[Telc]

Rihma vahetus on igatahes plaanis, eks siis selgub kui õlis ta on.

EDIT: Mootor on 3,0 115kW, 2AW..... vist ei ole sprott.

Jõudsin juba otsida õppevideot. Siin on üks kahest - kas on videos 2,5 mootor või on 2,5 ja 3 rihmajooks väga sarnased.
Igatahes videos ei ole sprott.
Kergekujuline plastkaas ei räägi ka vist konservrihma kasuks.

[hobiautod]

Kui sellel on see kuulsusrikas "rihm õlis" mootor, siis tasuks enne pikale teekonnale saatmist korraks karteripõhi alt võtta ja veenduda, et õlivõttur ikka õli veel läbi laseb. Neil tikuvad rihma kulumise jäägid ennast õlivõtturi võrgule ladustama koos kõigi kaasnevate tagajärgedega.

A.

Rihma vahetus on igatahes plaanis, eks siis selgub kui õlis ta on.
EDIT: Mootor on 3,0 115kW, 2AW..... vist ei ole sprott.

Kaks kobedat lumehanges

Vasakpoolne Hilux on vahepeal Hitehis läbinud rehvivahetuse, sildade kontrolli ja eile tunnistati ülevaatusepunktis järgmiseks kolmekümneks päevaks tänavalegaalseks. Stange teema oli ette teada, lisaks saime ohtliku veana kirja, et suunatulede arv ei vasta nõuetele. Ees stanges on nimelt lisatuled, mis toimivad kui pargid ja suunad ühes tükis. Sellest ülevaatuse tulemusest pole vähimatki muret, sest sel nädalal on plaanis masin üle värvida ja lähitulevikus ära ka viia.

Väike OTT
Ühe teise 4x4 esistange ja summuti toru küljes olev kraan(peale uppumist väljalaske süsteemi veest tühjendamiseks) loeti ka ohtlileks vigadeks. Kuid kuskilt leiti üks dokument mis ei keela eelpool mainitud esistange kasutamist ning kraan tuli asendada võtmega keeratava korgiga.

[Telc]

Detsembri alguses viidud Hiace ja Rangeri osas puudub reisikiri. Palusin selle valmis kirjutada meiega kaasa reisinud Gertyl, et saaks nendesse aruannetesse taas veidi vaheldust tavapärasele aruandlusele "sõitsime-andsime üle-sõitsime tagasi".

***
Kokkuvõte detsembri käigust Ukrainasse. Kirjutatud esmakordse kaassõitja poolt kelle eesmärk oli koguda materjali võimalike tuleviku
toetuste genereerimiseks. Minu sõitu toetas Age Creative kütusega ja paar head inimest. Lakooniline kuna suuri sõnu on palju öeldud ning
vast on mitmete jaoks iga käik erinev seedeprotsess.
Päev 1
5.12.2025
Udu, +3°C
7.00, Tallinn
Kolm autot teel Zaporižžja suunal.
Tallinnast väljub Toyota Hiace juhiga Tanel (ca 25x käinud) ja kaassõitjaga Gerty (esimene kord), Tartust Ford Ranger aka “Ranits” juhiga
Lii (4x käinud) ja humanitaarabist pilgeni täis saatevolvo juhiga Anete (11x käinud)
       

Eesmärk on grupeeruda Riias ja panna paika järgmine bena-kohv-suits peatus. Kuni Leedu piirini piinan küsimuste ja muusikaselektsiooniga Tanelit,sealt jätkan sõitu Lii ja Ranitsaga. Bensiinijaamast komplekteerime eestipärase õhtuoote- kartulivahvel
vinnutatud vorstiga.
       

Jõuame Łomżasse, läbitud on ca 830km. Õhtusöök ühe Žubrovka pitsi ja poola süldisekseriga. Jõuame ühisele arusaamisele, et äädikas
on imeline. Krüptilisi termineid täis pikitud vestlus süstafanaatikute Lii ja Taneli vahel paneb vaikselt unele mõtlema. Raadiosaatjad
laadima, voodi.
       

Päev 2
6.12.2025
Pilvine, +5°C
8.00, Łomża
Hommikusöök, kohv sisse ja taskusse, kerge humanitaarabi ümberpakkimine, mahlakontroll ja piiri suunal minek.
Ei jõua hotellist kaugele kui näeme Tanelil sabas sõites Hiace all tumedat varju- algul justkui summuti nägu aga kiirelt oli kõht maas nagu
tiinel kassil. Pöörame esimesse bensiinijaama. Tiinuseks osutus tänu purunenud vitsadele õrnalt maas lohisev kütusepaak. Tanel rullis end
auto alla ja ajutine fix koormarihmadega võimaldas sõitu edasi. Lootus Lvivis garaažis uued vitsad panna.
   
Edasi tuim küte piirini läbi Poola külamaastiku. Kauss flaki rupskisuppi ja lõpuni.
Piiril rahulik, kogusime kokku kõik maailma talongid kõikide maailma templitega ja jätkasime teed Lvivi suunal. Kell on 20.30 ja oleme
läbinud 1230km.
Väga pimedaks läks. Vaevu on aru saada kas oled küla- või linnavahel. Teede ääres kõrguvad stoilised tossavad tehased mille platsivalgus
on väheseid vaheldusi hetkel pimedusele. Nett kadus nii mul kui Liil. Esimesel võimalusel oma Kyivstari SIM’id korda ajada. Sõidame
Anete tagumikus kinni, Tanel on ees läinud, raadiosaatja ulatusest väljas. Alles enne ootamatult eredalt valgustatud bensiinijaama ragiseb
saatjas Taneli hääl ja grupp on jälle koos. Ma ei tea miks kergendus on. Võtame end kolonni keskele.
Jõuame Lvivi hotelli parkasse kus vanem üliviisakas härra autode akendele kleebitud EE/UA lippe nähes sirgelt silma vaadates kordama
hakkab: “дякую”. Libiseme vaikselt tuppa ja otsime kiiruga söögikohta. Komandanditund ei ole kaugel.
Tänavatel on noored ja vanad, linn nagu linn. Aga generaatoritega. Tänavatel poe - ja baariesised on minu silmale harjumatu
lisaelemendiga millele vajadusel, mida on ja on tihti, ümber lülituda.
   
Ooperimaja külje all Horobetsis saan esimest korda Ukraina salot. Ukrainas. Sõltuvus on kohene. Ja järsku- jälle pimedus. Elekter läks ära,
seekord mitte planeeritult. Sekundite küsimus kui jälle- valgus sai. Kliendid lülitavad vestlust katkestamata telefonide lambid sisse ning
asetavad sellele oma joogi. Lauad on nüüd täis värvilisi laternaid. Välkkareid tullakse kerge vabandava naeratusega hoiatama,et võibolla
süüa ei saa kui lause lõpuks on juba tuled tagasi. Igaks juhuks võtame kõik ühe pitsi.
   
Maksame kiirelt arve, et komandanditunniks majast väljas olla ja liigume tagasi hotelli. Teeme üksteisest väikese hingetõmbe ja võtame
eraldi tagasihoidlikud toad. Kuid enne- väike debriif Lii eluruumides. Ma püüan veel kaassõitjate ajusid nokkida, teeme halba nalja et piiril
keelatud esemete nimistu on kui halb räpilugu:”käsirelvad, kartul ja kokaiin” kui saame ise laternasüsteemi järgi proovida. Õhuhäire. Minu
esimene. Kell on 00.30. Kokkuleppimata on nii Lii kui Tanel vait. Lasevad mul kuulata. Teen materjali lindistamiseks vajalikud
mehhaanilised liigutused ja siis kuulan, päriselt. Alert app ütlen et varjendisse ja kohe. Kuid pikalt käijatel on teada, et tehakse nii nagu
kohalikud.
Magasin riietes, saapad, pakitud kott ja parka voodi kõrval valmis. Alarm kordus öö jooksul kolm korda. Vaatasin kaarti, kuulasin.

Päev 3
7.12.2025
Pilvine, +5°C
4.45, Lviv
Kyiv Independent teatas laialdasest droonirünnakust tsiviilinfrale. Meist mitte kaugel sai pihta energiataristu ja paar asulat kus on lihtsalt
majad ja inimesed. Ei mingit võrku, jaama, tehast. Majad kus elavad inimesed.
Hommikuni loen uudiseid ja spekulatsioone kõikidest Telegrami kanalitest mis kokku on ahnitsetud oma uudistesõltuvuse võimalikult
mitmekülgseks rahuldamiseks. Vaatad kaarti, kuulatad.
9.00
Hommikukohv ja keeduviiner hotellis. Ja väidetavalt kõige parem kapsasalat eksistentsis. Siin jääme Liiga harvaesinevale erimeelsusele.
Järgmine peatus- Nova Poshta ja saateauto tühjaks laadimine. Inimesi on vähe aga need kes on- neil on asju. Palju. Reisikaaslasel on
migreen. Kui poleks öeldud ei saaks aru- asjad vajavad tegemist.

Aeg tegeleda Hiacega. Kolistan Taneliga kaasa garaaži kus toimetab juba kuulsust kogunud Erko ja sain jälle teiste inimeste mõistuses
sobrada. Küsin kas on midagi millest pilti teha ei tohi. Vaadatakse ringi ja: ”Kuule hetkel ei ole, lase käia”. Tanel on juba kadunud auto alla
ja ma hakkan peale esimest fototiiru lõpuks kohalikku SIM’i paigaldama. Ja telefon on nüüd tellis. Põnev. Vannud veidi vaikuses, mõtled
alternatiivide peale, hetkel ei taha üllatusi - pigem just Eestist helistajatele. Selline poolsalaja minek.
               

Mind tulevad garaažist välja õngitsema Lii ja Anete kes kavatsevad mulle paari kohustuslikku paika näidata.
Lipud haudadel Marsi väljakul.  Õõnes on. Pole kindel kas hoida silmkontakti inimestega kes sulle seal vastu kõnnivad ning kellel tõenäoliselt on sinna
mäele oluliselt rohkem asja kui minul. Kaamera on kaelas oluliselt raskem.
   
Saateauto jääb rongijaama ja ülejäänud õhtu on kohustustest vaba. Kohvikaevandus. Pitsid. Uhke Lvivi vanalinn. “Võlujoogibaar” kus kõik
dringid koosnevad suhkrust, moosist ja siirupist. Leiame üles Taneli kes istub oma lemmikbaaris. Ei võta kaua kui seltskond ukse ääres
hakkab laulma. Laul kõlab nukralt kuid pilgud on kindlad. Nad on ennegi koos laulnud, seal samas.
Hommikuse varajase stardi nimel registreerimisme end äärelinna hotelli. Häiret ei ole.

[Telc]

Päev 4
8.12.2025
Pime.
6.45, Vynnyky
Sõidame Zaporižžja suunal. Teepeale jääb “kurikapeatus”. Mõned ostavad külmkapimagneteid, Anete aga soovib luua ühemehe
pesapallitiimi. Kiire võileib ja minek.
   

Kella neljaks on võileib unustatud ja näeme teeääres käepäraste vahenditega valgustatud tšeburekiputkat ja apteeki. Silmad on nagu
vatipallid- lähen Visinet ostma. Apteek kumab kui säästudisko, mööda lae äärt jookseb sinine LED riba ja leti ääres on vihane mees.
Nõuab valuvaigisteid. Valus on noh, vanduma paneb.
Tšebukad on valmis- käib läbi, et neljast saaks juba kassi kokku. Autor teadmata.
       

20.00
120km Zaporižžjasse. Näen esimest maanteeviita mis on desorienteerimise eesmärgil mustaks võõbatud. Ja esimest korda võttis üle
päriselt võigas tunne. Ei õhuhäired, kontrollpunktid ega parandamisjärgus hooned tekitanud seda tunnet. Sinu ees pimeduses on
vaenlane.
Siit edasi hakkan keskmiselt kolm korda tunnis vaatama Alert! kaarti. Vähetõenäoline, et sellest kasu on, aga näiline teadmatus tundub
halvem.
21.25
Zaporižžja. Linn on hetkel kaardil hall. Oleme sõitnud 2350km.

Komandandituld terendab, kiirelt sööma. Tihedalt käijatele tuntud pelmeenimajas lisaks kohustuslikule valikule ka pekki ja pits viina. Imelik
on. Pelmeene süüa, siin valges ja soojas ruumis mis on linnas millest ühel pool on soditud maanteeviidad ja teisel rindejoon. Vale on. Vist.
21.48
Kaardil on läinud linn punaseks. Komandanditund, tuled kustu. Sõidame pimeduses taksoga hostelisse kus väikese LED lambi valguses
end sisse kirjutame. Eesruumis istub sõdur, ka välkkar, ajab registratuuri tüdrukuga juttu. Flirdivad vaikselt. Sõduril kukub midagi maha ja
otsib seda pimeduses. “You don’t have night vision then” norib tüdruk sõbralikult. Armas on. Koridorides kuivavad restidel sõdurite riided.
Istume Liiga õues ja räägime juttu. Õhuhäire. Kuulame mõnda aega ja läheme sisse. Alarm on öö jooksul korduv. Vaatad kaarti ja kuulad.

Päev 5
9.12.2025
Hämar.
8.45, Zaporižžja
Kell kümme hommikul tundus, et hakkab pimedaks minema.
Regiooni Telegrami kanal teavitab ulatuslikust kahjust Dnipropetrovski elektrivõrkudele. Deepstate teavitab, et öö jooksul on Zapis kaotatud
paar küla. Vett ega elektrit ei ole. Ei ole peaaegu 6000 majapidamisel lähipiirkonnas. “Erakorraline taastamistöö algab niipea kui
julgeolekuolukord seda lubab”. Hosteli registratuuris on sama tüdruk. Sama naeratav, rahulik. Eesruumis on sama sõdur.

Kohustuslik pilt Zapi linnasildi ees- ühel pool Dnepr ja Kahhovka tammi õhkimisel tekkinud madalik, teisel kontrollpunkt.
       

Hommikust ei söö, teised teavad, et kohe antakse, kas mahub või ei. Seega peab mahtuma. Vabatahtlike keskus Солдатський привал -
Galina, Lucy, Maksim. Kohv, suits, tegutsemine. Soojus. Embused. Tänud. Kõik suitsetavad. Palju. Siia jäävad autod kogu täiega. Keelt
omavahel jagavad vähesed kuid näib, et tunnet jagame. Iga eksinud silmkontakt saab vastuse noogutusega.
   

Kõige tähtsam esimesena- sööma. Privali köögis tundub olevat 24 tundi päevas keegi kes teeb kõigile süüa.
   

Koridorid on täis kaste, pampe, võrke, kotte. Siia koondub kokku ja jaguneb laiali. Ka inimesed. Kuskilt tubadest, kastide vahelt, seintest,
köögist või dušši alt kangastuvad ja haihtuvad üksikud sõdurid. Köögiuksele ilmub viiekümnendates mees. Sõdur, lonkab. Kuulis inglise
keelt ja näeb köögis kolme võõrast naist. Kergelt kortsus kulmuga küsib kas me oleme ameeriklased. “Естонці”. Nägu maheneb.
“Подруги?” No.. jah, ütleme. Heakskiitev naeratus lahkub ukselt.
Lõpuks mahalaadimine, veel üks kohv.
           

Hargneme mõneks tunniks laiali, rongini on aega. Otsime üles turu. Mida sügavamale lähed seda vanakoolimaks muutub. On
nugisekarvadest sokke, kummist WC paberit ja nätsutobi. Putka nagu idabloki ajakapsel. Täpselt seda otsisimegi.
Tagasi Privali. Kohv. Suits. Embused. Galina ja Maksim saadavad meid rongijaama. Suits. Embused.

Liigume. Reisisaatjalt saab osta teed, Privalist pandi kaasa pirukaid. Vahekäikudes kõõluvad valdavalt sõdurid. Vaikne on. 15 tundi Lvivi.
Kupees on vähe õhku, käime paarikesi tamburis- seal on külm tuul ja suitsetavad reisijad.
Karjuv pimedus. Mõistus puhkab.
       

Päev 6-7
10-11.12.2025
Külm.
9.30, Lviv-Tartu-Saku-Tallinn
Ring hakkab täis saama. Toit, mõni kiire ost ja sõitma. Me kõik ju peame tööle varsti minema, kella peale. Imelik.
Poola piiril läheb lõputult aega. Küte kuni Malibu TIR meeste hostelini Leedus. Viimasest unest on 33h. Lätti jõudes on juba tunne, et nägu
ei taha enam küljest kukkuda- õhk on kuidagi.. teine.

Eesti.
Lii ja Anete lähevad oma teed. Tartust viib mind ja Tanelit edasi Susi. Veteran. Saan selle paari tunni jooksul rohkem infot ja emotsioone kui
mitme päeva jooksul kokku. Tal on ka imelik. Kuidas on restoranis soe ja inimesed käivad kaubanduskeskustes. Samas saan aru. Päris
seisma ei saa jääda. Kardinaalsus, kohesus, vajadus.
Aitäh. Kindlat meelt.

[isandpauk]

Eile sai töökotta meie koopa kõige uuem masin, 2014 aasta Hitehis elustatud hilux. Tänaseks oli masin üles sulanud ja saime koos Ksf. Rene01-ga selle all roomata. Peamiselt menetlesime põhjakaitset. Kahemeetrist tahvlit on kahekesi palju parem alla kruvida, kui üksi. 
   
Siis lõikasime stange sisse mõne lisa-augu, et vintsi oleks mugavam opereerida, tõstsime vintsi relee karbi teise kohta ja tegime teisi värvimiseelseid pisitöid.
   

Taas õhtu positiivselt sisustatud.

[wagoneer]

Doonorilt aju ja sai käima jälle. Aga eelsüüdet ei võta järgi nüüd. Ehk tänaste ilmadega vägagi vaevaline käivitus.
Bussil kast maas ja lahti. Kahvel ribadeks ja osad jupid ka kasti hammakate vahelt läbi käinud.

[AnatoliJermakov]

https://www.facebook.com/share/p/1CEqCy2MWM/

Ei tea, kas see tehnika just kõige parem on. Aga 650 euri koos lisavelgede ja mudarehvidega. Bensukas küll aga siiski nelik ja maastur.

[isandpauk]

https://www.facebook.com/share/p/1CEqCy2MWM/

Ei tea, kas see tehnika just kõige parem on. Aga 650 euri koos lisavelgede ja mudarehvidega. Bensukas küll aga siiski nelik ja maastur.

Müüdud juba. Sellest hoolimata on kõik vihjed jätkuvalt teretulnud.

[isandpauk]

Kui Ukrainas sõda ei oleks, siis minu tänane tegevus kvalifitseeruks kindlasti elu rumalamate tegude hulka. Täitsa kobedalt Hiluxilt marki ja mudelit tähistavate siltide kipsinoaga eemaldamine ja värvkatte kapronrulliga karestamine oli algul veidi imelik aga peale poolt õlut läks üle. 
   

[41Degree]

Teeme autoteemadelt väikese kõrvalepõike: mulle on koju kogunenud terve kotitäis väikeseid gaasipriimuseid, mis ootavad Ukrainasse rindesõduritele saatmist, seega on paras aeg proovida korrata sarnast aktsiooni, mida sai tehtud 2023. ja 2024. aastal ehk hangime minu poolt varutud põletitele üheskoos gaasiballoonid juurde!

Inventuuri tulemusel jõudsin järeldusele, et selliseid põleteid...
   
on mul kokku 105 tk:
   
Iga põleti juurde võiks minna minimaalselt kolm gaasiballooni, seega ideaalmaailmas võiks kokku hankida 315 ballooni, mille saaks siin teemas kajastust leidvate masinatega teele panna. On küsitud hinnapakkumine 500g gaasiballoonidele (80% butaan/20% propaan) ning hinnaks on pakutud 3,8 €/tk ja u 360 ballooni pidi selle hinnaga kohe laos olemas olema. Seame siis rahakogumise eesmärgiks sellesama 315 ballooni ehk 1197€, mille saaks pildil olevate priimustega kaasa panna. Kui eesmärk päris täielikult ei täitu, paneme kokku nii palju komplekte kui õnnestub, kui aga esialgne eesmärk ületub, siis seda parem ehk hangime gaasi selle võrra rohkem, sest ära kulub see nii ehk naa.

Leppisime MTÜ Toeta Ukrainat Põhja-Tallinna esindusega kokku, et sarnaselt eelmisele korrale paneme ka see kord seljad kokku ehk kogume sihtotstarbelised annetused nende kontole, mis võimaldab annetajatel sellelt summalt järgmisel aastal tulumaksu tagasi küsida. Seega kes soovib ja saab seda aktsiooni toetada, saab seda teha järgmisel aadressil:
- makse saaja: MTÜ Toeta Ukrainat
- arveldusarve nr: EE387700771008885941
- selgitus: Gaasiballoonid Ukrainasse
Ülevaated korjanduse hetkeseisust tekivad jooksvalt siia teemasse, nagu ikka, ning selle aktsiooni finišiks loeks järgmise pühapäeva, sest siis jõuab gaasi järgmiseks reisuks kenasti ära tuua ja põletitega komplekteerida, st seada pakid lahingvalmis.

Lühidalt kokkuvõttes siis põletid minu poolt, balloonid kogukondlikult ning seda ikka selleks, et need, tänu kellele me saame soojas toas mõnusalt kohvimasina nuppu vajutada, saaksid oma kolm-ühes joogi natukenegi kiiremini kätte kui lõkke peal tehes - need minutid võivad olla määravad...

Aitäh toetajatele juba ette!

[MeelisV]

Äkki ikkagi saab kõik 360 ära saata.
Oma panuse panin selleks teele.

[isandpauk]

   
   
   

Ära kulus neli kilo värvi ja vähemalt samapalju õlut. Kasutatud 50 eurone elektriline värvipüstol on ikka super. Vahet pole, kas püss töötab hästi või halvasti. Vahet pole, mitu õlut operaator on manustanud. Vahet pole, kui koperdad juhtmega kuskil värvi pihta. Tulemus on ikka üks ja sama ja täpselt nagu tarvis - paks värvikiht, mille pealispind on midagi liivapaberi ja apelsinikoore vahepealset.

[nastik]

Hea meel on teatada, et Vivaro ja Primastari bussid anti eile Kiievis mehaanikutele üle ja täna alustasid sõitu Dnipro poole. Hommikul oli külma -18 °C ja bussid läksid käima. Tüübid olid meeldivalt üllatunud ja sõitmise ajal saatsid juba tänusõnad, et väga korralikud bussid! Teeolud olevat siiski üsna rängad. Homme alustava tööd 141. üksik mehhaniseeritud jalaväebrigaadi remondi- ja taastepataljonis.

           

Kiievisse jõudsid bussid 20.12 ja paar nädalat läks koha peal paberite vormistamiseks. Seal mingi kinnituse saamiseks tuleb auto ette näidata ja nad on sellega veidi ettevaatlikud. On juhtunud, et autod saadetakse kohe ülesandeid täitma ja ette näitamise ajaks pole enam midagi ette näidata.
Sõjaväele vormistamisel on ka 2 varianti, et kas vormistatakse väeosale või konkreetsele sõdurile. Need bussid läksid konkreetsetele meestele. Sellisel juhul ei saa üksus neid kuhugi mujale suunata.

Ühtasi tervitused lumehanges keevitajate klubi poolt. Raske on pilte panna, sest lumi sajab ju kohe peale ja kõik on kena valge. Aga raami tagaosas said augud lapitud ja tagasild sai kinnitatud õigesse kohta. Pusimist oli sellega omajagu. Sinna tuleb siiski mõni paik veel paigaldada, et lõplikult korras oleks. Vahel tuleb see elektroodiga tehtud keevis täitsa ilus, et hea kohe vaadata. Vahel tuleb täitsa kole ka. Ja äärmuslikel juhtumitel olen ka keevitusjäljed maha käianud.
       

[Telc]

   
Kuna ksf! Nastik kipub vägisi bussipargi direktori ametipostile, tuleb mul hakata tiitli kaitsmiseks pingutama. 

Siit abipalve:
117. brigaadi droonioperaatorid vajavad madalat, H1 kaubikut. Sobivad variandid on eelkõige:

VW T4  2,5l mootoriga, 65 või 75kW.
Toyota Hiace
Ford Transit 
Boxer/Jumper/Ducato 2.2l Ford-PSA mootoriga.

Sellise valiku põhiliseks kriteeriumiks on poiste võimekus masinat kaua teel ja töökorras hoida.
Samal põhjusel paluti mitte vaadata  Vivaro/Trafic/Primastar kuna neil konkreetsetel tüüpidel olla seda marki keerulisem remontida.

Eelarve suurusjärgus 2000€, soodsamalt sobib. Kui on Väga Hea Masin võib kallimat ka pakkuda.

Kui sul on või tead kedagi, kellel on pakkuda töökorras masinat, palun ühendust võtta erasõnumis või kõnemasinaga Viis6 2Viis2 642.

auto24 jt lehtedel on silm peal. Kui head otsepakkumist ei tule, valime sealt "kõige vähem halva".