[aatom]

Jaguar X-type 2006, millel 2.2D Fordi mootor, starter kiusab. Nimelt käivitamisel aeg-ajalt käib raskelt, selgelt tarbib sellel hetkel liiga palju voolu, ostsin uue aku, aga käivitamisel, siis kui raskelt, tõmbab pinge 8V või isegi allapoole täislaetud akuga, mõõdetuna aku pealt. Anomaalne on see, et seda ei juhtu tihti, aga kui juhtub, siis tõmbab pinge nii alla aku peal, et starter liigub väga vaevaliselt. Aku laadimise probleeme pole, kontaktid puhtad ja kaablites (ka mootori massiühendus) mõõtes probleemi pole. 
Starter peal tundub algupärane, vanust muidugi 19 aastat, sees oli palju harjade puru, puhastasin, paigaldasin korralikud uued harjad, uus tõmberelee, aga viga alles. 
Kas püsimagnetid võivad seal ringi käima hakata? Rootori mähis vaevalt, siis oleks probleem püsivalt. On kellelgi kogemust?

[edvard]

Mu ühel "autul" oli starter kulunud sel  määral , et käivitamisel tõmbas rootori veidi kiiva ja lahenduseks sai starter puksi , mis loksu kõrvaldas .

[Marko]

Hääletan kulunud puksi(de) poolt!

[IIIFFFAR]

Mu ühel "autul" oli starter kulunud sel  määral , et käivitamisel tõmbas rootori veidi kiiva ja lahenduseks sai starter puksi , mis loksu kõrvaldas .

Täpselt samane juhtunud....

[Raudpats]

Täpselt sama juhtunud. Kusjuures  Toyota D4D mootori starteril on 3 puksi. Esimesel remondi üritusel ilmselt kontrolliti ainult otsapukse ja nendega oli kõik korras. Teisel korral targem meister vahetas keskmise puksi ja siis sai tõesti kõik korda.. Ei ole kursis starteritega, vanasti oli ainult 2 puksi, nüüd vist enamusel 3.

[muska71]

Üks asi on kulunud puksid.Kui va vanasti veel villisega sõitsin millel lääne diisel südameks siis sai iga sügis enne talve sterter maha ja puksid määritud ja nii polnud talvel külmaga starteriga mingeid probleeme.Masin oli igapäeva sõidus ja töömasin.

[v6sa]

Kolmas/vahepealne toetus on pikavõllilistel otseveostarteritel (näiteks nõukatraktorite originaalid) ja koaksiaalsetel reduktorstarteritel.

Keskmise toetuse puudulikkusel tõmmatakse rootor viltu ja ebavõrdse õhupilu tõttu ümbermõõdul mootori toodetav pöördemoment väheneb drastiliselt. Voolutarve paraku mitte

Tuvastada saab ainult lahkamisel.

[aatom]

Pean kurvastusega tõdema, et andsin alla. Võtsin starteri uuesti laua peal lahti, rootori tagalaager lõtkuta ja ka esimene, mis läheb planetaari lõtkuta. Väikest lõtku oli tunda vaid sama telje otsalaagrist (teistpool planetaari), aga kuis seda laagrit eemaldada, on ta otsakorgi taga (kuis eemaldada)? Ja üldse, et kogu see eespoolne kupatus demonteerida on vaja miskit erivõtit, et alumine võll kätte saada. Ehk siis oma vanuritega võin ma seda teha, aga igapäevaautol niimoodi katsetada ja aega raisata ei näinud mõtet. Veel enam, et starterit pole sellel autol lihtne eemaldada, saab alt (aga lahti keeramiseks peab ikka ülevalt lammutama), või siis eemaldades aku hoidja raami ja ülevalt, nii tegin mina.

Uus starter peal ja kõik korras, käivitamisel korraks viskab pinge akuklemmidel pisut üle 10V peale, hääl ja starteri kiirus hoopis teine.

   
   
   
   
   

[huvi5]

Volkari 1.9 mootoril samuti tekkis mõttepaus võtme keeramise ja kerimise vahel, aeglane oli, lõpuks enam ei läinudki jahedaga. Puhastasin ka ära, kraapisin lamellide vahed tühjaks grafiidist, määrisin, lõpuks panin mõni kuu hiljem ikka uue starteri. Lihtsalt kui on eluaeg otsas, siis ei päästa enam kauaks.

[Raudpats]

Kolmas/vahepealne toetus on pikavõllilistel otseveostarteritel (näiteks nõukatraktorite originaalid) ja koaksiaalsetel reduktorstarteritel.

Keskmise toetuse puudulikkusel tõmmatakse rootor viltu ja ebavõrdse õhupilu tõttu ümbermõõdul mootori toodetav pöördemoment väheneb drastiliselt. Voolutarve paraku mitte

Tuvastada saab ainult lahkamisel.

V6sal õigus ja samas natuke ei ole ka. Kui minu Toyotal see jama oli, siis Elke ja Amserv viga ei leidnud. Viimase variandina käisin siis ühe vene  mehe juures, kes pidi olema väga tark. Ta mõõtis voolu pinget ostsilloskoobi ehk ossiga ja ütles kohe, et käivitamisel pinge kõigub liiga palju ja ilmselt starter poob. Väidetavalt need puksid peavad väga täpselt paigas olema ja kui midagi natuke loksub, siis ongi jama käes. Tänapäeval vist ossi enam keegi ei kasuta ja digi voltmeetriga sellist kõikumist ei tuvasta, seieriga ehk saaks aru.

[muska71]

Väga peened mõõtevahendid ka täna olemas spets tegelastel.Suvalise multimeetri mõõte täpsus on ämbriga ja viga pole,mõõdad spets riistaga mille tämsus mikroskoop ja viga olemas...Oli kunagi jama vända anduriga mida ei suudetud tuvastada tava töökojas...