[Lauri_L]

Kas musta traadi vs. 309 kasutamine segaliite juures  hinges kripeldama ei jäänud?

Ei jäänud. Mehaaniliselt on tugevust kordades enam kui tavakasutuses vaja. Käi ise ju väike ning tugi võrdlemisi massiivne. Õmbluse koha korrosioonikindlus ei ole probleemiks nii kaua, kuni ümbritsev keskkond seda ei soodusta. Ehk nii kaua, kui töö käib kuivas, soojas ja ventileeritud siseruumis muretseda pole vaja. Värv tuleb muidugi ka peale. Muidugi oleks olnud uhke ja korrektne kasutada kahte samast metallist detaili ning need õige traadiga kokku lasta. Mõtlesin võimaluste piires ja kasutasin ära selle, mis parasjagu võtta oli.

[isandpauk]

Kuidas plaanid realiseerida metalli ja abrasiivi tolmu äratõmbe? Otse õue? mingi tuhaimeja sarnase tootega?

[Marko]

Vaatan oma raudkappide varud üle, ehk saab millestki loobuda. Seda võin kindlalt lubada, et tugevdama neid ei pea.

On kaks Kirovi kolhoosi elektrikilbikorpust mõõtudega 20x50x70cm ja neli kapiks tehtud asja mõõtudega 70x100x45cm. Kui need mõõdud kuhugi sobituksid, siis võime asja arutada.

[Lauri_L]

Markole aitüma pakkumise eest. Panen kõrva taha. Hetkel jätkan siiski visuaalse analoogi otsinguid. Väiksemaid kappe on endal veel paar tükki tagavaraks, mis ootavad kordategemist. 

Kuidas plaanid realiseerida metalli ja abrasiivi tolmu äratõmbe? Otse õue? mingi tuhaimeja sarnase tootega?

See nii väike käi, et ega sellega rasket tööd ei tee ning abrasiivi/metallitolmu hulk on üsna minimaalsed. Käiakivi katete sees on olemas eemaldatavad kogumisvannid, kuhu võiks midagi pidama jääda. Selgub töö käigus. Tagaosas on väljavise täitsa olemas, kuid õue ma seda juhtima ei hakka, sest pink ise teisaldatav. Mõttes on ehitada väljaviske külge lihtne torust labürint, kust sodi läbi käib ning raskem osake põhja kogurisse jääb. Kas see saab nö "märg" lahendus olema, seda veel ei tea. Kui päris aus olla, siis paras ajaraisk sellisele väiksele asjale üldse midagi sellist külge ehitada aga päris ilma vist ei päde. Kõigepealt peab hääled sisse saama ning vaatama, kuidas töös ennast üleval peab. Võib-olla piisab suuresti olemasolevast kogumisvannist käiakivi all ning ülejäägi pühib lihtsalt põrandalt kokku. Niikuinii käin garaaži põranda tööpäeva lõpus, sageli ka tööpäeva keskel korra üle. 

   
Nüüd betoon nii palju juba kõvenenud, et usaldasin kastist välja võtta. Isegi nõukaaegne paksema seinaga plastmassist kast andis nii palju mängima, et sai elusalt kätte. Betoonploki mõõtudeks kujunes 52x34x13,5cm. Arvestuslik kaal koos toruga 65kg kanti. Arvestades, et käi ise kaalub tehaseseades 28kg, võiks ankur päris piisav olla.

   
   
   

Taaskord lõikasin vanametallist (sellepärast on ka küljel augud, need ei ole teadlikult tehtud) valmis juba tuttava raami.

   
Jalgade alusplaatideks on 6mm paksune 60x60mm terasplaat, kuhu peale M20 mutter keevitatud.

   
Raami põhjale läks teine M20 mutter. Mõtlesin küll, et siia võiks panna pikad mutrid, aga neid käepärast ei olnud ja poodi ka ei hakanud väikese asja pärast sõtma. Panen kontramutrid peale ja saab nii hakkama küll. 

   
   
Keermelatist jalad alla...

   
Ning käiapink prooviks jalgadele. See oli õige otsus, et käia all olevat plaati sai toru suhtes pisut ettepoole liigutatud ning et betoonankur maast kõrgemal on. Saapa nina saab vajadusel sinna alla suunata ning tööasend jääb igati mugavaks. Väga raske on täpsemat tööd teha, kui midagi on varba ees ning pead liigselt ettepoole küürutama. Siin saab aga vabalt sirge seljaga tööd teha.

   
Kuivõrd kasutatud betoonivormi (plastikust kasti) laius oli täpselt rokla käppade laiune, siis päris tavapäraselt teisaldamine nüüd ei käi. Küll on aga mahub rokla üks pool kenasti kõige raskema osa alla ning sellest kergelt vasakule ning teine pool mahub kenasti raami parema poole ääre alla. Saab mööda garaaži purjetada küll. Ei pea kartma, et uppi kukub.