[isandpauk]

Seesamuses MTÜ-s tehti täna jälle ka Pelgulinnas tööd.

Vahetasin ära Sorento "Folk" esidifri, kuna alloleva membraan oli teadaolevalt ja kontrollitult katski ja ei lülitanud.

Oli päris paras pusimine, et see raske rauast põrsas sillatala ja karteri vahelt välja keerutada. Õnneks sai väljavõtmisel õiged liigutused meelde jäetud ja teist põrsast alla upitades samu liigutusi vastupidiselt tehes oli jurakas hetkega oma kohal.
Veovõllide külgesaamisega veel pisut pusimist ja siis sai juba testida.
Test näitas, et lisaks difrile tahab vahetamist ka pumbakesekene aku juures. See on õnneks mugavam kui palavaga auto all aeleda.

Kuna esikardaani üks ots oli juba lahti, tundus mõistlik enne kinnikruvimist ristid üle loksutada. Tulemus - võtsin kardaani alt ära ja tõstsin risuhunnikusse.

Lisandus: Jumper on ka tänasest alates ülevaatusega ja igati tänavalegaalne.

Minu Kommentaar ülaltoodud postitusele sobib tööriistade teemasse sobib rohkem, kui originaalteemasse.

Pean tänama ühte head vigurit, mille sain hiljuti otse aliekspressist (45 raha, hinna sees paari päevane transa Hispaaniast). 

Hankisin selle asja tegelikult pidurite õhutamiseks aga esimest korda kasutust leidis hoopis esisilla membraani, "vaakum" torude/voolikute ja pumba kontrollimisel.
Proovisime selle viguriga tekitada vaakumit olemasoleva silla membraanis ja panna silda lülitama (otse silla torul muidugi). Ei õnnestunud. Vaakum kadus mõne sekundiga - pumbal olevalt kellalt hea vaadata. Lükkasime käsipumbal oleva rõnga teise asendisse ja pump hakkas tootma survet. Sillas ikka midagi ei muutunud. Eelmisel omanikul oli järelikult õigus, et membraan katki.
Ksf. Telc lohistas kohale doonorsilla ja bingo-bongo - vaakumi asemel natuke survet sisse ja oligi vedu taga. Surve kuhugi ei kadunud kah kella järgi.
Ei saagi aru, miks me seni arvasime, et see sild vaakumiga lülitub? Igatahes oleme nüüd targemad.
Uus sild läks külge ja kuna vedu ikka ei lülitanud, siis sellesama kella järgi oli võimalik tuvastada, et auto küljes olev, akvaariumipumpa meenutav klots ei tooda survet.
Kui oleks teadnud, kui kasulikuks selline jublakas võib osutuda, oleks selle juba ammu hankinud.

Eile sai seda vigurit kasutatud diislil kütuse "üles" tõmbamiseks. Käsipump käis pikalt tühja, ilmselt oli liiga kuiv. Panin komplektis oleva paagi voolikutele vahele, leidsin komplektist sobiva kummiluti, mis istus KS pumba poolsesse vooliku otsa ja voila - mõned sekundid hiljem oli küte läbi filtri ja käsipumba üles imetud. Super! PS. asi saadaval soodsalt lisaks aliekspressile ka kodumaisest antehnikast)

[Kult]

Noco boost gb150 lõpetas koostöö, youtube põhjal pole viga suur. vaid mingid väiksemad jubinad(dioodid ja midagi veel äkki) tuleks välja vahetada(jootmise teel). Kas on keegi teada kes nende nocodega tegeleb või üldse selliste asjadega.

[Lauri_L]

Teadjamad mehed palun jagage lollile kogemusi ja mõtteid.

Kodukasutusse universaalne freespink - mitte päris mini, vaid asi millega annaks üht-teist ikka (oma tarbeks) teha? Seni freespingiga kogemus puudub, kuid aeg-ajalt vajadus karjub. Ei jõua detailiga sinna-tänna joosta, et keegi ära teeks. Ja muidugi tahaks ka ise õppida ning osata...

Kas uus Hiinlane (näiteks see: https://koneita.com/et/metalli-freesping...nkone.html) või heas töökorras nõukaaegne raud (nt. kompaktne 675)?

Olen vaadanud ka NGF-110 derivaate, aga seal väga midagi suuremat ei tee. Kui vertikaalpea külge panna, siis ei mahu enam midagi alla. Laud on olematu, ettenihe ka puudub. 

Romust üles ehitama ei taha hakata - projekte niigi, mida ei jõua ära teha ning mida pole veel alustanudki , remontimiseks ka pinki soetada ei taha....


Tänud kõigile ette.

L.

[qwerty009]

Heas korras nõuka aegse pingi leiad kord 5 aasta jooksul - st sellist asja pmst ei eksisteeri. 
675 pingil ei mahu samamoodi suurt midagi kruustangide ning spindli vahele.

[olli]

675 on üldiselt päris asjalik. Korralikust rauast asi. Suurimaks puuduseks on ehk vähene ruum vertikaalses suunas. Mida saab küll mõneti leevendada nt koonuse siseste tsangide jm vähe ruumi nõudvate tööriistade kasutamisega. Puudust tunnen digi joonlaua olemasolust. Pole süvenenud, kas/kuidas 675 külge õnnestuks midagi panna. NOVA puhul on äkki tehasest juba valmisolek olemas.

[Lauri_L]

Tänud kommentaaride eest qwerty009 ja olli. Nova kohta olen tänaseks saanud päris palju tagasisidet. Tagasiside vs hind poes jätab selle kaubamärgi freespingid esialgu kõrvale.


Paneks aga järgmise tööriistade alase küsimuse. 

Kas kellelgi on olemas akustiline või optiline mootori hammasrihma pingsust mõõtev seade? Loomulikult võib olla ka akustiline/optiline+mehaaniline. Ja kas keegi on nõus seda mingil ajahetkel laenama või vajadusel mõistliku tasu eest Harjumaal tulema ja mõõtmisel abiks olema? Täna endale sellist päris lubada ei saa, kuid ehk on mõnel heal inimesel siiski olemas?

Kas autode hammasrihma pingsuse mõõtmise puhul saab usaldada nutitelefoni äppe, mis samuti hertse mõõdavad või on need (suure tõenäosusega on) ebausaldusväärsed? Neid on erinevaid, kuid tunduvad liiga "universaalsed" olema.

[isandpauk]

Mingi hetk uurisin ka, kuidas mu Vivarol rihma peaks pingutama ja siis selgus, et ei ole mingit sellist kõrgtehnoloogilist tilulilu vaja, kuigi manuaali järgi peaks kasutama.
Paned rihma lihtsalt pingule käe järgi ja hoolitsed selle eest, et pinguti püsiks omal kohal.
Nägin videot ka sellisest vivarost, mis oli ilmselt aastaid käinud lõdva rihmaga, kuna pingutuspolt oli lahkunud.

[hobiautod]

Ķas sellest jubinast pole abi pingsuse mõõtmiseks?

https://www.antehnika.ee/toode/991/hamma...nge-moodik

[M.R.]

"Sonic tension meter"  Gatesi oma on olemas. Kas on teada referentspunktid?

[Lauri_L]

Suur tänu kõigile kommentaaride eest.

Osade mootorite puhul on hammasrihma vahetus nagu kondoomi kasutamine - võtad kiirelt pakist välja, venitad peale ning pingutad ära. Töö saab ruttu tehtud ning tulemus on just see mida vajasid.

Teiste mootorite puhul aga pead arvestama mitme muutujaga. Kui ei arvesta, siis remondiarve on julgelt viiekohaline. Muutujateks nt rihma venivus (erinevad rihmad, tootjad ja otstarve), materjali paksus (tootjati erinev, muudab rihma massi), rihma mass (mis muudab rihma tekitatavat vibratsiooni sagedust), hamba kuju (ühel mootoril võivad olla erineva hamba kujuga rihmad ja rihmarattad), hamba sügavus (tootjate lõikes kõigub), pinguti tüüp (automaatne, poolautomaatne, manuaalne). Arvestada tuleb ka kui suures ulatuses puutub rihm kokku rihmaratta pinnaga. Kui on väiksem kokkupuutepind, siis lõdva rihmaga suurem võimalus et viskab hamba üle. Ja kokkuvõttes ongi nii, et mõnikord tuleb kasutada usaldusväärsemaid mõõteriistu ning ise arvesse võtta kõike eelnevat.

Ķas sellest jubinast pole abi pingsuse mõõtmiseks?
https://www.antehnika.ee/toode/991/hamma...nge-moodik

Sellisest on kindlasti abi ja selle hinnaga tasub osta. Keerulisemates olukordades pigem tulemuse kontrollimiseks, mitte lõplikuks reguleerimiseks.

"Sonic tension meter"  Gatesi oma on olemas. Kas on teada referentspunktid?

Väga super! Gates'i oma on seade, mida konkreetse mootori tootja tungivalt kasutada soovitab. Kas konkreetsel seadmel on andur kaabli otsas või painutatava "varre" otsas? Esimene oleks ligipääsu õigele mõõtekohale arvestades parem.

Ma olen nüüd igati loll kuubis ning amatöör ruudus (täiesti ilma irooniata), sest ei suuda aru saada, mida on mõeldud referentspunktide all. Mulle on teada nõutav rihma vibratsiooni sagedus (piirkond 100Hz +/-), väntvõlli asend kraadides TDC suhtes kus peab mõõtmist teostama, füüsiline mõõtekoht, ümbritseva keskkonna temperatuur, rihma asend ja ettevalmistus kordusmõõtmiseks. Saab ka rihma kaalu meetri kohta ära mõõta, kui mõõteriist seda arvestab või kaasas olev mõõtetabel seda aparaadi seadistamiseks vajama peaks. Kogemused kahjuks sellise seadmega töötamisel puuduvad ning püüan tugineda andmetele, mida tean või millele on mootori tootja poolt viidatud. Kui mingi info veel vaja on, siis ehk ksf M.R. viitab. Oleksin selle üle väga tänulik. Siis saan uurida kogu vajaliku info. Pole mõtet hobusele selga istuda, kui sadulat veel ei ole.

Lugupidamisega,
Lauri

[M.R.]

Andur on "paenduva varre"otsas. Pane pilt manualist mis puudutab rihma pingutamist.
Referentspunktide all pean silmas rihma jooksva meetri kaalu, vajalikku pinget rihmas, omaresonantsi
vajaliku pinge juures.

[Lauri_L]

Andur on "paenduva varre"otsas. Pane pilt manualist mis puudutab rihma pingutamist.
Referentspunktide all pean silmas rihma jooksva meetri kaalu, vajalikku pinget rihmas, omaresonantsi
vajaliku pinge juures.

Manual ütleb nii:

Do NOT attempt to adjust belt tension on a hot engine. Carry out the following procedure only at an engine (ambient) temperature of between 15-25°C.
If the camshaft drive has just been reassembled, rotate the engine in the normal direction of rotation (clockwise viewed from in front) several times before setting at TDC. Use the timing marks and pointer on the fly-wheel rim and clutch housing aperture viewable after removing the protective rubber grommet in the top of the clutch housing.
To check/adjust belt tension:1. Remove the 4 spark plugs, and rotate the crankshaft clockwise until the crank pulley notch aligns with the 30° BTDC front cover mark. The timing dots on the inlet and exhaust cam pulleys should be towards the centre, but not aligned. Rotate the crank a further 360° if necessary.
2. Measure the timing belt frequency using the Clavis gauge between the auxiliary shaft and inlet cam pulleys (NOT on any other belt run). When tapped with a suitable instrument (e.g. screwdriver) the meter should read: Specification = 100 to 110 Hz
3. If necessary, slacken the tensioner clamp bolt and turn the eccentric hub as required to adjust the belt tension (turn counterclockwise to increase tension). Tighten the clamp nut to 34-41 Nm. Rotate the crankshaft 720° clockwise and re-check belt tension.
Note: Do not turn the crankshaft backwards (counterclockwise) at any stage of the procedure.

Seega rihma jooksva meetri kaalu peab ise välja arvutama. Pingutatud rihma sagedus peab jääma vahemikku 100-110Hz. 

   
Mõõtekoht tulemüüri poolt vaadatuna mahatõstetud mootoril. Mõõdetav mootor autol peal ja lähima rihmarulliku ja tulemüüri vahele lääb ehk 5-6cm vaba ruumi. Mõõtmiseks tuleb termostaadi koja pealt jahutusveetoru ja sellega ühendatud lõdvikud eemaldada, sest jahutusveetoru jookseb üle rihma täpselt mõõtekoha pealt. Ehk siis mootor jahutusveest tühjaks.

   
Sama mootor vaadatuna mootoriruumist (auto keskmootoriga). Kollane nool viitab mõõtekohta.