[Juri]

 Julgen väita, et terve Euroopa peale on ainult 1-2 inimest, kes on suutelised taastama selle auto mootorit.

Kas saaksid palun täpsustada, miks nii? Osade kättesaadavus?

Rohkem pidasin silmas teadmisi ja varasemaid kogemusi sääraste mootorite taastamisel. Lääne-Euroopas ei teata sellest autost sisuliselt midagi ja olemasolevad meistrid kas ei julge, ei taha, või ei oska sellise mastaabi ja keerukusega mootorit ette võtta. Kindlasti mõjutab ka osade kättesaadavus, eriti vähem komplektsete mootorite puhul. Kui nukkvõll puudu on või blokis mõrad siis on jama. Pole päris kindel, aga on võimalik, et meistrite kogemuste ja teadmiste puudumine on seotud nende autode vähese arvukuse ja liikuvusega Euroopas. Venemaal kindlasti veel leidub neid meistreid rohkem.

[DevilDeVille]

Millepoolest see jossi ridakaheksa Packardi omast keerulisem on?

[Juri]

Millepoolest see jossi ridakaheksa Packardi omast keerulisem on?

Tänan küsimuse eest. Täpselt ei oska vastata, aga võin välja tuua, miks minu arvates on zis keerulisem kui packard. Esiteks liigub järelturul zis-i osasid palju vähem kui Packardi omasid. Mõned zis mootori komponendid on Packardiga asendatavad, aga suur osa mitte. Zis-i osi ei saa enamasti lihtsalt internetist tellida, vaid peab ise valmistama või mujalt hankima. Teiseks võib välja tuua, et dokumentatsiooni on zis-i kohta vähem või on see vähem täpne kui Packardil (võib ka materjali mõistmisel keeleline raskus olla, inglise keel rohkem levinum ja arusaadavam). Kolmandaks võis zis-i mootorite tootmine olla vähem standardiseeritud (rohkem kõrvalekaldumisi tootmisel). Kui panna näiteks erinevatelt mootoritelt pärit detaile kokku, ei pruugi need kokku sobida ja vaja ringi teha/töödelda. Neljandaks tooks jälle välja vajaminevad oskused ja teadmised just NSVL-is toodetud mootorite kohta, mis ei ole läänes levinud. Ja viimasena tooksin välja taastamise maksumuse, mis kujuneb eelpoolmainitu tulemusel, ehk siis taastamise maksumus on zis-il kõrgem kui Packardil. Loodetavasti üks või mitu eelpool mainitud põhjust sobivad vastuseks küsimusele. Ei oska ise täpsemalt vastata selle kohta.

[Juri]

Proovisime peale vaheseina. Originaal iseenesest sobib, aga istub väga tihedalt vastu lage ja põrandat, alumised nurgad ka vastu ukseposte, loodetavasti naelutusribad mahuvad kuidagi sinna vahele. Vahesein oli selle auto puhul oluline osa, kuna see eraldas juhi tagumisest salongist. Kui vaheseina aken üles lasta, siis said seltsimehed taga rahus omavahel rääkida, muretsemata, et keegi neid pealt kuulab või kuuleb. Veel võib vaheseina osadena välja tuua mehaanilise kella, käepidemed koos trossiga, ahjud kummalgi küljel ja lisaistmed, mis peitusid pea täielikult vaheseina sisse. Ekslikult arvatakse, et see beežikas toon ongi originaalse materjali värv selle auto puhul, ehk mõtlen selle all, et suure osa taastatud autode puhul on järgitud seda tooni. Kõikidel minu autodel oli ka sedasama tooni originaalne salong, mõne väiksema erandiga. Need kohad salongimaterjalil, mis olid täielikult kaitstud päikese eest ja millegi vahele pressitud, nii et õhk ka läbi ei pääsenud, on säilitanud originaalse värvitooni. Mõne pildi peal on näha salongimaterjali originaalset värvi, täpsemalt oli see punakaspruuni tooni. Käetoe peal on näha tagaistme ja seljatoe "varjud". Viimasel fotol ka näha tükk originaalset ja allpool juba uuem materjal, mis õnnestus ühe tuttava käest, kel auto juba taastatud, saada. Veidi tumedam ja punast kuma jääb puudu, aga sarnasemat tooni ilmselt pole võimalik leida.