[Juri]

Päris pikalt on teisel ZIS 110 rindel olnud vaikne. Värvimise ettevalmistused on pikalt veninud, kuid viimaks on jälle hoo sisse saanud. Nimelt said kere peale kantud krunt-isolaator ja pritspahtel. Lootust on järgmise aasta alguses ikka värvitud saada.

   
   
   
   
   
   
   
   
   

[Juri]

Auto peale sai pandud viimane krunt, selle peale läheb juba värv. Loodetavasti jaanuari keskel saab värvitud, seni seisab sellisena. Vahepeal saab aga ilmselt salongi ja uste sisekülgedega tegeleda.

   
   

[Juri]

Auto peale sai kantud veel üks kiht krunti, see on nüüd tõesti viimane. Järgmisena võtame kõik keredetailid küljest ja läheb värvimiseks. 

   
   
   

[Juri]

Vaikselt liigume edasi. Kere sai seestpoolt krunditud ja värvitud. Paari järgmise nädala jooksul peaks kere ja muud detailid värvitud saama.

   
   
   
   

   
   
   
   

[Juri]

Suur samm edasi. Zis sai värvitud, vähemalt kere. Matistamine, kaks kihti värvi ja kolm kihti lakki, vaja veel poleerida, aga seda siis, kui auto jälle kokku paneme. Järgmisena siis vaja värvida uksed, tiivad ja luugid.

   
   
   

[Juri]

Tiivad said ka värvitud. Kaks kihti värvi ja kaks kihti lakki. Vaja veel matistada ja veel üks kiht lakki peale kanda.

   
   
   
   
   
   
   
   
   
   

[Juri]

Uksed ja kapotid said värvitud. Jäänud veel tagaluuk ja hulganisti väiksemaid keredetaile värvida, enne kui saab lõpuks autot kokku panema hakata.

   
   
   
   
   
   
   

[Juri]

Värvitud sai veel detaile: esistange tagused plekid, esitiibade ühendusplekk, tagatuled, radiaatori ülemine ja alumised katted, salongiõhu sissevõtu luuk ja uksehinged. Tagaluugiga läheb veel aega, samuti jäänud veel mõned kapoti detailid ja keskmise istmerea alusraam. 

   
   
   
   
   

[Juri]

Järgmised detailid said värvitud. Paraku on veel paar detaili jäänud, millega läheb kauem. Vaikselt hakkasime ka juba autot kokku panema, peale said uksed ja tagatiivad. Osa detaile sai ka poleeritud.

   
   
   
   
   
   
   
   

[Juri]

Hakkasime vaikselt autot kokku panema. Alustasime juhtmestikust ja tulemüüri erinevatest agregaatidest. Hetkel veel protsess pooleli, samuti vaja teha mitu kinnitusklambrit juhtmestiku jaoks ja kõik jooniste ning skeemide järgi õigesti ühendada.

   
   
   

[Juri]

Taastatud said ukselingid. Kuna see auto oli esimeste seas, mis tehasest väljusid (1945 lõpp või 1946 algus) siis olid tal osad ukselingid teistsugused, kui hilisematel variantidel. Nimelt siis lukusüdamikud paiknesid linkide sees, mitte eraldi nende all. Sellist lahendust kasutati tõenäoliselt ainult esimesel 40-50 autol, mis tehasest väljusid ja kõikide ZIS 115 peal. Kaks sellist linki õnnestus päästa. Võimalik, et kuna südamike avadel polnud katteid, sattus vesi nende sisse ja talvel jäätus, siis lukud enam ei töötanud normaalselt ja disaini muudeti. Olemas on ka mõned originaalfotod, kus on samuti neid linke näha. Loodetavasti saab kunagi ka antud auto ajaloost kirjutada, kuna see on väga kirju ja tugevalt seotud Eestiga, või õigemini rohkem tolleaegse võimuorganiga. 

   
   
   
   
   
Praegu veel ei saa neid külge panna, kuna enne vaja lukud paika saada.
   

[Juri]

Paika said tagatuled. Ülemine on suunatuli, alumine on tavatuli ja stopptuli ühes. Kõige all on helkur. 6V lambid põlevad üsna nõrgalt.

   
   
   
   
   

   

[Juri]

Järgmisena sai paika õlikann ja selle hoidik, mis kinnitub kahe poldi abil tulemüüri külge. Kann on originaal ja väga haruldane, seda leida on raske, kuna neid liigub niivõrd vähe.

   
   
   
   
   

[Juri]

Paika said ahi ja signaalid ehk pasunad. Signaalid paiknevad õlikannu kõrval ja mahtusid napilt ära. Ahi on täpselt nende kahe all, ainult et seespool salongi, kindalaeka taga. 

   
   
   
   
   
   

[Juri]

Hakkasime vaikselt kroomdetaile paigaldama. Paika said külgmised aknaraamid, uste ja tagatiibade liistud, küljekarbi liistud ja lingid. Esiakende raamide all, seal kuhu tulevad kolmnurkaknad on ka nn veerennid, mis aitavad vältida vihmavee sattumist salongi akende avamisel. Lingid said ka paika aga need vajavad veel reguleerimist.


   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   

[Juri]

Vahepeal on projektis väikesed edasiminekud olnud. Paika said esimesed kolmnurkaknad. Paistab, et kukkus üsna hästi välja, tihendid sobisid. Kogu lagi ja uste sisemused said kaetud müramattidega ning paika said ka laekaared ja laevalgustite korpused. Lisaks alustasime aknatõstukite paigaldamist, hetkel said paika aknatõstukite elektrohüdraullilised silindrid, mis on taastatud originaalid. Paari nädala jooksul peaksid ka klaasid valmis saama, siis peaks saama need vaikselt kokku panna, kuna kõik peale juhtmestiku on olemas. See paigaldusoperatsioon on üsna keerukas, kuid õnneks on olemas üksikasjalikud juhised selle teostamiseks.

   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   

[Juri]

Järgmisena said paika tagumised kolmnurkaknad. Tihendid jällegi sobisid ja paistab, et kukkus hästi välja. Üks tagaukse aken sai ka oma kohale. Paistab, et salongi ventileerimiseks kasutatigi enamasti vaid neid esimesi ja tagumisi mehaanilisi kolmnurkaknaid, kataloogis on olemas ka skeem, kuidas nende akende avamine õhuringlust mõjutas. Kuna enamasti olid need autod pooltühjad, ehk lisaks juhile oli tavaliselt 1-2 reisijat, siis sellest piisas. Elektrohüdraullilisi aknatõstukeid kasutati palju vähem või kasutati neid näiteks taksode puhul, kui oli rohkem reisijaid peal.

 
   
   
   
   
   
   
   
   
   

[pannkook]

Jõhker töö. Respect

[Juri]

Jõhker töö. Respect

Tänud. Eks ta ole jah meeletult suur ja keeruline projekt, arvestades detailide rohkust ja nende rasket kättesaadavust, lihtsalt ei liigu selle auto juppe enam. Hetkel on mul neid kaks käsil ja veel kolmas ootab oma aega. Praeguseks olen juba enam kui 15 aastat erinevaid juppe hankinud ja ikka on palju puudu. Antud projekti taastamise algusest eriti pilte pole, aga saan öelda, et selle auto puhul jäi alles 30-40% vana rauda, ülejäänu oli mäda ja tuli nullist taastada. Sellise auto taastamine ei sõltu ainult finantsist, peavad olema head kontaktid, kelle kaudu jõuda teiste kontaktideni, kellel on midagi, mida läheb tarvis. Vaja läheb tehase jooniseid, katalooge, näidiseid, mille järgi koopiadetaile valmistada või lõikeid kopeerida, samuti on vaja kogemustega meistrit, kes keretööd ära suudaks teha. Julgen väita, et terve Euroopa peale on ainult 1-2 inimest, kes on suutelised taastama selle auto mootorit. Sellist autot ei taasta 1-2 aastaga, miinimum on tõenäoliselt 6-8 aastat, aga ilmselt läheb kauem. Kindlasti soovitan kõigil, kes sellise staatuse ja suurusega projekti ette võtavad, arvestada, et lisaks finantsile peavad olema meistrid, kontaktid ja motivatsioon see projekt lõpule viia. Mind näiteks motiveerib selle projektiga tegelema mitte ainult antud auto rariteet, vaid ka selle konkreetse sõiduki ajalooline väärtus ja Eestiga tihedalt seotud ajalugu. Üks antud kontekstis oluline daatum on lähenemas, loodan siis sellest täpsemalt kirjutada.

[Envir]

 Julgen väita, et terve Euroopa peale on ainult 1-2 inimest, kes on suutelised taastama selle auto mootorit.

Kas saaksid palun täpsustada, miks nii? Osade kättesaadavus?