastutulev auto markeerimata kitsal teel surub teepervel liikuja kraavi. Kui sõidad keskel ja siis vahetult enne kohtumist võtad natuke paremale on kindel, et sind ei suruta ühe rattaga pehmele teepervele või lobjakasse, mis viib kraavi. (Minu sõiduõpetaja õpetas 1970-ndatel just nii gaz-51 liiklema)

Kõik see ei käi muidugi tiheda liiklusega, joonitud teede ja valge aja ning ilusa ilmaga liiklemise kohta

[MeelisV]

Otse silma paistev päike nagu ei võinud kaasa aidata vanemal inimesel kõrvalekallet tekitada ?

[Peeter2]

Rääkides sõiduraja keskel sõitmisest. Ma ise sõidan enamasti parema äärejoone lähedal. Selleks on lisaks ohutusele pragmaatiline põhjus - sõiduraja keskel on tee roopasse kulunud ja krobelisem. Teatud teelõikudel on selgesti tajutav rehvimüra vahe - ääres sõita on vaiksem kuna seal on tee siledam.