(06-11-2024, 07:05 AM)v6sa Kirjutas: (05-11-2024, 11:51 AM)olli Kirjutas: Arvestades et ratas risti all siis vaevalt seal midagi enam korrigeerida oli võimali. Kokkuvõttes väga õnnelik pauk. Eriti sellel mammi jaoks. Loodetavasti teeb ise õiged järeldused.
Mõtlesin korrigeerimise all viimast kahte sekundit enne pauku. Aega keerata ju oli, kui silmad just ekraanis polnud. Peale pauku ei korrigeeri enam midagi, see on selge.
Harva on nii selgelt ja puhast videot õnnetusest...
Kas oli ikka 2 sekundit aega? Või oli näiteks 1,5 +/-?
Veoauto juhi jaoks piiras nähtavust sõiduauto ees liikuv veoauto, mille möödudes nähtavuse tekkides oli sõiduauto oma sõiduraja keskel ehk tavaline olukord liikluses (ehk seda varasemat tee äärest sõiduraja keskele liikumist ta ei näinud).
Ja kui sekundi pooleksajamiseks läks, siis ekspertiisides loetakse juhi reageerimisajaks 0,8 sekundit, kuid üheski õigusaktis ei ole seda sätestatud, milline peab olema tegelikult inimese reageerimisaeg, et oleks õigus liikluses osaleda. Reageerimisaeg on erinevates olukordades ka väga suure erinevusega - poksija poksiringis reageerib veel enne vastase lööki, kuna saab tema kehaasendist aru, mis suunast löök tuleb. Teatris või kohvikus teed juues oled enne pikali maas, kui üldse arugi saad, et sind löödi. Linnaliikluses on närvid ergul, maanteel teeb rutiin loiuks. Rääkimata mõõdukast väsimusest, meeleolust või muudest segavatest teguritest (kliima reguleerimine, pilk tahavaatepeeglise, spidomeetrile või muudele näidikutele jne), mis ei ole seaduserikkumised, kuid võivad ja pikendavadki reageerimisaega murdosa sekundite kaupa.
Veoauto juhile saab küll ette heita seda, et ta ei sõitnud asulavälisel teel sõidutee parema ääre lähedal (LS § 45 lg 7). Kahetsusväärselt paljud autojuhid arvavad, et võivad ka asulavälisel teel sõita kogu sõiduraja piires, kuid see LS § 45 lg 1 sätestatud nõue on üldnorm, millele erisuse kehtestabki viidatud LS § 45 lg 7. Kui õigusteoreetiline lähenemine tundub liiga keeruline, siis tasub loogiliselt mõelda, et miks peaks üldse kehtestama sellist normi, kui nagunii võiks sõita kogu sõiduraja piires. Sätte eesmärk on juba eelnevalt välja öeldud - see annab konkreetsel teel võimaliku suurima puhvri olukordadeks, kus emb-kumb vastassuunas liikuvatest juhtidest kaldub liiga vasakule. Alati ei päästa, kuid võib ära hoida ka raske õnnetuse. Seekord oleks ilmselt kokkupõrge ikkagi toimunud.
Veoauto juhi sellisel käitumisel võib lisaks arrogantsusele olla ka muu põhjendus - näiteks pikiroobastes sõitmise vältimiseks sõidetakse nende kõrval. Valikus on sõitmine ratastega teepeenral või tee telgjoone lähedal. Mõlemal valikul on positiivsed ja negatiivsed aspektid.
Liikluses ei ole ükski olukord must-valge ning üksnes harvadel juhtudel saab öelda, et vaid üks osapool oli üksinda kõik valesti teinud. Isegi kui teisele osapoolele ei saa ette heita konkreetset liiklusseaduse nõuete rikkumist või rikkumine ei ole otseses põhjuslikus seoses tagajärjega, siis mõistlik ja ettenägelik juht suudab ära hoida peaaegu kõik õnnetused. Seda meie liikluspilt tõestab iga päev - kirume mõistusevastaseid manöövreid, kuid konkreetse õnnetuseni jõuame oluliselt harvem.
Ohutut liiklemist ja ettenägelikkust soovides.